← Eesti

2-17-3559/32

Obsah (4)§ 1773§ 1774§ 1772§ 1775

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3559 T

§ 1773

lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kinnitanud, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. 3.

§ 1774

lõike 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis. Antud juhul on elatise nõue kohtule esitatud täitedokumendist nähtuvalt igakuiselt summas 255,65 eurot. Võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Võlgnikul ei ole elatise tasumata jätmiseks mõjuvat põhjust. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Kohtupraktika kohaselt on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Võlgniku poolt avaldatu ja toimiku materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikul oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus.

§ 1772

lg-s 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul, ning mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Võlgnik ei ole kohtu jaoks välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub relvaloa vajalikkus töö 2

(3)tegemiseks. Võlgnik ei ole tõendanud töötamist ega tööotsimist. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta kandideerib käesoleval hetkel ühelegi ametikohale, mille eelduseks on relvaloa olemasolu. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et relvaloa peatamine võtab võlgnikult võimaluse tulu teenida. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et relvaloa kehtivuse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohtuasja materjalidest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust

§ 1774lõike 2 p 3 kohaldamiseks.

Võlgnikule on antud paralleelrelvaluba XXXX ´(väljastatud xxxx, kehtiv kuni xxxx). Seega on põhjendatud ja võimalik võlgniku relvaloa kehtivuse peatamine ja relvaloa andmise keelamine tähtajatult. Kohus peatab võlgniku relvaloa kehtivuse ja keelab relvaloa andmise tähtajatult. Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist kande tegemiseks registriasutustele (

§ 1774lg 4).

4. Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub

§ 1775

lg 1 kohaselt.

§ 1775

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtutäitur ja sissenõudja on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad menetlusosalistele kohtukulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.