← Eesti

2-16-8241/33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-8241 Tsiviilasi AL hagi AL suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AL apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1424,43 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AL (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja JB (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janika Drobot vastu väljamõistetud elatise Kostja: AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. märtsi 2017 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  6. Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  7. AL esitas 26.05.2016 Harju Maakohtule hagi AL vastu elatise suurendamiseks.
  8. Hagiavalduse kohaselt tasub kostja hageja ülalpidamiseks 191,73 eurot kuus, mis ei ole piisav. Lapsel on krooniline haigus – bronhiaalastma, mistõttu vajab laps põhjalikumat järelevalvet ja hoolitsust. Haigusnähtude leevendamiseks käib laps vähemalt korra aastas reisil soojal maal (kulu 70-80 eurot) ja puhkab korra aastas Toila sanatooriumis, kus saab külastada soolakambrit, veekeskust ja teha inhalatsioone (kulu 15 eurot kuus). Haigusest tingituna vajab laps ravimeid, mis on eriti kulukad talveperioodil (keskmine kulu 25 eurot kuus).
  9. Kuna laps on allergiline, tuleb apteegist osta ravikosmeetikat - šampoon maksab 15,35 eurot. Kord kolme kuu jooksul külastab laps kosmeetikut (30 eurot). Laps tegeleb ujumisega (35 eurot kuus). Lapse õpilasfondi kantakse iga kuu hoiule 30 eurot. Kuna koolis on keeruline programm, saab laps eratunde inglise keeles 2 korda nädalas ja matemaatikas 1 kord nädalas (kulu kokku 35 eurot kuus). Koolitarvetele kulub 15 eurot kuus. Lapse toidule kulub 120 eurot kuus. Korterikulud on 40 eurot kuus. Riietele kulub 80 eurot kuus. Telefoniarved on 20 eurot kuus. Laps kasutab motorollerit, millele on vaja osta varuosi, maksta parklatasu ja kindlustuse eest (kulu 50-60 eurot kuus). Lapse prillidele kulub 35 eurot kuus ja taskuraha saab laps 40 eurot kuus. Ajaviiteks kulub 30 euro kuust. Juuksurile 15 eurot kuus. Lapse kingitustele ja ergutustele kulub keskmiselt 60-70 eurot kuus (televiisor, tahvelarvuti, telefon, mängud, arvuti, kõrvaklapid, kõlarid, veebikaamera, videoregistraator, rulluisud, jalgratas, kiivrid, motoroller). Lisaks on lapse toas hetkel käimas remont. Kokku on lapse kulud 755 eurot kuus, millest kostjal tuleb hüvitada 350 eurot kuus. Kostja vastuväited
  10. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  11. Kostja vastuse kohaselt mõistis maakohus kostjalt 01.02.2008 otsusega välja elatise hageja ülalpidamiseks 3000 krooni (191,73 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutumiseni. Kostja on kohtuotsust täitnud ja maksnud elatist pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
  12. Hageja põhjendab hagiavaldust eelkõige lapse tervisest tulenevate täiendavate kuludega ja täiendavate kuludega haridusele. Kostja ei vaidle vastu hageja kulutustele summas 335-345 eurot kuus. Sellest pool on kaetud kostjalt väljamõistetud elatisega seaduses sätestatud määras. Ülejäänud osas on hageja nõue tõendamata. Tõendamata ja ilmselt ülepaisutatud on hageja väidetavad kulud transpordile summas 50-60 eurot kuus. Ühistransport on Tallinnas tasuta. Hagiavaldusest ei selgu, kas reisimisele kulub 70-80 eurot kuus või aastas. Igal juhul on selline kulu tõendamata. Tõendamata on hageja väide, et lapse õpilasfondi makstakse 30 eurot kuus. Hagiavaldusele on lisatud Hansa Elukindlustuse kindlustuspoliis, mille kohaselt on kindlustatud isikuks hageja ema ja soodustatud isikuks hageja. See kulu ei ole vajalik lapse vajaduste rahuldamiseks. Tõendatud ei ole hageja väide eratundide võtmise kohta. Samuti on tõendamata igakuine kulu ujumistreeningule. Hagist ei selgu, kas kulu on aastaringne. Tõendamata on taskuraha ja ajaviitekulud. 2
  13. Hageja tõenditest ei selgu, kellele tahvelarvuti 15.11.2014 osteti. Hageja esitatud tõend on seega asjakohatu. 21.08.2012 ostetud sülearvuti arve kohaselt osteti arvuti äriühingule. Arvutil puudub seos hagejaga. Väidetavalt lapsele ostetud televiisori kuludokumente ei ole hageja esitanud. 14-aastasele lapsele 399 eurot maksva telefoni ostmine on ebamõistlik kulutus. Kostja ei pea kinni maksma kalleid ebamõistlikke kingitusi. Hagile lisatud Umkodu OÜ, Naiya OÜ Default POS, Bauhaus, Jysk, Zip, Prisma Peremarketi ja Rimi arved on asjakohatud ja hagejaga sidumata. Kulutuste suurus Toila SPA hotellile on tõendamata ja ei ole kooskõlas SPA kodulehel märgitud pakettidega. Keelekursus toimus 2014.a välismaal. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et neid kulutusi tuleb teha ka pärast hagi esitamist. Seega on need tõendid asjakohatud.
  14. Kostja ei eita lapsele prillide ja kontaktläätsede ostmise vajadust, kuid kulu on tõendatud 2015.a müügitšekiga summas 306 eurot. Seega on tõendatud kulu 25,50 eurot, mitte 35 eurot kuus. Üldteadaolevalt ei osteta prille iga kuu või ka iga aasta.
  15. Kulutused, mis ületaksid tavakulusid ja nõuaksid seadusega sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmist kostjalt ei ole seega tõendatud.
  16. Kostja töötab AS C Eesti filiaalis XXX. Tema brutopalk on 2000 eurot. Kostjal ei ole kinnisvara, sõidukeid või muud märkimisväärset vara. Kostja on valmis kompromissi korral maksma lapse ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
  17. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, muutis Harju Maakohtu 01.02.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-44025 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 277 eurot alates 26.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.09.
  18. Elatis tuleb kanda hageja ema pangakontole. Kohus määras, et elatise väljamõistmisel tuleb võtta arvesse summad, mida on kostja otsuses märgitud perioodi jooksul hagejale elatisena tasunud. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
  19. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on 16-aastane poeg, kes elab ema juures, ega selles, et vanemad peavad last ülal pidama ühiselt, samuti selles, et Harju Maakohtu 01.02.2008 kohtuotsuse nr 2-07-44025 alusel on kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud 3000 krooni (191,73 eurot) kuus, s.o üle sel ajal kehtinud miinimummäära. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast maakohtu otsust on hageja vajadused muutunud määras, mis toob kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise.
  20. Poolte vahel puudub vaidlus, et lapse igakuised vajadused koosnevad eluasemekuludest 40 eurot, toidukuludest 120 eurot, sidekuludest 20 eurot, tervishoiukuludest 25 eurot, hügieenikuludest 45 eurot, kulust koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, riiete-jalatsite kulust 80 eurot, muudest vältimatutest püsikuludest, sh ujumistrenn 35 eurot, taskuraha 40 eurot. Seega puudub vaidlus selles, et hageja igakuised vajadused on vähemalt 420 eurot. Pooled vaidlevad transpordikulu, reisikulu, Toila sanatooriumi kulu, õppimisfondi kulu, inglise keele ja matemaatika eratunnikulu, prilli- ja kontaktläätsekulu, meelelahutuse ja ajaviite kulu ning kingituste ja ergutuste kulu üle.
  21. Hageja tõendid transpordikulu kohta tõendavad igakuist kulu 24 euro ulatuses. Hageja reisikulu ja Toila spaa kulu kohta esitatud tõendite kohaselt on hageja reisikulu vajadus 936 eurot aastas, s.o 78,00 eurot kuus, ning spaa vajadus 180 eurot aastas, s.o 15 eurot kuus. Õige on kostja seisukoht, et puhkusereisi ja spaad ei saa lugeda hageja põhivajaduseks. Arvestades hageja kroonilist astmat tuleb lugeda vajalikuks reisi- ja spaakuluks igakuiselt kokku 48 eurot. Hageja ei ole tõendanud õppimisfondi kulu. Hageja tõendi kohaselt on 3 kindlustatud hageja seaduslik esindaja, mitte hageja. Hageja ei ole tõendanud eratunnikulu inglise keeles ja matemaatikas 35 eurot. Kord aastas koos nägemisteravuse kontrolliga uute prillide ostmine kuulub hageja põhivajaduste hulka. Tõendatud ja põhjendatud igakuine kulu on 22 eurot.
  22. Hageja meelelahutuse ja ergutuste puhul tuleb arvestada, et mitmed neist on pikaajalise tarbimisega tooted (nt arvuti, telefon, mille kasutusajaks tuleb lugeda vähemalt 24 kuud), samuti asjaolu, et eesti kultuuritraditsioonis osaletakse sõprade sünnipäevadel (tehakse kingitusi) ja lapse silmaringi laiendamiseks käiakse keskmiselt ühel kultuurisündmusel kuus. Tõendatud ja põhjendatud hageja igakuise meelelahutuse ja ajaviite kulu ning kingituste ja ergutuste kulu kokku on 40 eurot.
  23. Hageja põhjendatud vajadused on igakuiselt kokku 554 eurot, millest kummagi vanema kanda jääb ½, s.o 277 eurot. Kuna kostja kinnitas kohtuistungil võimekust selles määras elatist tasuda, ei anna kohus hinnangut vanemate majanduslikule olukorrale. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei puuduta vaidlusalust ajavahemikku. Apellatsioonkaebus
  24. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
  25. Kaebuse kohaselt hindas kohus ebaõigesti tõendeid ja rikkus menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.
  26. Maakohtus kogutud tõendite kohaselt puudus alus hagi rahuldamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja põhjendatud vajadused on 554 eurot kuus, millest 420 euro üle puudub vaidlus. Kostja möönis, et ta ei vaidle vastu kululiikide sisule, s.o väitele, et loetletud kululiigid (eluase, toit, side, tervis, hügieen, kool, riided, treening ja taskuraha) esinevad ja nende katmine on vajalik. Kostja on aga korduvalt rõhutanud, et tegelik kulu vajab tõendamist. Hageja ei ole tõendanud tegelikku kulu.
  27. Hageja väitis, et kulu ujumistreeningule on 35 eurot kuus (sisaldub 420 euro hulgas). Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest selgub aga, et tegelik kulu MTÜ-le A on hoopis 25 eurot kuus. Samuti ei tõendanud hageja, et tegemist on igakuise kuluga. Juulis ja augustis selline kulu puudus. Samuti puudus see kulu enne 2016.a. Kui tegemist on õppeperioodil esineva kuluga, on igakuine maksimaalne kulu 18,75 eurot kuus (25 eurot x 9 kuud : 12 kuuga). Samas ei ole tõendatud, kas see kulu ka tänaseni esineb.
  28. Maakohus hindas ebaõigesti kulu hageja taskurahale. Hageja ema pangakonto väljavõtte kohaselt on ema hagejale 30 kuu jooksul üle kandnud kokku 128 eurot, s.o 4,27 eurot kuus. Kui juurde arvestada hageja kontole sularahaautomaadi kaudu sisse makstud 220 eurot, moodustab hageja igakuine taskuraha 11,60 eurot kuus. Kulu suuruses 40 eurot on seega tõendamata.
  29. Maakohtu seisukoht reisi- ja spaakulude väljamõistmise osas on põhjendamata ja vastuoluline. Kohus nõustus, et reisi- ja spaakulud ei ole hageja põhivajadus, samas mõistis ikkagi selle kulu välja, põhjendades otsust tõendiga hageja astma kohta. Arstitõendis on aga öeldud vaid seda, et hageja vajab ravimeid, mitte välisreise ja spaa külastamist. Maakohtu otsustus 48 euro kujunemise osas ei ole ka arusaadav ega jälgitav. Kulu tegelikku esinemist ei nähtu ka hageja ja tema seadusliku esindaja pangakontode väljavõtetest. Maakohtu põhjendused on ka vastuolulised, kuna kohus rahuldas kaks kululiiki, mis on olemuslikult teineteist välistavad, s.o reisi- ja spaakulud ning ujumistreeningu kulu. Ujumisega trenni 4 tasemel tegelemine eeldab aga just eelkõige hingamisteede normaalset toimimist. Samuti mõistis maakohus välja ühe ja sama kulu kaks korda. Nn vaidlustamata 420 euro koosseisus juba on kulud tervisele.
  30. Põhjendatud ei ole meelelahutuste ja kingituste kulu väljamõistmine. Väljamõistetud summa kujunemine ei ole jälgitav ega arusaadav. Kohus rajas oma otsustuse paljasõnalistele väidetele eesti kultuuritraditsioonist, jättes tähelepanuta hageja ja tema ema kontode väljavõtted, millest ei nähtu, et hageja ise kannaks või tema eest kantaks vastavaid kulusid. Konto väljavõttest nähtub hoopis see, et hageja teeb alaealisena korduvalt sisseoste alkoholipoes Radelis ja Lime. Lisaks on tegemist sama kulu väljamõistmisega kaks korda. Nn vaidlustamata 420 euro koosseisus on kulud taskurahale välja mõistetud.
  31. Arusaamatu ja põhjendamatu on maakohtu otsustus lugeda tõendatuks ja mõista välja 15-aastase tasuta ühistranspordi kasutamise õigust omava Tallinna elaniku kulu transpordile. Tegelikku vajadust selle kulu järele ei nähtu ka pangakonto väljavõtetelt.
  32. Ilmselgelt liialdatud on maakohtu hinnang, et põhjendatud on kulu iga-aastasele prillide ja klaaside väljavahetamisele. Pangakonto väljavõtetest selgub, et perioodil 01.02.2008 – 04.01.2017 on nägemisvahendite eest teostatud makseid vaid kolmel korral. Seega on nägemisvahendite tegelik kulu olnud 2,94 eurot kuus (320,98 eurot : 109 kuud). Isegi, kui eeldada, et üks kord kahe aasta jooksul esineb möödapääsmatu vajadus osta teismelisele uus paar Hugo Bossi prille koos klaasidega, oleks igakuine kulu mitte 22 eurot, vaid 11 eurot.
  33. Kokku hindas maakohus igakuisteks kuludeks vähemalt 167,65 eurot rohkem kui on põhjendatud ja tõendatud (treening 16,25 eurot, taskuraha 28,40 eurot, reisi- ja spaakulu 48 eurot, meelelahutus ja kingitused 40 eurot, transport 24 eurot ning prillid 11 eurot). Hageja igakuise vajaduse võimalik maksimumsumma on 554 euro asemel 386,35 eurot ehk kummagi vanema kohta ca 193,18 eurot. Apellant tasub igakuiselt 235 eurot.
  34. Maakohus ei võimaldanud kostjal esitada oma seisukohti kohtu poolt omal algatusel kogutud tõendite kohta. Kostjale neid tõendeid esimese astme menetluse käigus ei esitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda asjas kogutud tõenditega ja anda nende kohta selgitusi. Kohus võttis seega kostjalt õiguse ja võimaluse olla ära kuulatud.
  35. Igal juhul pidi maakohus iseseisvalt kogutud tõendeid hindama kogumis menetlusosaliste esitatud tõenditega. Kohus jättis hageja ja tema seadusliku esindaja pangakonto väljavõtted hindamata ja samas ka selgitamata, miks ta nende tõenditega ei arvesta.
  36. TsMS § 459 kohaselt on poolel õigus nõuda kehtiva kohtuotsuse perioodilise makse suuruse muutmist vaid siis, kui on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Hageja ei ole hagiavalduses ja kohtumenetluse käigus tõendanud ega isegi välja toonud ühtegi sellist asjaolu. Vastus apellatsioonkaebusele
  37. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 5
  38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  39. Asjas puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 01.02.2008 otsusega suurendati 07.10.2003 kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud elatist ja kostjalt mõisteti hageja ülalpidamiseks välja elatis suurusega 3000 krooni (191,73 eurot). Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja on kostja alaealine laps, kes elab kostjast eraldi ema juures ja kostja peab talle maksma elatist.
  40. Hageja esitas kostja vastu hagi elatise suurendamiseks ja palus kostjalt välja mõista elatise suurusega 350 eurot kuus. Pooled vaidlevad selle üle, millises suuruses peaks kostja elatist maksma.
  41. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 p 11, 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 32, 20.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 p 9).
  42. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt ka Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 p-d 12 ja 13, 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 34).
  43. Hageja on tuginenud hagi esitades asjaoluna sellele, et 191,73 eurot ei ole ülalpidamiseks piisav ja ta on märkinud, millised kulud tal on (I kd lk 3, 4). Vastuses kostja vastusele tugines hageja sellele, et 191,73 eurot on väiksem kehtivast miinimummäärast (I kd lk 83). Viimatimärgitu võib olla aluseks elatise suurendamisele seaduses sätestatud miinimumäärani, kuid käesoleval juhul ületab hageja nõue seda määra oluliselt ja eeltoodud asjaolu ei saa olla elatise suurendamise iseseisvaks aluseks.
  44. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 p 11, 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 36).
  45. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduses ei ole esitatud faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et need on võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud, mis annaks alust elatise suurendamiseks hagetud ulatuses. Kohtuistungil arutas kohus pooltega üksnes lapse praeguste vajaduste suurust ja selgitas, et hagejal tuleb tõendada enda vajaduste suurust. Kohus andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks tema vajaduste ja hageja seadusliku esindaja majandusliku olukorra kohta. Samuti andis kohus kostjale tähtaja tõendite esitamiseks enda majandusliku olukorra 6 kohta (I kd lk 139-140). Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks hagejale selgitanud vajadust hagiavalduse täpsustamiseks faktiliste asjaolude olulise muutumise osas.
  46. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas ja millised muud asjaolud peale miinimumelatise muutumise on veel tekkinud või muutunud. Kui muud asjaolud elatise suuruse muutmiseks muutunud ei ole, tuleb maakohtul elatis välja mõista miinimumsuuruses. Hageja peab esmajoones esile tooma oluliselt muutunud asjaolud, mille esinemisel on võimalik elatist suurendada. Eeltoodu tõttu tuleb kohtul teha hagejale ettepanek hagiavalduse täpsustamiseks.
  47. Kuna maakohus ei ole asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnimetatud puudused kõrvaldada. Vajadusel tuleb anda hagejale ka võimalus esitada uusi tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada hageja oluliselt muutunud vajadused võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga.
  48. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja saanud tutvuda maakohtu poolt kogutud tõenditega (kontode väljavõtted). 14.03.2014 e-kirjaga teatati pooltele, et kogutud tõenditega saab tutvuda e-toimiku kaudu (II kd lk 144). Põhjendatud on aga kostja etteheide, et nende tõendite kohta ei küsitud tema seisukohta. Samuti märkis kostja õigesti, et maakohus jättis kogutud tõendid otsuse tegemisel hindamata ja kohus ka ei põhjendanud, miks ta nende tõenditega ei arvestanud. Sellega kohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendavale osale esitatud nõudeid. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus need puudused kõrvaldada ja kostja seisukohti kontode väljavõtete andmete osas hinnata.
  49. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Iko Nõmm Ande Tänav 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.