1-16-7094 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsembril 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-7094 (16230101835) Kohtukoos

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, Yulia Rekkandt süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 üldmenetluses; Ringkonnaprokurör Arika Almann Süüdistatav Julia BOJAROVA, isikukood: 47310233730, määratlemata kodakondsusega, emakeel vene keel, keskeriharidus, ei tööta, püsiv elukoht puudub, ajutine elukoht: xxxx, käesoleval ajal viibib Vanglas; kehtivaid kriminaalkaristusi üks: - 04.12.2012.a mõisteti Tartu Maakohtu poolt süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat ja 9 kuud.

Harju Maakohtu 25.03.2014 kohtumäärusega vabastati Julia Bojarova mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.01.2016.a Kehtivaid väärteokaristusi on viis, käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 12.04.2016.a, alates 14.04.2016.a kohaldatud tõkendit vahistamine. Vandeadvokaat Leelo Viil Kaitsja Süüdistatav Yulia REKKANDT, isikukood: 47505190290, EV kodanik, emakeel vene keel, kõrgharidus, töövõimetuspensionär, elukoht: xxxx, käesoleval ajal viibib Põhja Prefektuuri Arestimajas, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi neli; 1 Kaitsja RESOLUTSIOON Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 12.04.2016.a, alates 14.04.2016.a kohaldatud tõkendit vahistamine Vandeadvokaat Risto Käbi Juhindudes §-dest 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p.p 3, 4, ja 9 ja § 179 lg 1 p 1; 180 lg 1; lg 3; 309 lg 3; 311-313;

§68lg 1 kohus otsustas: 1.

Õigeks mõista Julia Bojarova

§ 184lg 2 p 1,2 järgi narkootilise aine MDMA käitlemises suures koguses.

2. Süüdi tunnistada Julia Bojarova

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks 12.04.2016.a.

1. Julia Bojarova suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni.
2. Õigeks mõista Yulia Rekkandt

§ 184lg 2 p 1,2 järgi narkootilise aine MDMA käitlemises suures koguses.

6. Süüdi tunnistada Yulia Rekkandt

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. 7.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Yulia Rekkandti poolt eelvangistuses viibitud aeg 12.04.2016 kuni 07.12.2016.a s.o 7 kuud ja 25 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Yulia Rekkandt tingimisi vabastatakse, on vangistus 2 aastat, 4 kuud ja 5 päeva. 8. Juhindudes

§ 74

lg 1 määrata, et Yulia Rekkandtile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistust 2 (kaks) aastat, 4 (neli) kuud ja 5 (viis) päeva ei pöörata täitmisele tingimusel, et Yulia Rekkandti temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

9. Kohustada Yulia Rekkandtit täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: xxxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 10. Juhindudes

§ 75

lg 2 p 21, 7 kohustada Yulia Rekkandtit temale määratud käitumiskontrolli ajal: • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2 mitte suhtlema temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). 11.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Yulia Rekkandti katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 07.12.2016.a.

1. Määrata Yulia Rekkandt katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Yulia Rekkandti suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada ta vahi alt kohtusaalis.
3. Uueks tõkendiks valida Yulia Rekkandti suhtes elukohast lahkumise keeld, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Asitõendid: narkootilisi aineid sisaldavad pulbrid ja tablett, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, kuulub

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ning tuleb jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamiseks.

1. Asitõend: 26.05.2016 Keskkriminaalpolitsei poolt kriminaalasja juurde lisamiseks edastatud DVD plaat, mis sisaldab jälitustoimingu käigus kogutud teavet (märgistusega kõned) ning mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
2. Asitõendid: bussipilet nr 1000141 suunal Tallinn-Tartu, liin nr 411; valget värvi kummikinnas ja 5 minigrip kilekotti, mis on 17.05.2016 edastatud hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
3. Asitõendid: Julia Bojarovalt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud 4 hügieenisidet ja 52 tabletti, mis ei sisaldanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning mis on saadetud Põhja prefektuuri arestimajja Julia Bojarova isiklike asjade juurde lisamiseks, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale.
4. Asitõendid: Julia Bojarovalt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud pihuarvuti Doogee ning kolm SIM-kaarti, mis on saadetud Tallinna Vanglasse Julia Bojarova isiklike asjade juurde lisamiseks, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale.
5. Asitõendid: Yulia Rekkandtilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung koos SIM-kaardiga, mis on saadetud Põhja prefektuuri arestimajja Yulia Rekkandti isiklike asjade juurde lisamiseks, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale.
6. Narkootilise aine ekspertiis nr 16E-AN0423 teostamise kulu summas 168.(ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot jätta riigi kanda.
7. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel süüdistatavatelt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • Julia Bojarovalt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1075.- (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot; • Julia Bojarovalt kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 912.- (üheksasada kaksteist) eurot; • 3 • • • • • • • • Julia Bojarovalt ½ narkootilise aine ekspertiisi nr 16E-AN0389 kuludest s.o summas 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot; Julia Bojarovalt DNA ekspertiis nr 16E-GE0473 kuludest 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; Julia Bojarovalt ½ täiendava DNA ekspertiis nr 16E-GE0761 kuludest s.o summas 57 (viiskümmend seitse) eurot; Yulia Rekkandtilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1075.- (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot; Yulia Rekkandtilt kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 768.- (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot; Yulia Rekkandtilt ½ narkootilise aine ekspertiisi nr 16E-AN0389 kuludest s.o summas 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot; Yulia Rekkandtilt DNA ekspertiis nr 16E-GE0473 kuludest s.o summas 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; Yulia Rekkandtilt ½ täiendava DNA ekspertiis nr 16E-GE0761 kuludest s.o summas 57 (viiskümmend seitse) eurot; Menetluskulud tuleb süüdistatavatel tasuda KrMS § 180 lg 3 kohaldamisel 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele kohtuotsuse jõustumisel posti teel nende elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS Julia Bojarovat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku
8. peatüki
9. jaos sätestatud kuriteo (04.12.2012 mõisteti Tartu Maakohtu poolt süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi), käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Yulia Rekkandtiga uuesti ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 12.04.2016 kell 22.45 suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ning narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Eelnevalt omandatud narkootilise aine amfetamiini segas Julia Bojarova ühiselt ja kooskõlastatult koos Yulia Rekkandtiga enda elukohas, so Tallinnas Xxxxasuvas korteris tarvitamiseks mõeldud segudeks ning pakendas koos Yulia Rekkandtiga müügikogusteks. 4 Osa valmispakendatud müügikoguseid andsid Julia Bojarova ja Yulia Rekkandt eeluurimisel täpselt tuvastamata ajavahemikul, kuid enne 12.04.2016 Tallinnas ja Tartus korduvalt ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Osa valmispakendatud müügikoguseid hoidis Yulia Rekkandt enda juures ja kandis edasiandmise eesmärgil endaga kaasas kuni 12.04.2016 kella 23.06-ni, mil ta Tallinnas Lennujaama tee 12 asuva Tallinna Lennujaama ees asuvas bussipeatuses kinni peeti. Kinnipidamisel leiti tema jope vasakpoolsest küljetaskust valge kummikinnas, milles oli 3 minigrip kilekotti roosa pulbrilise ainega kogumassiga 122,1 grammi, mis sisaldas 3,3% amfetamiinsulfaati, mis omakorda sisaldab 73,4% amfetamiini, milles puhast amfetamiini oli seega 2,96 grammi ning jope vasakpoolsest rinnataskust 2 minigrip kilekotti kollakasvalge pulbrilise ainega kogumassiga 1,02 grammi, mis sisaldas 4,9% amfetamiinsulfaati, mis omakorda sisaldab 73,4% amfetamiini, milles puhast amfetamiini oli seega 0,037 grammi. Osa omandatud narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavatest tablettidest hoidis Julia Bojarova enda juures kuni 12.04.2016 kella 22.55-ni, mil ta Tallinnas Lastekodu 46 asuva Tallinna Bussijaama ooteplatvormil nr 9 kinni peeti. Kinnipidamisel leiti tema käekotis olevast rahakotist roosa tablett massiga 0,32 grammi, mis sisaldas 43% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 84,1% metüleendioksümetamfetamiini, milles puhast metüleendioksümetamfetamiini oli seega 0,12 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist puhtal kujul. Narkootilise aine MDMA puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1,4 grammist MDMA-st puhtal kujul. Seega pani Julia Bojarova toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, so

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Yulia Rekkandti süüdistatakse selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Julia Bojarovaga ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas Julia Bojarova ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 12.04.2016 kell 22.45 suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ning narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Eelnevalt omandatud narkootilise aine amfetamiini segas Julia Bojarova ühiselt ja kooskõlastatult koos Yulia Rekkandtiga enda elukohas, so Tallinnas Xxxxasuvas korteris tarvitamiseks mõeldud segudeks ning pakendas koos Yulia Rekkandtiga müügikogusteks. Osa valmispakendatud müügikoguseid andsid Julia Bojarova ja Yulia Rekkandt eeluurimisel täpselt tuvastamata ajavahemikul, kuid enne 12.04.2016 Tallinnas ja Tartus korduvalt ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. 5 Osa valmispakendatud müügikoguseid hoidis Yulia Rekkandt enda juures ja kandis edasiandmise eesmärgil endaga kaasas kuni 12.04.2016 kella 23.06-ni, mil ta Tallinnas Lennujaama tee 12 asuva Tallinna Lennujaama ees asuvas bussipeatuses kinni peeti. Kinnipidamisel leiti tema jope vasakpoolsest küljetaskust valge kummikinnas, milles oli 3 minigrip kilekotti roosa pulbrilise ainega kogumassiga 122,1 grammi, mis sisaldas 3,3% amfetamiinsulfaati, mis omakorda sisaldab 73,4% amfetamiini, milles puhast amfetamiini oli seega 2,96 grammi ning jope vasakpoolsest rinnataskust 2 minigrip kilekotti kollakasvalge pulbrilise ainega kogumassiga 1,02 grammi, mis sisaldas 4,9% amfetamiinsulfaati, mis omakorda sisaldab 73,4% amfetamiini, milles puhast amfetamiini oli seega 0,037 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist puhtal kujul. Narkootilise aine MDMA puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1,4 grammist MDMA-st puhtal kujul. Seega pani Yulia Rekkandt toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, so

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUS KOHTUS Kohtuliku uurimise käigus süüdistatavana üle kuulatud Yulia Rekkandt tunnistas end süüdi ja selgitas, et tarvitab ise narkootilisi aineid. Julia Bojarovaga oli tuttav umbes kuu aega enne seda kui nad kinni peeti, tol päeval palus Julia Bojarova temalt, et ta viiks narkootilise aine amfetamiini oma taskus Tartusse ja ta oli sellega nõus. Kahetseb juhtunut, soovib asuda ravile, et vabaneda sõltuvusest. Kohtuliku uurimise käigus süüdistatavana üle kuulatud Julia Bojarova end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja selgitas et pärast eelmisel korral vanglast vabanemist ei tarvitanud ta enam narkootikume, oli oma elu korda seadmas, kuid käesoleva aasta veebruari lõpust hakkas uuesti tarvitama. Yulia Rekkandtile ta narkootikume üle andnud ei ole, pigem on saanud amfetamiini tema käest. Nad on koos tarvitanud. Kohus uuris prokuratuuri taotlusel kaitsjate nõusolekul alljärgnevaid tõendeid: • Julia Bojarova kahtlustatavana kinnipidamise kohta koostatud protokoll /I kd, tl 90-93/ • Yulia Rekkandti kahtlustatavana kinnipidamise kohta koostatud protokoll /I kd, tl 9496/ • Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik Liina Pohlaku määruse nr KM651/2016 (ringkonnaprokurör Arika Almanni taotlus nr JT276/2016) ja Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik Alari Möldre määruse nr KM1045/2016 (ringkonnaprokurör Arika 6 • • • • • • • • • • • • • Almanni taotlus nr JT448/2016) alusel teostatud jälitustoimingu protokoll /I kd, tl 147156/ Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Arika Almanni poolt väljastatud loa nr PL892/2016 alusel teostatud jälitustoimingu protokoll /I kd 169-171/ Ekspertiisimäärus narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks /I kd, tl 97-98/ ja ekspertiisimäärus DNA ekspertiisi teostamiseks /I kd, tl 105-106/ Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 16E-AN0389 / I kd, tl 99-100/ Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastus järelepärimisele enam levinud narkootiliste ainete keskmise ühekordse koguse ja kümnekordse koguse kohta /I kd, tl 101-104/ Politseimajor Kätlin Alvela vastus järelepärimisele /I kd, tl 123-124/ DNA-ekspertiisiakti nr 16E-GE0473 /I kd, tl 107-113/ DNA-ekspertiisiakti nr 16E-GE0761 (täiendav ekspertiis) /I kd, tl 114-118/ Asitõendite vaatlusprotokoll /I kd, tl 119-122/ Julia Bojarova karistusregistri väljavõte /I kd, tl 125-128/ Tartu Maakohtu 04.12.2012 otsust kriminaalasjas 1-12-7707 /I kd, tl 129-135/ ning Harju Maakohtu 25.03.2014 määrus kriminaalasjas 1-12-7707 /I kd, tl 136-139/ Tõendeid Julia Bojarova maksustatava tulu kohta /I kd, tl 140-141/ Yulia Rekkandti karistusregistri väljavõtet /I kd, tl 142-144/ Tõendeid Yulia Rekkandti maksustatava tulu kohta /I kd, tl 145-146/ Kohus uuris kaitsja advokaat Käbi taotlusel prokuröri nõusolekul alljärgnevaid tõendeid • Püsiva töövõimetuse otsus, Y. Rekkandt /I kd, tl 183/ • Viljandi Haigla teatis Y. Rekkandti osas /I kd, tl 184/ • Rekkandti taotlus koos tõlkega /I kd, tl 185-187/ Kohus uuris kaitsja advokaat Viili taotlusel prokuröri nõusolekul alljärgnevaid tõendeid • Tallinna Vangla iseloomustus J. Bojarova osas /I kd, tl 174-175/ • Viljandi Haigla teatis J. Bojarova osas /I kd, tl 176-177/ • E-kirjavahetused kriminaalhooldusega ning vastus järlepärimisele /I kd, tl 178-182/ • Tõend maksustatava tulu kohta /I kd, tl 193-194/ • Kaitsja Viil taotlus prokuratuurile ja selle vastus /I kd, tl 195-197/ • Kahtlustatava ülekuulamise protokoll 01.08.2016, Yulia Rekkand /I kd, tl 188-192/ KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis jõudis alljärgnevatele järeldustele. 7 Karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2 näeb ette karistusõigusliku vastutuse suures koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo. Julia Bojarovale on esitatud süüdistus suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises grupis olles isikuks, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo. Yulia Rekkandtile aga suure koguse narkootilise aine käitlemises isikute grupis. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 12.04.2016.a kell 23.06 peeti Tallinnas, Lennujaama tee 12 juures kahtlustatavana kinni Yulia Rekkandt, kelle seljas olnud jope vasemast küljetaskust leiti valge kummikinnas, mille sees oli 2 soonkinnisega kilekotti koos roosakat värvi pulbrilise ainega. Jope vasakust rinnataskust leiti kaks soonkinnitusega kotti koos valget värvi pulbrilise ainega /I kd tl 94-96/. Julia Bojarova kahtlustatavana kinnipidamise protokollist /I kd tl 90-93/ nähtub, et Julia Bojarova peeti kinni 12.04.2016.a kell 22.55 Tallinna Bussijaama ooteplatvormil ning kinnipidamisel leiti temalt muuhulgas pakendeid tablettidega. Isikute kinnipidamisel leitud aineid ja tablette on vaadeldud ja fotografeeritud asitõendite vaatlusprotokollis /I kd tl 119-122/ ning analüüsitud kriminaalasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisis. 03.05.2016.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiakti nr 16E-AN0389 /I kd tl 99-100/ roosa tablett massiga 0,32 g sisaldab 43% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tabletis sisaldub 0,12 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Roosa pulber kogumassiga 122,1 g sisaldab 3,3% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 2,96 g amfetamiini. Kollakasvalge pulber kogumassiga 1,02 g sisaldab 4,9% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,037 g amfetamiini.

§ 184järgi on karistatav narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses.

NPALS § 31 lg 3 kehtestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-121-06 on selgitatud, et suure koguse narkootilise aine määratlemisel tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus s.t tuvastada tuleb, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste kohta /I kd tl 101-104/ nähtub, et amfetamiini puhul on narkootilise aine keskmine kogus kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammi ja MDMA puhul 1,4 grammi. Kuigi kaitsjad antud kriminaalasjas ei ole vaidlustanud selle tõendi lubatavust, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-89-13 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-89-13 vt otsuse punkt 12) märkinud, et tuvastamaks, millist narkootilise aine kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoovet vähemalt kümnele inimesele, on tarvilik eriteadmiste rakendamine, kuid senises kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei eelda see tingimata kriminaalasja menetlemisel aine mõju uurimist ekspertiisi vormis, kui tuvastatud on narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases mõistes, mille tulemusel koostatud ekspertiisiakt peaks vastama kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele, millest tulenevalt on võimalik, et vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, ekspertiisi korraldamata. Alates

1. septembrist 2011 on võimalik selle küsimuse lahendamiseks kaasata asjatundja kooskõlas KrMS § 1091 lg 3 punktiga 2, kes annab selgitusi vastava aine mõju kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. 8 a otsus asjas nr 3-1-1-97-12, p 8 ja
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-96-11, p 7.5). Eeltoodu tähendab, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Seega leiab kohus ka käesolevas kriminaalasjas, et EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastuse näol on tegemist asjassepuutuva ning lubatava tõendiga. Seega kõiki eelpool refereeritud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Yulia Rekkandti valdusest leiti kinnipidamisel suur kogus narkootilist ainet amfetamiini. Sisuliselt ainus küsimus, mille osas selle kriminaalasja kohtueelse ja kohtuliku uurimise jooksul on olnud vaidlus, on see, kas Yulia Rekkandt käitles narkootilist ainet üksi või isikute grupis koos Julia Bojarovaga. Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel viidi läbi DNA ekspertiis /I kd tl 107-113/, mille käigus saadi minigrip kilekotilt nr 1 (milles oli aine ja mis oli kummikindas) võetud proovist (proov A161345) DNA-analüüsil täisprofiil, mis pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine SNA profiil, mis on kokkulangev Yulia Rekkandti DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Julia Bojarovalt pärieva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis /eksperdi arvamuse p.1 tl 109/. Veel saadi võetud proovidest DNA analüüsil täisprofiile, mis on pärit enam kui ühelt isikult, nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Yulia Rekkandi DNA profiiliga. Julia Bojarova DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiiliga /eksperdi arvamuse p.2 tl 109/. Minigrip kilekotilt nr 3 (milles oli aine ja mis oli kummikindas) võetud proovist (proov A161347) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärti enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Yulia Rekkandtilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Täiendav DNA ekspertiis /I kd tl 114-118/ viidi läbi selleks, et arvutada välja tõepärasuhted eelnevalt läbi viidud DNA ekspertiisi käigus saadud proovide A161345 ja A161347 osas. Kuna käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Yulia Rekkandt oleks narkootilist ainet käidelnud, kuna on tuvastatud, et kummikinnas millesse olid pandud minigrip kilekotid koos narkootilise ainega, leiti kinnipidamisel tema valdusest, siis refereerib kohus siinkohal eksperdiarvamust vaid proovi A161354 osas. Saadud DNA segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) Süüdistaja tõlgendus – proovis A161345 leiduv bioloogiline materjal pärineb Julia Bojarovalt ja kahelt tundmatult isikult; 2) Kaitsja tõlgendus – proovis A161345 leiduv bioloogiline materjal pärineb kolmelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
6. See tähendab, et antud DNA profiili saamine on 105 korda tõenäolisem juhul, kui proovis A161345 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Julia Bojarova ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut /I kd tl 115/. Süüdistatavana üle kuulatud Yulia Rekkandt on andnud ütlusi selles, et Julia Bojarova palus tal narkootilise aine oma taskus Tartusse viia, sel päeval, enne kui nad kinni peeti, käis ta mitmel korral Julia Bojarova elukohas Lastekodu tänaval. Sealsamas andis Julia Bojarova talle üle ka narkootilise aine. Kuna aine oli halva kvaliteediga, siis segasid nad sinna sisse astmaatikutele mõeldud tablette ja kofeiini. Tabletid sai tema samal päeval oma tuttava käest, kofeiini käis ostmas apteegist ja viis need Julia Bojarova elukohta. Amfetamiin oli Julia Bojaroval enne olemas. Süüdistatav kinnitas, et 9 tema tablette ei purustanud ja aineid ei seganud, seda tegi Bojarova. Kui aine oli segatud, siis pani Julia Bojarova selle kilekottidesse ja tema – Yulia Rekkandt pani pakendid kummikindasse, võttis takso ja sõitis lennujaama, kust ta pidi minema Tartu bussi peale, Julia Bojarova pidi minema sama bussi peale, aga bussijaamast /I kd tl 76-78/. Kohus võttis kaitsja advokaat Viili taotlusel prokurör nõusolekul asja juurde Yulia Rekkandti poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste protokolli /I kd tl 188-192/, kuna tema poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel olid olulised vastuolud. Kohtuistungil selgitas Yulia Rekkandt, et ta muutis kohtueelsel uurimisel oma ütlusi seepärast, et ta ei soovinud, et tema tegevus oleks kvalifitseeritav isikute grupis narkootikumide käitlemisena, et karistus oleks kergem. Kohtus otsustas rääkida tõtt, kuna kahetseb tehtut /I kd tl 78/. Kriminaalasjas on 12.04.2016.a prokuröri loal toimetatud KrMS § 1265 ettenähtud jälitustoimingut – Julia Bojarova varjatud jälgimist ajavahemikul 10.50-23.
7. Varjatud jälgimise alla on võetud Julia Bojarova elukoht Lastekodu 26 asuvas majas. Menetlustoimingu käik on kajastatud jälitustoimingu protokollis /I kd tl 169-171/. Selle jälitustoimingu raames on fikseeritud Julia Bojarova liikumine nimetatud kuupäeval, aga ka isikud kellega ta suhtles või kes sisenesid nimetatud majja. Nii nähtub jälitustoimingu protokollist muuhulgas see, et kell 18.11 siseneb Lastekodu 26 maja trepikotta, kus asub korter 87, Yulia Rekkandt, kes väljus majast 18.42 ning läks Odra tänava suunas, tagasi Lastekodu tänavale jõudis 19.04 Uuesti väljus Yulia Rekkand Lastekodu 26 maja trepikojast kell 21.03 ning tuli tagas 21.50 Tartu mnt poolt, käes valge kilekott poes rullikeeratult ja sees midagi kandilist, helistas fonolukku ja sisenes trepikotta. Viimast korda sellel päeval väljus Yulia Rekkandt Lastekodu 26 majast kell 22.45 /I kd tl 170/. Lisaks KrMS § 1265 ettenähtud jälitustoimingule teostati samal ajal Julia Bojarova ning temaga suhtlevate isikute pealtkuulamist, kohus on kaitsja taotlusel kontrollinud teostatud jälitustoimingute seaduslikkust. Kohus, tutvunud jälitustoimikuga leidis, et olemas on prokuratuuri ja kohtu load jälitustoimingute tegemiseks, jälitustoiminguid tehti lubades ettenähtud aja jooksul ja isikute suhtes, kelle osas need olid väljastatud (Julia Bojarova ja isikud, kellele käesoleva menetluse raames ei ole süüdistust esitatud), kohtu hinnangul oli jälitustoimingute tegemine selle kriminaalasja kohtueelsel uurimisel vältimatult vajalik, sest muul viisil ei olnud tõendeid narkokuriteo toimepanemise kohta võimalik koguda. Seega on kohtu hinnangul jälitustoimingute tegemine seaduslik ning kooskõlas ultima ratio põhimõttega ning tegemist on lubatavate tõenditega. KrMS § 1267 ettenähtud jälitustoimingu protokollist /I kd tl 147 -156; tõlge 157-168/ nähtub muuhulgas järgmist. 10.aprillil 2016.a vahetab Julia Bojarova ajavahemikul kl 15.44 kuni 18.37 SMS-se kellegi Vova-nimelise isikuga, SMSide sisuks on millegi kvaliteet. Näiteks SMSis kell 15.44 küsib Julia Bojarova Vovalt: „oled sa kindel, et seal on suurepärane kvaliteet?“ ning arvab kell 16.18 ajal, et „Aga proovime, äkki kõlbab! Pagan, mul on täna vaja“ Seepeale vastab Vova kell 16.21, et see on selline „tükiline, poolmärg ja haisev“ Edasine vestlus käib sellest, kuhu ja mis kella ajal Julia Bojarova peaks tulema, et Vovaga kokku saada. SMSis mille Vova saadab Julia Bojarovale 10.04.2016 kell 18.37 palub ta oodata, et on vaja aega /I kd tl 149/. Julia Bojarova kõnest kell 20.01 abonendile xxxx, mis on jälitusprotokollis tähistatud märkega naine Tartust nr 1 nähtub, et Julia Bojarova on vihane, kuna ta on raha ära andnud ja ootab juba kaks tundi. Sama kinnitab ta ka oma SMS-is Vovale kell 20.03 “2tundi on möödas“ Edasised SMSid käsitlevad kokkusaamist puudutavaid detaile, kell 21.25 ajal saadab Vova Julia Bojarovale sõnumi, et too ootaks teda GrandPrix juures, et telefon saab tühjaks ja ta on seal 15 minuti, maksimaalselt 20-25 minuti jooksul /I kd tl 151/. Kell 22:22 toimunud lühikesest kõnest nähtub, et isikud kohtuvad kohe Grand Prix sissepääsu juures. 10 Mõne aja pärast, kell 22:27 saadab Julia Bojarova SMSi naisele Tartust sisuga: „Korras“, mispeale naine Tartust uurib, et mida see meie jaoks tähendab? (kl 22:38), kuidas kvaliteet on? (kl 22.41) ja millal sind oodata (kl 22.43) /I kd tl 151/. Järgmisel päeval s.o 11.04.2016.a saab Julia Bojarova kell 19.25 SMSi abonendilt 55625021 sisuga „Siin Vova“ ja kohe pärast seda helistab Julia Bojarova sellel numbril ning kõnest selgub muuhulgas, et ta eile (s.o 10.04) ei sõitnud, et neid täna ei ole, alles homme õhtuks ning kõne lõpus lepivad kokku kokkusaamise järgmisel õhtul kell 12 /I kd tl 152/ 12.04.2016.a kell 14.25 teatab Yulia Rekkandt SMSiga Julia Bojarovale, et ta sai natuke punaseid tablette /I kd tl 153/. Samal kuupäeval kell 17.12 ajal toimub telefonikõne Julia Bojarova ja Vova nimelise isiku vahel, mille käigus kurdab Julia Bojarova, et ta ise proovis ja (asi) on kehv /I kd tl 153/. Mõne aja pärast, kell 17:38 helistab Julia Bojarova Yulia Rekkandtile ja palub kiiresti tema juurde tulla, et tal on transport ja enne on vaja veel proovida ning seepeale lubab Yulia Rekkandt kohe kohale joosta /I kd tl 153/. Samal õhtul helistatakse Julia Bojarova abonendile numbrilt xxxx (naine Tartust) kahel korral, kell 21.50 ja 22.02 ajal ning nendest kõnedest nähtub muuhulgas, et Julia Bojarova hinnangul on olukord ärev ja et ta ei sõida üksi, temaga tuleb koos nooremteadur /I kd tl 155-156/. Kohtuliku uurimise käigus süüdistatavana üle kuulatud Julia Bojarova selgitas vastuseks prokuröri küsimustele nende SMS-ide ja kõnede kohta, et kvaliteedi osas arutasid Vovaga paari Extasy tableti osas. Et tema tahtis õhtul puhata, minna laeva peale, viia sõpradele head asja, aga Vova sokutas mingit rämpsu, see ajas ta vihaseks. Talle tehti ettepanek sõita Rootsi, see oli kella 17 paiku, ta jõudis koju 17.55 ajal ja sõbrad ütlesid, et ta jäi praami peale hiljaks. Ütles oma sõpradele Tartus, et kukkus läbi sõit Rootsi ning nad otsustasid, et ta läheb siiski Tartusse. Vova käest sai Lasnamäel Grand Prix juures 2 või 3 või 4 tabletti extasyt, samal päeval sai teise diileri käest enda tarbeks pool grammi amfetamiini. Ainega, mis leiti Julia Rekkandti kinnipidamisel, ei ole ta seotud /I kd tl 8081/. Kohus analüüsinud esitatud tõendeid kogumis leiab, et Julia Bojarova poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused ei ole usaldusväärsed ning ei haaku ühegi muu kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendiga ning kohus jätab need seetõttu tõendite kogumist välja kui ebausaldusväärse tõendi. Samas leiab kohus, et hoolimata sellest, et süüdistatavana üle kuulatud Yulia Rekkandt on võrreldes kohtueelsel uurimisel antud ütlustega oma ütlusi kohtuliku uurimise käigus muutnud, on tema poolt kohtus antud ütlused sündmuste käigu kohta 12.04.2016.a teiste tõenditega, eelkõige jälitusprotokollidega kõrvutades kontrollitavad. Yulia Rekkandti poolt kohtulikul uurimisel antud selgitust ütluste muutmise põhjuse kohta, et ta ei soovinud, et tegu kvalifitseeritaks

§ 184

lg 2 järgi toimepanduks isikute grupis, vaid sama paragrahvi esimese lõike järgi, mis näeb ette kergema karistuse mõistlikuks ja eluliselt usutavaks. Seega leiab kohus, et Yulia Rekkandti poolt kohtus antud ütlused on usaldusväärsed ja tõendina lubatavad. Jälitusprotokolli pinnalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Julia Bojarova omandas enne 12.04.2016.a eeluurimisega tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille ta soovis toimetada Tartusse. Julia Bojarova proovis ise nimetatud ainet ja leidis, et selle kvaliteet on halb /vt eelpoolviidatud telefonikõne 12.04.2016.a I kd tl 153/. Koos Yulia Rekkandtiga proovitakse ainet „parandada“, segades sellesse Yulia Rekkandti poolt saadud tablette /I kd tl 153/, mis Yulia Rekkandti poolt kohtus antud ütluste kohaselt pidid tekitama efekti, et narkootikumi mõju on tugevam ning apteegist ostetud kofeiini. Sellepärast oli osa ainest, mis Yulia Rekkandtilt ära võeti, tema ütluste kohaselt teist värvi, roosakas. Julia Bojarova palus kaassüüdistatavat, et too aine enda taskus bussiga Tartusse viiks ning Yulia Rekkandt nõustus 11 sellega. See on tõendatud nii Yulia Rekkandti poolt kohtus antud ütlustega, kui ka pealtkuulatud telefonikõnedest Julia Bojarova ja isikuga, keda on jälitusprotokollis nimetatud naine Tartust vahel, milles Julia Bojarova selgitab, et ta ei tule üksi ja temaga tuleb kaasa nooremteadur. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et narkootilise aine omandas selle edasiandmise eesmärgil Tartus ootavatele inimestele Julia Bojarova, kes kasutas Yulia Rekkandit vaid n.ö kullerina. Seda, et mõlemad isikud soovisid 12.04.2016.a hilisõhtul sõita Tartusse, et nad pidid bussi peale minema erinevatest kohtadest, ja et narkootilised ained olid kinnipidamisel leitud Yulia Rekkandti taskutest tõendavad lisaks Yulia Rekkandti ütlustele ning jälitusprotokollidele ka isikute kinnipidamise protokollid /I kd tl 90-93/ ja /I kd tl 94-96/. Ka DNA ekspertiisi akt tõendab kohtu hinnangul Julia Bojarova puutumust narkootilise ainega. Seega on kohtu hinnangul kogutud piisavalt tõendeid isikuid selles süüdistuses süüdi mõista. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Veel süüdistatakse Yulia Rekkandtit ja Julia Bojarovat ühiselt suures koguses MDMA käitlemises. Süüdistuse kohaselt omandas Julia Bojarova ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 12.04.2016 kell 22.45 suures koguses narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Selles süüdistuse episoodis ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mida analüüsida ning mille põhjal tuvastada isikute ebaseaduslikku tegevust suures koguses MDMA käitlemises, ei ole tõendatud ei narkootilise aine omandamist, hoidmist, edasiandmist või muul viisil käitlemist, selles episoodis ei ole tõendeid kogutud ka jälitustegevusega. Ühe MDMA tableti leidmist Julia Bojarovalt tema kinnipidamise ajal ei pea kohus piisavaks, et isikuid selles episoodis süüdi mõista. Seega ei ole tõendamist leidnud süüdistatavate poolt narkootiliste aine MDMA suures koguses ebaseaduslik käitlemine ning selles episoodis tuleb isikud õigeks mõista. Kohtule tõendina esitatud Tartu Maakohtu 04.12.2011.a kohtuotsusest nr 1-12-7707 /kd I tl 129135/ nähtuvalt on Julia Bojarova (toona nimega Sidjakina) varasemalt süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p 2 järgi, seega on käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega tuvastatud, et Julia Bojarova on toime pannud

§ 184

lg 2 p 1,2 sätestatud kuriteo so suure koguse narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise grupis olles isikuks, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo. Narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel tegutses Julia Bojarova kavatsetult, omandas aine selle edasitoimetamiseks Tartusse, pakendas aine oma kodus selle kvaliteeti enne parandada proovides ning palus kaassüüdistataval selle oma taskus Tartusse toimetada. Julia Bojarova poolt toime pandud kuritegu on lõpule viidud, isiku süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega tuvastatud, et Yulia Rekkandt on toime pannud

§ 184

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo so suure koguse narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise grupis. Narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel tegutses Yulia Rekkandt otsese tahtlusega, Nõustus Julia Bojarova tehtud ettepanekuga toimetada aine oma taskus Tartusse, muretsedes tablette, millega prooviti aine kvaliteeti parandada proovides Yulia Rekkandti poolt toime pandud kuritegu on lõpule viidud, isiku süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb isikuid karistada.

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12 Lisaks isiku süüle tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Julia Bojarovale karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut, karistust kergendavate asjaolude puudumist. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 58p 1 alusel süüteo toimepanemist omakasu motiivil.

Süüdistatavale inkrimineeritud

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul on selleks vangistus 9 aastat. Süüdistatavat on varem samalaadse teo toime panemise eest karistatud. Tartu Maakohtu 04.12.2012.a otsusega mõisteti Julia Bojarovale

§ 184lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat ja 9 kuud.

Varasem karistusest enneaegne tingimisi vabastamine ei avaldanud Julia Bojarovale piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Suures ulatuses narkootilise aine käitlemiseks ehk teo kvalifitseerimiseks

§ 184järgi piisab aine kogusest, mis tekitab joobe 10-le isikule.

Aine, mida Julia Bojarova kooskõlastatult koos Yulia Rekkandtiga käitles oli koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele isikule. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Julia Bojarova edaspidi kuritegusid toime panemast), Julia Bojarova süü suurust ja käideldud narkootilise aine kogust peab kohus võimalikuks teda karistada alla sanktsiooni keskmist määra, samas ei saa süüdistatav loota varasemast leebemale karistusõiguslikule kohtlemisele. Samas on kaitsja poolt kohtule esitatavatest iseloomustavatest tõenditest näha, et Julia Bojarova on soovi korral võimeline asuma paranemise teele ning seetõttu ei ole põhjendatud talle nii karmi karistuse mõistmine, kui taotles riiklik süüdistaja. Kuivõrd süüdistatav pole varasemast karistustest järeldusi teinud, leiab kohus, et Julia Bojarova tingimisi vabastamine oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Yulia Rekkandtile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut, karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul on selleks vangistus 9 aastat. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tulenevalt käideldud narkootilise aine kogusest, tuleb Yulia Rekkandti süü hinnata sarnaselt Julia Bojarova süüga vähemalt keskmiseks. Kuigi mõlema süüdistatava teopanus on kaastäideviimisele omase kvaliteediga, saab Yulia Rekkandti süüd teopanusest lugeda siiski mõnevõrra väiksemaks. Asjas kogutud tõendite pinnalt tegeles narkootilise aine hankimisega üksnes Julia Bojarova. Yulia Rekkandti ülesanne oli aine Julia Bojarova palvel oma taskus bussiga Tartusse toimetada. Samuti on oluline fakt, et kuigi Yulia Rekkandt kasutab narkootilisi aineid, ei ole teda varem narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude eest karistatud. 13 Seega, arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et Yulia Rekkandtit tuleb karistada

§ 184lg 2 p 1 järgi vangistusega sanktsiooni alammääras.

Riigikohus on korduvalt oma otsustes rõhutanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Arvestades

§ 74

lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks (3-1-1-9906;3-1-1-59-07; 3-1-1-28-08). Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-99-06 p.-s 16.3 selgitanud, et : Karistuse kohaldamise ja karistusest tingimusliku vabastamise eristamine tähendab kohtupraktikas ka neist kummagi kohaldamise aluste erinevust. Nende aluste erinevuse nõuet ei saa aga mõista liiga laialt. Karistusseadustiku §-de 73 ja 74 esimeste lõigete kohaselt on karistusest tingimusliku vabastamise aluseks kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdlase isiku eripära. Kuid kooskõlas eelnevalt punktides 14 ja 15 märgituga on lõppkokkuvõttes ka kõik karistuse kohaldamisel arvestatavad asjaolud taandatavad kas kuriteo toimepanemisega või süüdlase isikuga seonduvateks asjaoludeks. Kui mõista käsitletavate aluste erinevuse nõuet liiga laialt, siis võib eranditult igale nii kuriteo toimepanemise asjaoludest kui ka süüdistatava isikust lähtuvale karistusest tingimusliku vabastamise põhjendusele ette heita, et neid asjaolusid on karistuse kohaldamisel juba arvestatud. Selline etteheide on aga ilmses vastuolus seadusandja mõttega. Kuna

§ 74

ei sätesta, et isikuga seonduv asjaolu peab olema kuidagi eriline või erandlik, siis on kohtul võimalus esmakordselt kuriteo toime pannud isik vabastada tingimisi karistuse kandmiselt mingitel muudel põhjendustel. Kohus peab olema veendunud, et isik tulevikus ei pane kuritegusid toime ja tema puhul täidab karistuse eripreventiivse eesmärgi ka karistusest tingimisi vabastamine. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, s.o veendumuses, et süüdistatav enam kuritegusid toime ei pane. Kohus on veendunud, et Yulia Rekkandti puhul on alust eeldada, et lugedes tema poolt tänaseks eelvangistuses viibitud aeg ärakantud karistuseks ning vabastades ta karistuse ülejäänud osast tingimisi ühes käitumiskontrolliga on piisav karistus hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemine ning seda ka õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades. Arvestades, et Yulia Rekkandtil on olnud probleeme narkootikumidega tuleb teda lisaks kohustada

§ 75

lg 2 p 2¹, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). MENETLUSKULUD Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisikulud. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1075.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse ning kohtuliku menetluse käigus on osutatud riigi õigusabi Julia Bojarovale summas 912.- eurot ning Yulia Rekkandtile summas 768.- eurot, seetõttu kuuluvad kaitsjatasud nimetatud summades menetluskuluna süüdistatavatelt välja mõistmisele. 14 Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu ekspertiisi nr 16E-AN0389 kulud kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele. Ekspertiisiks esitatud narkootilised ained olid saadud mõlemalt süüdistatavalt nende kinnipidamisel, seega tuleb nimetatud ekspertiisi teostamise kulud välja mõista mõlemalt süüdistatavalt ja võrdsetes osades. Mis puudutab narkootilise aine ekspertiisi nr 16E-AN0423 teostamise kulu summas 168 eurot, siis kohus jätab selle riigi kanda, kuivõrd selle tulemus ei aidanud tõendina kaasa kriminaalasja lahendamisele. Lisaks on kriminaalasja raames teostatud täiendav DNA ekspertiis nr 16E-GE076, millise ekspertiisi eesmärk ja tulemus vastavad eelpool väljendatud Riigikohtu seisukoha tingimustele ning mis kuulub välja mõistmisele süüdistatavatelt võrdsetes osades. Mis puudutab DNA-ekspertiisi nr 16E-GE0473 summas 1311 eurot, mille akti kohaselt võeti analüüsiobjektide arvu määramisel aluseks läbi viidud reaktsioonide arv