TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kohtuasja number 3-17-854 Määruse kuupäev ja koht 05.09.2017, Tartu Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Kristo Ormani, Urmo

) § 4 lg 1 järgi planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Rahandusministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 4

lg-s 2 on nimetatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded.

§-s 124 on kehtestatud nõuded detailplaneeringule ja selle koostamise korraldajale.

§

§ 124

lg 2 järgi on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

§ 124lg 5 järgi detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks Ke

HJS § 6 lg 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

§ 124

lg 6 järgi detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, ja

§ 125

lg 1 p-s 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

§ 124

lg 7 järgi kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

1. KSH algatamata jätmise otsus on kohtupraktika järgi käsitletav kui menetlustoiming. Riigikohtu halduskolleegium on 17.11.2011 otsuses nr 3-3-1-64-11 ja 21.11.2011 otsuses nr 3-31-48-11 märkinud, et juhtudel, kus haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel kaalutlusruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas, ei ole KSH algatamata jätmine halduskohtus vaidlustatav lõplikust haldusaktist eraldi.
2. Kaebuses on märgitud, et KeHJS § 6 lg 2 p 22 järgi kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas muu tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Kaebajad on seisukohal, et Viljandi Linnavalitsus oleks pidanud algatama Roo tn 1 kinnistu KSH. Kaebajad leiavad, et kuna detailplaneeringuga kavandatakse 10 uut kinnistut, milledele rajatakse kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon), 3 häiritakse nimetatud tegevuse käigus oluliselt pinna- ja põhjavee loomulikku režiimi, mistõttu tuleks kindlasti tegeleda põhjavee uuringutega. Kaebajate hinnangul tuleks kindlasti algatada Roo tn 1 KSH ja alles peale põhjavee probleemile lahenduse leidmist algatada võimalik detailplaneering.
3. Viljandi linn on 29.06.2017 vastuse nr 13-14/2237-1 p-s 1 selgitanud, et kaebajate väide, et vastustaja ei ole sisuliselt kaalutlenud KSH vajadust planeeringualal, on sisuliselt põhjendamata ja olemuselt väär. Vastustaja on tegelikkuses põhjalikult KSH vajadust kaalunud ning konsulteerinud selles küsimuses ka Keskkonnaametiga (Keskkonnaamet on andnud seisukoha spaahotelli planeeringuala ja Roo tn 1 planeeringualale). Vastustaja on märkinud, et Keskkonnaameti seisukohale tuginedes otsustas Viljandi Linnavalitsus KSH-d mitte algatada. Kuivõrd vaidlusaluse detailplaneeringuga ei kavandata KeHJS § 6 lg-s 1 (KSH on kohustuslik) ja sama sätte lg-s 2 (KSH eelhinnang on vaja anda) nimetatud tegevusi, ei ole vajalik KSH. Viljandi linn on märkinud, et kuni kümne elamukrundi kavandamine olemasoleva elamupiirkonna kõrvale ei too kaasa olulist keskkonnamõju ja Roo tn 1 detailplaneeringule pole vaja keskkonnamõju eelhinnangu koostamist, kuna elamuala planeerimine ei ole KeHJS § 6 lõike 4 tegevusvaldkondade loetelus, mis eelhinnangut nõuaks. Roo tn 1 detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei avalda olulist mõju Viljandi maastikukaitsealale ja Natura 2000 loodusalale, kuna Roo tn 1 planeeringuala jääb tervikuna välja nii järve ehituskeelu- kui ka piiranguvööndist ning asub kaitseala piirist ca 100 meetri kaugusel. Viljandi linna hinnangul on kaebajate esitatud seisukohad, et Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu elluviimise läbi võiks tekkida oluline keskkonnamõju või et Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringut peaks tingimata käsitlema koos spaahotelli detailplaneeringuga, alusetud. Roo tn 1 planeeringuga ei muudeta Viljandi linna üldplaneeringut. Roo tn 1 detailplaneeringuga ei avaldata mõju kõrghaljastusele ja planeeringualale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
4. Käesolevaga ei nähtu kohtule, et Roo tn 1 planeeringuga kavandataks KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ja KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevusi. Roo tn 1 detailplaneeringule ei ole vajalik KSH koostamine ega KSH eelhinnangu koostamine, sest elamuala planeerimine ei ole KeHJS § 6 lg 4 tegevusvaldkondade loetelus (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224). Kohus märgib, et kui planeeritava tegevuse iseloomust nähtub, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, ei pea KSH eelhindamist (see on eelhinnangu andmist ja seisukoha küsimist asjaomastelt asutustelt) läbi viima.
5. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei ole käesolevas Roo tn 1 detailplaneeringu menetlemise etapis KSH ega KSH eelhinnangu andmine kohtu arvates kohustuslik ning kohaliku omavalitsuse poolt KSH-st loobumine ei vii iseenesest õigusvastase otsustuseni. Eelnevast nähtuvalt puudub kaebajatel selles asjas õiguslik alus nõuda käesolevas planeerimisetapis KSH koostamist, mistõttu kaebajate kaebus KSH-d puudutavas osas on ennatlik. Seega, eeltoodust nähtub, et haldusorgani otsustust KSH algatamata jätmise üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega, mil kohus saab hinnata KSH tegemata jätmise õiguspärasust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul KSH algatamata jätmise vaidlustamine ilmselgelt põhjendamatu ja ennatlik kaebus. Samale järeldusele on jõudnud ka Tallinna Halduskohus 07.11.2016 määruse nr 3-16-1951 p-s
7. Seega, kuna KSH algatamata jätmisel ei ole Roo tn 1 detailplaneeringu algatamise korralduses eksitud, võiks kaebajatel olla kaebeõigus Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korraldusele nr 73 juhul, kui Roo tn 1 detailplaneeringu algatamise otsustamine oleks ilmselgelt vastuolus Viljandi 4 linna üldplaneeringuga või kõnealusest korraldusest nähtuks, et menetluse tulemusel antav lõplik haldusakt oleks igal juhul õigusvastane.
8. Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korralduses nr 73 p-s 2 on märgitud Roo tn 1 detailplaneeringu koostamise eesmärgiks jagada Roo tn 1 kinnistu kümneks sarnase suurusega elamumaa krundiks ja määrata kruntide ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Samas p-s on märgitud, et Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Viljandi linna üldplaneeringuga.
9. Kohtule ei nähtu käesolevate materjalide pinnalt, et Viljandi linnas asuva Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu algatamise eesmärk (nimetatud 20.02.2017 korralduse nr 73 p-s 2) oleks vastuolus Viljandi linna üldplaneeringuga. Vastustaja on 29.06.2017 vastuses märkinud, et Roo tn 1 kinnistu piirkonda on üldplaneeringu tasandil kavandatud hoonestus ja see piirkond ei ole perspektiivis mõeldud rohealana. Vastustaja soovib linna üldplaneeringut ellu viia. Seega ei saa käesolevas menetlusetapis järeldada, et Viljandi Linnavalitsuse poolt oleks Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu algatamisel tehtud selliseid menetlusvigu, mis viitaksid sellele, et menetluse tulemusel antav lõplik haldusakt oleks igal juhul õigusvastane. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole enne planeeringu järgnevate etappide läbimist ja kehtestamist võimalik hinnata, kas menetluslikud otsused toovad kaasa vale lõppotsuse. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Halduskohus 07.11.2016 määruse nr 3-16-1951 p-s 9, järeldades, et kuivõrd detailplaneeringu menetlemisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusruum ja kui ei ole alust pidada planeeringu algatamist ilmselgelt õigusvastaseks, ei ole kohtul kaebeõiguse laiendavaks tõlgendamiseks alust.
10. Kaebajad on kaebuses märkinud, et nende hinnangul peaks Roo tn 1 planeering olema seotud spaahotelli planeeringuga. Kaebajad on märkinud, et spaahotelli planeeringu KMH eelhinnangu dokumendis on Roo tn 1 kinnistu esitatud osaliselt haljasalana, mis viitab kaebajate hinnangul sellele, et Viljandi linnal puudub terviklik käsitlus piirkonnast ja lahendusi muudetakse jooksvalt ja juhuslikult. Kohus märgib, et kohalikul omavalitsusel on detailplaneeringute menetlemisel ulatuslik kaalutlusruum. Viljandi Linnavalitsus on menetlenud Roo tn 1 detailplaneeringut Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringust eraldiseisvalt, sest planeeringute eesmärgid on erinevad ja Roo tn 1 detailplaneering on kooskõlas Viljandi linna üldplaneeringuga. Kontrollimaks kaebajate väidet, justkui esitletakse Roo tn 1 kinnistut erinevates planeeringutes erinevalt, kontrollis kohus Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu materjalide põhjal eelpool nimetatud väidet. Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu materjalid on leitavad: http://www.tarkvarastuudio.ee/vil_atlas/

keem/AAAAWP.pdf. Nimetatud materjalide hulgas oli vaid Keskkonnaagentuur Viridis OÜ poolt 08.01.2015 detailplaneeringu esialgsele eskiisile koostatud eelhinnangu lk 4 kaardil märgitud Roo tn 1 kinnistu osaliselt madalhaljastuse alaks. Ülejäänud spaahotelli planeeringuala materjalides oli Roo tn 1 kinnistut kajastatud kui üldkasutatava maa krunti, millel puudub hoonestus, kuid mis üldplaneeringu järgi on väikeelamumaa. Arvestades, et kaebajad viitavad spaahotelli detailplaneeringu esialgsele eskiisile, ei kaalu kaebajate väide üles ülejäänud planeeringuala kaardi- ja eskiismaterjalidel kajastatud infot. Seega, kohtu hinnangul ei anna kaebajate kõnealune väide (käesolevas Roo tn 1 detailplaneeringu menetlusetapis) õigustust Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korralduse nr 73 vaidlustamiseks.

1. Arvestades eeltoodut, on täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldused ja kohus jätab läbi vaatamata Kristo Ormani, Urmo Rausi, Meelis Kardi ja Kristo Kooviti kaebuse Viljandi 5 Linnavalitsuse 27.03.2017 korraldusele nr 121 ja Viljandi Linnavalitsuse korraldusele 20.02.2017 nr 73 HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
2. HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Seega, tasutud riigilõiv ei kuulu kaebajatele tagastamisele.
3. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 6