3-17-655/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-17-655 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 09.02.2017 käskkirja nr 6-3/40 osaliseks tühistamiseks ja Tartu Vangla 07.03.2017 vaideotsuse nr 1-11/40-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 18.09.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla 09.02.2017 käskkirjaga nr 6-3/40 määrati kinnipeetav XXX osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle, abitöölise ametikohale alates 15.02.2017 kuni 31.05.
5. 13.02.2017 esitas XXX vaide tema tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 07.03.2017 vaideotsuses nr 1-11/40-2 XXX vaide rahuldamata.
6. 21.03.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla 09.02.2017 käskkirja nr 6-3/40 ja 07.03.2017 vaideotsuse nr 1-11/40-2 tühistamiseks. Lisaks palus kaebaja end vabastada riigilõivust. Tartu Halduskohus jättis 11.04.2017 määruses rahuldamata XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Ühtlasi märkis kohus, et kaebaja soovib Tartu Vangla 09.02.2017 käskkirja osalist tühistamist kaebajat puudutavas osas. 25.04.2017 saabus kohtule kaebaja avaldus, milles ta teatas, et riigilõiv on tasutud.
7. Tartu Halduskohus võttis 25.04.2017 määrusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 25.05.2017 saabus kohtusse vastustaja vastus kaebusele. 03.06.2017 saabus kohtusse kaebaja täiendus kaebusele. KAEBAJA VÄITED
8. Kaebaja väidab, et tal on tõsine seljavigastus, millega tema tööle määramisel ei arvestatud ja vaideotsuse tühistamise põhjuseks on asjaolu, et menetluse käigus ei tuvastatud rikkumisi, vaid käituti ennastõigustavalt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Tartu Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb 07.03.2017 vaideotsuses nr 1-11/40-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 p 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava töövõimelisuse teeb kindlaks arst.
11. Kaebaja väidete kohaselt arstid tema tervislikku seisundit ei teadnud ning tervislikku seisundit hinnati läbivaatust tegemata. Asja materjalidest nähtuvalt on vangla arst 07.02.2017 hinnanud kaebaja tervisest tulenevalt töövõimelisust ning tunnistanud kaebaja töövõimeliseks ja kooskõlastanud tema tööle määramise (tl 30). Samast meilivahetusest nähtub, et kaebaja kohta on vangla arstilt küsitud kooskõlastust juba 05.01.2017, mille peale vastas vangla arst, et XXX kohta tuleb otsus peale perearsti vastuvõttu 24.01.2017 (tl 30). 24.01.2017 toimunud arsti vastuvõtul soovis kaebaja sidet paremale käele, kuna tulemas oli võrkpallivõistlus ja käsi vajas toestust, sest ta oli 3 kuud tagasi väänanud pöialt (tl 31). Seega ei vasta tõele kaebaja väited, et arstid tema tervislikku seisundit ei teadnud ning tervislikku seisundit hinnati läbivaatust tegemata.
12. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamine on oma olemuselt kerge raskusastmega töö ega vaja erilist füüsilist ettevalmistust või võimekust. Tartu Vangla arsti 07.02.2017 antud vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal tervisest tulenevaid põhjusi, mis takistaksid tal täitmast töökohustust ning osalemast majandustöödel abitöölisena.
13. Kohus, arvestades kaebaja enda käitumist vanglas nii enne kui pärast tööle määramist, nõustub vastustajaga, et kaebus on esitatud pahatahtlikult. Asja materjalidest nähtuvalt paigutati kaebaja 04.05.2016 karistuse edasiseks kandmiseks Tartu Vanglasse, kus kaebaja on aktiivselt tegelenud füüsiliste spordialadega. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on võimaldatud tema enda tahteavalduse alusel juba alates 2016 sügisest võrkpalli treeningutest osavõtmine. Võrkpall on meeskondlik pallimäng, kus tuleb teha kiireid jooksu ja käte liigutusi, kerepöördeid, samuti hüpata üles ja palli kättesaamiseks vajadusel ka põrandale. Kohus võib ilma meditsiinilist haridust omamata väita, et kui kaebajal ka tegelikult esineksid
14. aastal saadud vigastuse tõttu iga päev kohutavad seljavalud, mis takistaksid tegemast vähese füüsilise koormusega koristustöid, siis ei oleks kaebaja võimeline ka aktiivselt sportima. Kaebajat ei ole tema väidetavalt tõsine seljavigastus ja sellest tingitud valu võrkpalli mängimast takistanud. Samuti ei ole kaebaja erinevalt koristustöö tegemisest kartnud, et füüsiline pallimäng võiks selja olukorda halvemaks muuta. Küll aga annavad tunnistust sellest, et kaebaja teeb sporti täiel koormusel, sportimisel saadud vigastused.
15. Nii näiteks ei olnud kaebaja poolt kaebuses väidetud arsti antud tööst vabastus tingitud mitte kaebaja varasemast vigastusest, vaid sporditraumast, mil kaebaja kukkus spordisaalis jalgpalli mängides selili (tl 32). Kuigi kaebajale nähti arsti poolt ette spordisaali vabastus 19.02.201705.03.2017 ning samaks ajaks ka tööst vabastus (tl 33), hindas kaebaja ise enda tervist piisavalt heaks, et minna 04.03.2017 spordisaali, kus ta palli mängides uuesti kukkus ning vigastas oma vasakut kätt (tl 34-35).
16. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud Tartu Vangla 09.02.2017 käskkirja nr 6-3/40 tühistamiseks ei ole alust. Käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja selle kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Samuti puudub kohtu hinnangul alus Tartu Vangla 07.03.2017 vaideotsuse nr 1-11/40-2 tühistamiseks, kuna kohus menetluslikke rikkumisi vaide menetlemisel ei tuvastanud.
17. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik