← Eesti

2-17-2870/13

Obsah (6)§ 203§ 204§ 206§ 207§ 193§ 194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2870 Tsiviilasi Maardu l

) § 203 ja 204 alusel tuleb avaldus rahuldada, määrata Xxxx eestkostjaks Xxxx, seada eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks ja määrata, et eestkostja ülesandeks on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, eestkostetavat esindada ning hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, pidades silmas eestkostetava igakülgset heaolu, ning eestkostja nõusolekuta võib eestkostetav teha tehinguid, mille eestkostetav täidab vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks eestkostja ja eestkostja nõusolekul kolmas isik. 3.

§ 203

kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või 2

(3)linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. 4.

§ 204

kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. 5.

§ 206

kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

§ 207

lg 1 kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. 7.

§ 193

lg 1 teise lause kohaselt teatab eestkostja kohtule oma elukoha muutusest.

§ 194

lg 2 kohaselt esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. 8. TsMS § 172 lg 3 alusel on põhjendatud jätta eestkostetavale riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud ning tema ekspertiisi kulud riigi kanda. Arvestades menetluse asjaolusid ja menetlusosalisi, on põhjendatud jätta muud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.