Obsah (12)

§ 93§ 153§ 32§ 5§ 31§ 171§ 1§ 22§ 33§ 23§ 150§ 65

2-17-8943 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02. august 2017, kell 14.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
6. Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
7. Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. Xxxx (edaspidi võlgnik) esitas Harju Maakohtule 08.06.2017 avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus kujunenud tööpuuduse ning madala sissetuleku tõttu. Võlgniku sissetulek ei ole piisav, et katta tekkinud võlgu. Pankrotiavalduse seisuga on võlgnevuste suurus umbes xxxx eurot. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ning algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on pankrotiavalduselt tasunud riigilõivu 10 eurot.
2. 13.06.2017 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Xxxx ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 01.08.
3. 2 2-17-8943 Võlgniku suhtes on algatatud 4 täitemenetlust ning täitmisel olevate nõuete kogusumma on xxxx eurot. Suurimaks võlausaldajaks on võlgniku poolt esitatud andmeil AS Xxxx, kelle ees on võlgnikul kohustusi summas xxxx eurot. Pankrotimenetluse käigus on võlgniku abikaasa Xxxx edastanud ajutisele haldurile laenulepingu, millest nähtuvalt on kohustus AS Xxxx ees võlgniku abikaasal, mitte võlgnikul. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnik seoses laenulepinguga mingeid täiendavaid käendusi pole andnud. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad ning Maksuameti saldoteatise järgi on võlgnikul kohtutäituri arestinõue summas 76xxxxeurot. Võlgnik ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2015 ja 2016 aasta kohta. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca xxxx eurot. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Võlgniku varade suuruseks hindab ajutine haldur aga pangakontol olevaid rahalisi vahendeid summas xxxx eurot. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgnikul muu realiseeritav vara puudub. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnik ei suutnud tasuda igakuised püsikulusid, kuna tema töölepingust tulenev tasu seda ei võimalda. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusest ei nähtu, et esineksid

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolud, seega on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus võimalik. Ajutine haldur teeb ettepaneku välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 4,1 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu xxxx eurot, millele lisandub käibemaks summas xxxx eurot ning vajalikud kulutused summas xxxx eurot. Ajutine haldur palub menetlusabina ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest summas xxxx eurot, millele lisandub käibemaks. 4. 01.08.2017 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja aruande osas ei olnud. Kohus määras kuulutada välja võlgniku pankrot. Xxxx on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused 5. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Xxxx esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise 3 2-17-8943 ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnik on esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31lg 1 alusel.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 02.08.2017 kl 14.

1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 30.08.2017 kell 10.
2. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal
4. Xxxx on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Xxxx pankrotihalduriks. Kohus määrab Xxxx võlgniku pankrotihalduriks. 7.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

8.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 9.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). 4 2-17-8943

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb

§ 23

lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxx eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui xxxx eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks summas xxxx eurot ning vajalikud kulutused summas xxxx eurot. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest summas xxxx eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest xxxx eurot, millele lisandub käibemaks summas xxxx eurot, kokku xxxx eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis kanda OÜ-le Pankrotihalduribüroo Xxxx (registrikood xxxx, arvelduskonto nr XXXX), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. 10. Võlgnik esitas 31.07.2017 kohtule oma menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kindlaks tema menetluskulud, milleks on lepingulise esindaja õigusabikulud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud võlgniku menetluskulude kindlaksmääramine, kuivõrd käesolevas menetluses ei ole menetlusosalisi, kes peaksid kohtulahendi kohaselt kandma võlgniku menetluskulusid (sh võlgnikku esindanud lepingulise esindaja kulusid). 5 2-17-8943 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6