40. peatükis (§§ 377-391).
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 1 p 1 näeb hagi tagamise abinõuna muu hulgas ette kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmise. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 1 ja lg 2 järgi võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue.
lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu 2-17-1900 valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.
lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Hageja on hagi tagamise taotluses palunud seada kohtulik hüpoteek kostjale 2 kuuluvale korteriomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistusosakonna kinnistusregistri kinnistusraamatu neljandasse jakku esimesele vabale järjekohal hageja kasuks summas xxxx eurot. Riigikohtu 03.03.2010 lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 nähtub, et
lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kolleegiumi arvates on hagi tagamine kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Riigikohtu 16.01.2008 lahendist nr 3-2-1-132-07 tuleneb kohustus arvestada
lõiget 2, mille kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et avalikest registritest nähtuvalt puudub kostjatel vara, mille arvelt oleks hagi rahuldamise korral kohtuotsust võimalik täita, ei ole piisav põhistus, millest järeldada, et hagi rahuldamise korral võib muutuda kohtuotsuse täitmine raskendatuks. Kohus on seisukohal, et hagi tagamise avaldus ei ole piisavalt põhistatud, et kohtul tekiks põhjendatud veendumus selles, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise abinõu ei saa käsitleda kui sunnimeedet kohustamaks kostjat koheselt hageja poolt esitatud nõuet täitma asuma, vaid hagi tagamise eesmärgiks on eelkõige takistada veenvatele argumentidele tuginedes kohtuotsuse täitmise võimatust. Käesoleval juhul ei nähtu hageja põhistustest, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus ei eelda menetlusosalise pahauskset käitumist. Hagi tagamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole iga kohtusse esitatud hagi tagamine, vaid see eeldab selliseid erakorralisi asjaolusid, millest kohus saab järeldada, et üksnes hagi tagamise abinõude kohaldamine on ainuvõimalik viis kohtuotsuse täitmiseks. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas
Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust kehtiv õigus ette ei näe. Seoses sellega, et kohtunik Kaire Pullerits viibib töölt eemal, lahendas hagi tagamise avalduse kohtunik Viktor Brügel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.