2-17-5507/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5507 Tsiviilasi Xxxx avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse Xxxx nimel tema onust, xxxx surnud Xxxx(isikukood xxxx), järelejäänud pärandist loobumiseks Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Puudutatud isik: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Puudutatud isiku Xxxx elukohajärgne kohalik omavalitsus: Xxxx Linnavalitsuse kaudu (asukoht Xxxx); Puudutatud isikule Xxxxle riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Xxxx (OÜ Advokaadibüroo XXXX, registrikood xxxx, asukoht Xxxx). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxx avaldus.
2. Anda Xxxx`le (isikukood xxxx) kohtu nõusolek loobuda oma alaealise lapse Xxxx (isikukood xxxx) nimel tema onust, xxxx surnud Xxxx (isikukood xxxx), järelejäänud pärandist. Menetluskulude jaotamine
3. Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldaja Xxxx kanda.
4. Jätta alaealisele lapsele Xxxxle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Avaldus aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 1
5. Puudutatud isiku Xxxx elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Xxxx Linnavalitsuse esindaja asus samuti oma 11.05.2017 kohtule esitatud kirjalikus arvamuses seisukohale, et kohtule esitatud avaldus tuleks rahuldada, kuna pärandvara hulka kuuluvad võlad ületavad pärandvara hulka kuuluvaid õigusi. Kohtumääruse põhjendused
6. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda PKS § 187 ja PKS § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ja sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Vastavalt pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 119 lõikele 1 on pärandist loobumise tähtaeg 3 (kolm) kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib notar PärS § 119 lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus. PärS § 118 lõike 1 järgi loetakse, juhul kui pärija PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, ta pärandi vastu võtnuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb pärandist loobumiseks PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab.
7. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. LaKS § 21 lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb, juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid. Menetluskulude jaotamine
8. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lõike 3 teise lause kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetluse kulud, jätta täielikult või osaliselt 2 riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 3