Obsah (5)

§ 152§ 43§ 108§ 104§ 128

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-368 Määruse kuupäev 13. september 2017 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Kalju talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 12. d

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Kaebaja on kaebuses esitanud nõude PRIA
2. detsembri
3. a otsuse nr 12-6/1551 osaliseks tühistamiseks, PRIA
4. veebruari
5. a otsuse nr 12-4/17/13-1 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks rahuldama kaebaja
6. a ammlehma kasvatamise otsetoetuse taotlus. PRIA on kohtule teada andnud, et PRIA on vaidlusaluse
7. detsembri
8. a otsuse nr 12-6/1551 kehtetuks tunnistanud ning kaebaja
9. aastal taotletud ammlehma kasvatamise 2 otsetoetuse taotluse rahuldanud. Kohus palus kaebajal teatada nelja päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest, kas kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus või soovib kaebaja nõuet muuta. Kaebaja sai kohtunõude kätte
10. septembril 2017, millest tulenevalt pidi kaebaja kohtule vastama hiljemalt
11. septembril
12. Käesoleva kohtumääruse tegemiseni kaebaja kohtule vastanud ei ole.
13. PRIA on kohtule esitanud PRIA
14. augusti
15. a otsuse nr 12-6/17/716, millega PRIA tunnistas kehtetuks peadirektori
16. detsembri
17. a otsuse nr 12-6/1551 „
18. aastal taotletud ammlehma kasvatamise otsetoetuse taotluste rahuldamata jätmine“ taotleja Kalju talu osas ning määras osaliselt ja suunas väljamaksmisele ammlehma kasvatamise otsetoetuse taotlejale Kalju talule summas 1 366,20 eurot. Kohus leiab, et kaebuse eesmärk on käesolevaks hetkeks saavutatud, kuna PRIA
19. augusti
20. a otsuse nr 12-6/17/716 väljastamise järgselt ei ole vaidlusalune PRIA
21. detsembri
22. a otsus nr 12-6/1551 ja
23. veebruari
24. a vaideotsus nr 12-4/17/13-1 kaebaja osas enam õiguslikult siduvad. PRIA on
25. detsembri
26. a otsuse tunnistanud kehtetuks ning suunanud kaebajale väljamaksmisele ammlehma kasvatamise otsetoetuse. Seega ei ole menetluse jätkamine PRIA
27. detsembri
28. a otsuse nr 12-6/1551 osalise tühistamise, PRIA
29. veebruari
30. a otsuse nr 12-4/17/13-1 tühistamise ning kaebaja
31. a ammlehma kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamise kohustamise nõudes kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

18. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 19.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus PRIA otsuse vaidlustamiseks kohtu poole. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodut PRIA
2. augusti
3. a otsuses märgitu, mille kohaselt otsustas PRIA tunnistada
4. detsembri
5. a otsuse kehtetuks ja määrata toetuse kaebuse õigeksvõtmise tõttu. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kaebaja kohtuvälised kulud käesoleval juhul väljamõistmisele ei kuulu.
6. Kaebaja on
7. juulil 2017 kohtule esitatud menetluskulude taotluses märkinud, et lisaks tasutud riigilõivule tekkisid kaebajal asja menetlemisega sõidukulud kokku summas 130 eurot (Kaavere – Tartu 120 km (avalduse esitamine) ja Kaavere – Viljandi 140 km (kahel korral PRIA-s käimine)) ning kolme tööpäeva eest saamata jäänud töötasu kokku summas 60 eurot. Kaebaja kohtule kuludokumente (v.a riigilõivu tasumise maksekorraldus) esitanud ei ole.
8. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et menetluskulud, mida käesoleval juhul on võimalik PRIA-lt välja mõista, peavad olema seotud asja nr 3-17-368 kohtumenetluses osalemisega. Eelnev tähendab seda, et kulusid, mida kaebaja on kandnud seoses PRIA-s kohapeal käimisega, ei saa PRIA-lt välja mõista. Arvestades, et PRIA-s kohapeal käimisega seotud kulud ei ole seotud kaebuse esitamisega ning kaebaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, jätab kohus kaebaja menetluskulud, s.t kohtuvälised kulud summas 190 eurot (s.o sõidukulud 130 eurot ja saamata jäänud töötasu 60 eurot) vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata. Kohus selgitab, et menetluskulude 3 kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt tasutud. 23.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Tasutud riigilõivuna peetakse

§ 104

lg 5 mõttes silmas kaebuselt, apellatsioonkaebuselt, määruskaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 1).

Kuna käesoleval juhul kuulub menetlus lõpetamisele

§ 152

lg 1 p 4 alusel, siis tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Riigilõiv tagastatakse Jaan Pari arvelduskontole nr EE851010002020803000 peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 24.

§ 128

lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel kohtuistungi aja tühistada või seda muuta, samuti asja arutamise edasi lükata.

1. Käesolevas haldusasjas on kohus menetlusosalisi
2. juuni
3. a määrusega teavitanud, et asi vaadatakse läbi kohtuistungil, kusjuures kohtuistung toimub
4. septembril
5. Et käesoleval juhul lõpetab kohus haldusasja menetluse, puudub vajadus kohtuistungi pidamiseks. Eeltoodu alusel teatab kohus, et tühistab kohtuistungi toimumise aja. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4