) § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega ta kohtu poole pöördub. Kohus selgitas, et haldusasjas nr 3-16-1355 on kohtulahend juba jõustunud ja haldusasjas nr 3-16-1337 on vaidlus seljavöö saamise üle pooleli. Kohus selgitas, et kohtule valeütluste või –selgituste andmise menetlemine juba lõppenud vaidluses ei kuulu halduskohtu pädevusse ja haldusasja nr 3-16-1337 menetluse raames on kaebajal võimalik kohtule esitada oma seisukohad vastustaja tegevusega (valetamisega) seoses.
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas J. K. kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või esineb alus kaebuse tagastamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 9. Kohus leiab, et J. K. kaebus kuulub tagastamisele tervikuna. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks peatuda küsimusel, kas kaebajal on nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt
10. Tartu Halduskohus andis kaebajale 13.04.2017 määruses võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruses selgitas kohus kaebajale, et kuivõrd kohus ei saa ise kaebuse nõuet formuleerida, tuleb kaebajal selgesõnaliselt nimetada, millise
Kuigi kaebaja on kohtule tähtaegselt esitanud kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse, ei saa kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldatuks lugeda, sest kaebaja on jätkuvalt esitanud kohtule taotluse tunnistada vangla süüdi selles, et vangla on kohtule esitanud valeinfot. Kaebaja ei ole kohtule esitanud
Kohtul ei ole võimalik kaebusest ja selle puuduste kõrvaldamise avaldusest lähtuvalt ise kaebaja tahet tuletada. 2 11.
lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kaebaja ainuõigus on valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus.
lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. 12. Kohtu hinnangul ei ole J. K. kaebust võimalik menetleda, sest kaebaja ei ole
lg 1 p 5 alusel selgelt välja toonud halduskohtus lubatavat
lg-s 2 sätestatud nõuet ja
Kaebaja ei ole kaebuses ega 21.04.2017 vastuses kohtule selgitanud, millise
Ka kohtul ei ole võimalik kaebusest ja selle puuduste kõrvaldamise avaldusest lähtuvalt ise kaebaja tahet tuletada. 13. Kohus selgitab kaebajale uuesti, et halduskohtus saab menetleda vaid
Haldusasjas nr 3-16-1355 on kohtulahend jõustunud. Juhul, kui kaebaja leiab, et nimetatud haldusasja raames on kohtule esitatud valeinformatsiooni, on kaebajal võimalik sellesisulise avaldusega pöörduda vastavat menetluspädevust omava asutuse poole (prokuratuur, uurimisasutused). Haldusasjas nr 3-16-1337 on Tartu Halduskohtus menetlus pooleli (seljavöö kättesaamine vanglalt), kusjuures nimetatud asjas on arutlusel muuhulgas vangla poolt kohtule esitatud vastuste (seoses seljavöö väljastamise temaatikaga) õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus on haldusasjas nr 3-16-1337 19.04.2017 määruses kaebajale selgitanud (kohtumääruse p 6.4), et halduskohtul puudub pädevus (volitus) võtta vastutusele konkreetset ametnikku või palgalist töötajat. Samas määruses on kohus selgitanud, et füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutusele võtmisega tegeleb maakohus tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikust. Tartu Halduskohus on ka varasemalt kaebajale selgitanud, et Justiitsministeeriumi või vanglate tegevusele saab kaebaja soovi korral esitada kaebuse halduskohtule, samas ametnike vastutusele võtmine halduskohtu pädevusse ei kuulu (haldusasi nr 3-17-578). Kuigi kohus on kaebaja tähelepanu juhtinud, et halduskohtusse saab pöörduda vaid
lg-s 2 nimetatud nõuetega, ei ole kaebaja käesolevas haldusasjas
Vastupidi, kaebaja on kohtule ka 21.04.2017 kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses esitanud, et soovib, et kohus tunnistaks vangla süüdi selles, et kohtule on valeinformatsiooni esitatud. Seega ei ole kaebaja kohtule esitanud
14. Kohus ei pea otstarbekaks J. K. kaebuse teistkordselt käiguta jätmist, sest kaebajale on juba selgitatud, milliste nõuetega ta halduskohtusse saab pöörduda ja antud võimalus
15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
K. kaebuse tervikuna selle esitajale. Kuna kohus tagastab J. K. kaebuse tervikuna, jääb tema menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.