Obsah (7)

§ 6§ 162§ 158§ 7§ 76§ 100§ 161

3-15-2815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2815 Haldusasi Mittetulundusühingu Tööt

§ 6

ja 7.MTÜ leiab, et Töötukassa esitatud leppetrahvi nõue nii oma suuruse kui ka ette heidetud tegude osas ei ole mõistlik ja töötukassa tegevus ei vasta hea usu põhimõttele. Kaebaja viitab

§ 162

lg-le 1 ning esitab alternatiivselt tühistamisnõudele nõude leppetrahvi vähendamiseks mõistliku suuruseni. Töötukassal puudub MTÜ suhtes leppetrahvi nõue ja seega puudub nõue, mida tasaarvestada.MTÜ-l on nõudeõigus töötukassa vastu summas 1560 eurot, mis ei ole lõppenud. Halduslepingu p.3.3.3 kohaselt peab töötukassa MTÜ-le tasu kandma 60 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase arve ja osavõtulehe(lehtede) esitamist tellijale. Kuna töötukassa on vähemalt 13.10.2015 seisuga leidnud, et MTÜ-l on töötukassa vastu nõudeõigus, siis vähemalt nimetatud kuupäeva seisuga on Töötukassa saanud MTÜ-lt nõuetekohase arve ja osavõtulehe(lehed).Seega MTÜ september 2015 esitatud arve tasumise tähtaeg on 13.12.

1. Töötukassa poolt tühise tasaarvestuse avalduse esitamine rikub samuti MTÜ õigusi, sest juhul, kui töötukassa keeldub tulevikus kohustuse täitmisest, siis võib MTÜ-l tekkida vajadus täiendava toimingu tegemiseks – hagi esitamine töötukassa vastu TsÜS § 84 lg 1 alusel. 12.Kaebaja leiab, et leppetrahvi nõue ei vasta HMS § 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele - ei ole tehtud kehtiva õiguse alusel, ei ole sellega kooskõlas ning on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. III VASTUSTAJA SEISUKOHAD 13.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta põhjendamatu kaebuse rahuldamata. 3 14.Leppetrahvi nõue põhineb halduslepingul ja on esitatud lepingu punkti 5.
2. alusel. Vaidlusalusest tööharjutuse halduslepingust ega ka

-st ei tulene nõuet, mille kohaselt oleks töötukassa pidanud enne leppetrahvi määramist andma tööharjutuse läbiviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tegema mõne muu täiendava ettekirjutuse. Samas on vastustaja saatnud kaebajale eelteavitusi tööharjutuse vormistamise nõuete kohta enne uute gruppide tegevuse algust, samuti on korduvalt saadetud meeldetuletusi ja tähelepanujuhtimisi nii asjaolule, et osalejate andmed ei ole korrektselt esitatud, kui ka vajalike dokumentide õigeaegsele esitamata jätmisele

1. Esitatud leppetrahvinõudes ei olnud vajalik välja tuua tõendeid nõudes esitatud rikkumiste kohta, kuna MTÜ-l on neid tõendavad dokumendid olemas. Tööharjutuse halduslepingu p.-i 4.3.
2. kohaselt kohustub tööharjutuse läbiviija korraldama tööharjutuse lepingus ja selle lisades sätestatud viisil. Vastustaja viitab halduslepingu p.-dele 4.3.
3. , 4.3.
4. ja Lepingu Lisa 1 (tehniline kirjeldus) p.dele 2.
5. ja 2.
6. ning märgib, et MTÜ poolt esitatud tööharjutuse osavõtulehtedelt nähtub, et kokkuleppe nr 7-6.4/15/006304 ja kokkuleppe nr 7-6.4/15/006305 raames on tööharjutuse läbiviija esitanud andmed tööharjutuse teenusel osalejate kohta, kes on lahkunud teenuselt varem või saabuvad hiljem. Samas on tööharjutuse läbiviijal kohustus sellest teavitada samal päeval esitades vastavasisulised põhjendused. Tööharjutuse läbiviija nimetatud kohustust täitnud ei ole, samuti ei ole tagatud klientide osavõtt tööharjutuse teenusest ettenähtud mahus. Kokkuleppe nr 7-6.4/15/006304 alusel toimunud tööharjutuse osavõtulehtede alusel on selgunud järgmised andmed: - J. G. on osalenud vaid 03.09.2015 kogu teenuse kestvuse aja, ülejäänud teenuse toimumise päevadel on isik osalenud vahemikus 3-5 tundi; - O. Z. on kõigil teenuse toimumise päevadel osalenud vahemikus 3-5 tundi; - I. F. on 10.09.2015 osalenud 7 tundi, ülejäänud päevadel vahemikus 3-5 tundi ; - J. O. on kõigil teenuse toimumise päevadel osalenud 3-5 tundi ; - P. M. on 09.09.2015-11.09.2015 ja 14.09.2015-15.09.2015 osalenud 7 tundi, ülejäänud teenuse toimumise päevadel vahemikus 3-5 tundi; - I. B. on kõigil teenuse toimumise päevadel osalenud vahemikus 2-5 tundi ; - I. V. on 03.09.2015 osalenud 7 tundi, teistel teenuse toimumise päevadel on osalenud vahemikus1-5 tundi; - L. P. on kõigil teenuse toimumise päevadel osalenud vahemikus 2-6 tundi . Kokkuleppe nr 7-6.4/15/006305 alusel toimunud tööharjutuse osavõtulehtede alusel on selgunud järgmised andmed: - A. G. on kõigil teenuse toimumise päevadel osalenud vahemikus 3-5 tundi ; - A. T. on 07.09.2015-11.09.2015 osalenud vahemikus 3-6 tundi ning 14.09.2015 ja 18.09.2015 4 tundi ; - S. K. on 01.09.2015,03.09.2015-04.09.2015, 07.09.2015 ja 09.09.2015 osalenud 7 tundi, ülejäänud teenuse toimumise päevadel on osalemine vahemikus 2-5 tundi ; - S. G. on kõigil teenuse toimumise päevadel osalenud vahemikus 3-6 tundi ; - V. M. on osalenud 01.09.2015 ja 03.09.2015 7 tundi, ülejäänud teenuse toimumise päevadel on osalemine vahemikus 3-6 tundi; - O. K. on osalenud kõigil teenuse toimumise päevadel vahemikus 2-5 tundi ; - A. K. on 02.09.2015-04.09.2015 ja 22.09.2015 osalenud 7 tundi, ülejäänud teenuse toimumise päevadel on osalemine vahemikus 2-6 tundi ; - V. F. on osalenud 01.09.2015, 09.09.2015, 11.09.2015 3 tundi, 07.09.2015, 10.09.2015 4 tundi, 08.09.2015 5 tundi ja 04.09.2015 6 tundi ; 4 - V. V. osales 02.09.2015, 03.09.2015, 5 tundi, 04.09.2015, 11.09.2015 4 tundi, 10.09.2015 ja 17.09.2015-18.09.2015 3 tundi ning 15.09.2015, 21.09.2015 2 tundi . 15.2.Leppetrahvi nõudes toodu kohaselt on tööharjutuse läbiviija esitanud kokkuleppe nr 76.4/15/006304 ja kokkuleppe nr 7-6.4/15/006305 täitmisel osalejate ebakorrektsete andmetega osavõtulehti ning ei ole korrektseid töötukassa poolt nõutud ning vajalike andmetega osavõtulehti esitanud tähtaegselt. 10.08.2015 saatis Töötukassa lepingujärgne kontaktisik tööharjutuse läbiviijale meeldetuletuse osavõtulehtede ja arve tähtaegse esitamata jätmise kohta Kõne all olevad osavõtulehed ning arved saabusid samal päeval peale meeldetuletuse saatmist. Töötukassa kontaktisik on saatnud meeldetuletusi seoses klientide ebaõigete andmetega koos palvega edaspidi taolisi vigu vältida. Ka peale korduvaid meeldetuletusi esitada tööharjutusel osalejate andmed korrektselt, ei ole tööharjutuse läbiviija vastavaid parandusi teinud. 10.09.2015 saatis Töötukassa lepingujärgne kontaktisik tähelepaneku osavõtulehtedel tehtud isikute andmeid puudutavate paranduste kohta koos palvega edaspidisel lepingu täitmisel tagada andmete õigsus. Vaatamata teavitusele on Kokkuleppe nr 7-6.4/15/006304 osavõtulehtedel ka edaspidi samad vead seoses tööharjutusel osalevate isikute andmetega .Ka juuli 2015 ning augusti 2015 osavõtulehtedelt nähtub, et tööharjutusel on osaletud ettenähtud mahust vähem, samas ei ole nimetatud asjaolust töötukassat teavitatud ning esitatud on ebaõigeid andmeid.
7. Töötukassa poolt 10.02.2014 raamlepingu sõlmimiseks välja kuulutatud hanke hankedokumentide punkti 4.
8. kohaselt nõustub pakkuja pakkumuse esitamisel kõigi hankedokumentides toodud nõuetega. Nimetatud hankedokumentidest tulenevad tööharjutuse läbiviimise nõuded (sh hankedokumentide lisa 1 Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, punkt 2.3., samuti lisa 6 Hankelepingu projekt, punktid 4.3.4, 4.3.
9. ja 4.3.10.). Märgitud hanke raames pakkumuse esitamisel nõustus kaebaja tööharjutuse läbiviimise tingimustega hankedokumentides esitatud kujul. Halduslepingu nr 7-6.4/15/0063 p.-dest 1.
10. ja 1.
11. tulenevalt on lepingu lahutamatuteks osadeks nii halduslepingu sõlmimise aluseks olev tööharjutuse raamleping nr 7-6.4/14/0047 koos selle aluseks olevate hankedokumentidega kui ka tööharjutuse tellimise haldusleping nr 7-6.4/15/0063 koos lisadega, mis kõik sisaldavad nõudeid ja tingimusi tööharjutuse läbiviimisele, mis peavad olema täidetud. Iga sätestatud tingimus on seotud lepingupoole kohustusega see täita. Eeltoodu põhjal on tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/15/0063 lisas 1 sätestatud kohustused (sh lepingu lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punktis 2.3.) lepingupoolele täitmiseks ning ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, nagu tuleneksid tema kohustused üksnes lepingu punktist 4.
12. Ekslik on kaebaja seisukoht, et juhul, kui lepingust ei tulene otsesõnu kohustust esitada korrektseid andmeid, siis sellist kohustust ei olegi. Korrektsete ja tähtaegselt esitatud andmete esitamine on lepingu nõuetekohase täitmise aluseks. Kuna kaebaja ei teinud seda nõuetekohaselt ja arvestades, et vaatamata korduvatele tähelepanujuhtimistele olukord ei muutunud, leidis vastustaja, et lepingu täitmisele sundimiseks on ainuvõimalik vormistada leppetrahv tuginedes halduslepingu punktile 5.
13. Teavitamise ja korrektsete andmete edastamise kohustuste täitmine on otseselt seotud lepingu eesmärgipärase elluviimisega ning on eesmärgi täitmise tagamise vahendiks. 17.TTTS §-st 17 lg 4 tuleneb teenuse osutaja kohustus pidada arvestust.Tööharjutuse halduslepingu kohaselt juhinduvad pooled lepingu täitmisel TTTS-st ja selle alusel välja antud õigusaktidest. Vastustaja viitab lepingu p.4.3.9 ja p.3.3.1 ning märgib, et lepingu kohaselt eeldatakse korrektselt vormistatud osavõtulehtede ja arvete esitamist. Asjaolu, et seadusest või lepingust ei tulene otsesõnu kohustust esitada korrektseid andmeid, ei muuda kohustust olematuks. Samuti ei saa ekslikult ebaõigete andmete esitamiseks lugeda 5 olukorda, kus seda on tehtud järjepidevalt ja vaatamata korduvatele teavitustele ning tähelepanujuhtimistele.
14. Leppetrahvi suuruse kujunemisel on lähtutud rikkumise olulisusest ja sisust ning ka sagedusest ja ulatusest, samuti asjaolust, et Töötukassa poolt saadetud teavitused ja tähelepanu juhtimised ei ole täitnud oma eesmärki. Tööharjutuse läbiviija poolset lepinguliste kohustuse mittenõuetekohast täitmist on esinenud ka teiste tööharjutuse halduslepingu nr 7-6.4/15/0063 alusel sõlmitud kokkulepete raames (ülevaade kirjavahetusest tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/15/0063 alusel tööharjutuse läbiviimiseks sõlmitud kokkulepete nr 7-6.4/15/006302 ja nr 7-6.4/15/006303 mittenõuetekohase täitmise kohta). Vastustaja juhtis ka nimetatud juhtudel tähelepanu puudustele ja vajadusel täpsustas dokumente.Tööharjutuse teenuse lepinguid on kaebajaga aastate jooksul sõlmitud mitmeid ja seetõttu ei ole nende täitmine kaebajale midagi uudset. Nõudest tulenevalt moodustab leppetrahv 10% lepingu raames sõlmitud kahe kokkuleppe kogusummast (milleks on 15600 eurot), mitte lepingu kogusummast, mida on ekslikult väidetud kaebuses. Halduslepingu kogusummaks on 27360 eurot. Samuti ei ole rakendatud maksimaalset võimalikku kokkulepitud leppetrahvi suurust, milleks on 30% lepingu või kokkuleppe kogumaksumusest. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja hinnangul leppetrahvi suurus proportsionaalne. 19.Kaebuse kohaselt jääb kaebajale ebaselgeks, millised on töötukassa kahjud seoses nõudekirjas ette heidetava tegevusega. Vastustaja viitab

§ 158

lg-le 1 ja § 161 lg-le 1 ning märgib, et osundatust tulenevalt ei ole oluline, kas rikkumise tagajärjel on kahjustatud poolel tekkinud tegelikku (rahalist või materiaalset) kahju. Leppetrahvi eesmärgiks on ka lepingupoole lepingu täitmisele sundimine ja teise poole rikutud huvi heastamine. Seadustega on töötukassal sätestatud rida kohustusi tööturu toimimisele kaasaaitamisel ning töötukassa klientide huvide ja vajaduse realiseerimisel. Vastustaja viitab TKindlS § 23 lg 2 p.dest 2, 5 ja 6 tulenevatele tööturuteenuste osutamisega seonduvalt kohustustele. Adaptatsioonikeskuse poolne tööturuteenuse mittenõuetekohane läbiviimine ja asjaajamine mõjutab oluliselt töötukassal kohustuste täitmist ning klientide vajalikku tööturuteenuste saamist. Pidev andmete täpsustamise vajadus on lisakoormus töötukassa töötajatele, mõjutades töötukassa põhitegevuse, milleks on töötute tööleaitamine, täitmist. Teenuse läbiviija poolt ebaõigete andmete esitamine ja andmete esitamata jätmine mõjutab tööharjutuse läbiviija poolt esitatud arvete menetlemist ning osalejate kohta arvestuse pidamist. Nõuetekohane arvestuse pidamine on otseselt seotud teenusel osaleja ja töötukassa vahel kokku lepitud individuaalse tööotsimiskava täitmisega, samuti teenusel osalejale seadusega ettenähtud stipendiumi ja sõidutoetuse maksmisega. Samuti takistavad eelpool nimetatud asjaolud kliendiga järgnevate teenuste ja tegevuste planeerimist. Eeltoodut arvesse võttes on 13.10.2015 esitatud leppetrahvinõue kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetega. Töötukassa poolsed eelteavitused ja kokkulepete täitmise raames saadetud teated pidid juhtima kaebaja tähelepanu asjaolule, et neis viidatud puudusi edasistes tegevustes vältida. Vaatamata teavitustele jätkus lepingu mittenõuetekohane täitmine kaebaja poolt. Lepingu täitmine eelnimetatud põhimõtete kohaselt eeldab nende vastastikust järgimist mõlema lepingupoole poolt. Kuna kaebaja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, tuli töötukassal rakendada lepingus sätestatud õigust ja kohaldada sanktsiooni. 20. Kaebaja käsitlus leppetrahvi nõudest kui haldusaktist on ekslik. Vaidlusalune leppetrahvi nõue ei pea vastama haldusakti tingimustele, kuna ei oma iseseisvat regulatiivset toimet ega ole suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või 6 lõpetamisele. Leppetrahv on määratud vastustaja ja kaebaja vahel sõlmitud halduslepingu alusel ja on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. III POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 21. Kaebaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, lisades järgmist. 21.1.Töötukassa on ajanud segamini halduslepingu eesmärgid. Töötukassa esitatust tuleneb, et halduslepingu peamised eesmärgiks on teenuse osutamisega seonduv statistiline informatsioon.Töötukassa etteheited MTÜ-le ei seondu halduslepingu tegeliku eesmärgiga, mis on suunatud töötutele. Aruannetes vigade esinemisel on õigus kasutada halduslepingu p.3.3.3. kokku lepitud õigust( tasumise tähtaja edasilükkamine), mitte aga nõuda leppetrahvi.Halduslepingu p.-s 3.3.3. ja 5.3. kokku lepitud õiguste üheaegselt teostamine ei ole proportsionaalne. 21.2.

§ 6ja Ts

ÜS § 138 tuleneb hea usu põhimõte, millega oleks kooskõlas enne leppetrahvi nõude esitamist hoiatamine rikkumiste korduva esinemise korral leppetrahvi nõude esitamisest. 21.3.Vastustajal on etteheited olnud puudustega aruandluses. Kaebaja leiab, et Töötukassa eeltoodud rõhutus annab aluse järeldada, et halduslepingu eesmärgiks ei ole mitte aruandluse koostamine ja esitamine. 21.4.Töötukassa esitatust nähtub, et MTÜ peab tagama klientide osavõtu koolituselt, mis ei vasta halduslepingule ja ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega. MTÜ saab üksnes fikseerida klientide omavolilise lahkumise.Leppetrahvi nõude esitamisel ei ole töötukassa nimetatud väitele tuginenud. Seetõttu on asjakohatud andmed erinevate klientide puudumisest tööharjutusest osavõtul ja nimetatuga seonduvad tõendid. 21.5. Töötukassa ei ole sisuliselt esitanud põhjendust, miks tuleb kasutada leppetrahvi. 21.6.Vastustaja vastusest ei selgu, kuidas kliendi puudumisest viivitamatu teatamine ja aruannetes vigade välistamine tagaks halduslepingu eesmärgi täitmist. 21.7.Vaidlust ei ole, et MTÜ peab teostama arvestust tööharjutusel osalejate kohta ja peab edastama andmed töötukassale ja et seda on MTÜ teinud. Vaidlust ei ole ka selles, et esitatud andmetes on vigu.Vaidlust ei ole, et töötukassale peab MTÜ esitama korrektsed andmed. Kaebaja leiab, et lähtuda tuleb

§ 7

sätestatust ja märgib, et Eesti Vabariigi ettevõtluse praktikas ei nõuta leppetrahvi selle eest, et lepingupartner esitab tasu saamiseks ekslikud andmed.Pooled on lepingu p.3.3.3 kokku leppinud töötukassa õiguste kaitsmiseks konkreetses õiguskaitsemeetmes. 21.8.Vastustaja ei ole esitanud sisulisi kaalutlusi ja põhjendusi leppetrahvi suuruse osas. Leppetrahvi suurus on vastuolus hea usu põhimõtetega. Töötukassa nõuab 10 % halduslepingu täitmiseks sõlmitud kokkulepetes kokku lepitud teenuse kogumaksumusest. Menetluses esitatust ei nähtu, mille tulemusel on jõutud otsusele, et 10% suurune leppetrahv kogu teenuse käibest on põhjendatud ja vajalik. Kaebaja kui mittetulundusühingu eesmärgiks ei ole oma majandustegevusest kasu saamine ja saadud tulemi jagamine oma liikmete vahel. MTÜ põhikirjas sätestatud eesmärkidest ükski ei seondu ärilise eesmärgi saavutamisega .Töötukassalt tasu saamata jäämine ( leppetrahvi tasaarvestamine tasu saamise õigusega) põhjustab MTÜ püsivalt maksejõuetuks muutumise.Leppetrahvi nõudes esitatud etteheidetest lähtuvalt on leppetrahv 10 % halduslepingus kokku lepitud teenuse kogumaksumusest vastuolus hea usu põhimõttega.Kaebaja taotleb leppetrahvi vähendamist. Oluliseks lepingu rikkumiseks oleks, kui teenuse osutamiseks kohustatud isik seda ei teeks, millisel juhul saaks teenuse osutajat sanktsioneerida leppetrahviga kuni 30% teenuse planeeritud maksmusest (lepingu p.5.

1. ). Leppetrahvi nõudes loetletud rikkumisi oma olulisusega halduslepingu täitmisele ei saa samastada teenuse osutamata jätmisega.Tööharjutuse teenust on kaebaja osutanud korrektselt. Etteheited seonduvad ainult aruandlusega töötukassale. Kaebaja 7 viitab Riigikohtu lahenditele 3-2-1-66-05 ja 3-2-1-132-12 ning märgib, et töötukassa ei ole kordagi nimetanud ( ega tõendanud) rikkumistest tulenevalt mingi kahju saamist. Samuti ei ole töötukassa nimetanud ( ega tõendanud), mis on leppetrahvi nõudes loetletud rikkumistega seonduvate kohustuste eesmärk, mistõttu jääb ebaselgeks, kui oluline on töötukassa jaoks rikkumise ärahoidmine. Ülaltoodud põhjendustel on kaebaja seisukohal, et leppetrahvi nõudmine nõutud määras ei ole proportsionaalne ning seetõttu on leppetrahvi nõudmine sellises ulatuses vastuolus hea usu põhimõttega . Töötukassa kahju tekkimist tõendanud ei ole. Leppetrahvi määramisel tuleb kaaluda mõlema poole huvisid. Kaebaja on seisukohal, et kui kohus peab leppetrahvi nõuet põhjendatuks, oleks see põhjendatud osaliselt, s.o.1% ulatuses halduslepingus kokku lepitud teenuse kogumaksumusest ehk 156 eurot. Sellises suuruses leppetrahv oleks ka kooskõlas Töötukassa varasema praktikaga. 21.9.Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et leppetrahvi nõudele HMS sätted ei kohaldu.
2. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, lisades järgmist. 22.1.TTTS lg 1 sätestatud tööharjutuse eesmärgist tuleneb halduslepingu lisa 1 teises lõigus kirjeldatud konkreetse teenuse eesmärk, mille kohaselt on tööharjutuse eemärk töötu sotsiaalse kaasatuse suurendamine ja tema ettevalmistamine iseseisvaks töö otsimiseks ja tööl käimiseks. Tööharjutus on ennekõike suunatud töötu kollektiivis töötamise, tööalase vastutuse ning tööks vajaliku kohusetunde ja täpsuse kujundamisele.Tööharjutusel osalejatelt tuleb nõuda kokkulepitud aegadest ja tegevustest kinnipidamist ja leida neile tööga sarnast tegevust, mis hoiaks neid motiveerituna ja aktiivsena.. Tegemist ei ole statistika korjamisega.Infot puudumiste ja kellaaegadest mittekinnipidamiste , varem lahkumiste või hiljem tulemiste kohta kasutab töötukassa hindamaks teenuse tulemuslikkust kliendi jaoks ja temale edasiste tegevuste planeerimiseks. Kaebuse käsitlus , nagu ei oleks teavitamine ja korrektne andmete edastamine seotud lepingu eesmärgiga, on ekslik. Arvestuse pidamine ja andmete esitamise kohustus tuleneb TTTS § 17 lg 4, tööharjutuses osalejate kohta arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate andmete esitamise kord määratakse TTTS lg 3 p 7 kohaselt halduslepinguga. Nimetatud kohustuste täitmine on otseselt seotud lepingu eesmärgipärase elluviimisega ja on eesmärgi tagamise vahendiks.Kõik lepingus esitatud nõuded on vajalikud ja nende täitmist peetakse võrdselt oluliseks. 22.
3. Vastustaja ei pidanud enne leppetrahvi määramist andma kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tegema täiendava ettekirjutuse. Vastustaja on saatnud kaebajale eelteavitusi tööharjutuse vormistamise nõuete kohta enne uute gruppide tegevuse algust, samuti on saadetud korduvalt meeldetuletusi ja tähelepanujuhtimisi nii asjaolule, et osalejate andmed ei ole korrektselt esitatud kui ka vajalike dokumentide õiguseaegselt esitamata jätmisele. Lepingu p.5.1.
4. kohaselt on tegemist olulise rikkumisega ja leppetrahvi võimalus tuleneb otseselt lepingu p.-st 5.3, ei olnud vajalik eelnev hoiatamine leppetrahvi tegemiseks. Vastustaja toimis hea usu põhimõtte kohaselt, kaebajal oli võimalus korrektseks asjaajamiseks. Lepingu täitmisele sundimiseks oli ainuvõimalik vormistada leppetrahv. 22.
5. Lepingu p.4.3.4 kohaselt on kohustus viia tööharjutus läbi kindlal etteantud viisil, s.t. täidetud peavad olema kõik lepingus ja selle lisades sätestatud nõuded. 22.
6. Vastustaja ei pea oluliseks klientide teenuselt lahkumise takistamist vaid osalemise tagamiseks mõeldud vahendite ning kaebaja välja toodud meetodite raamlepinguga hankes nr 72/14/010 esitatud pakkumuses kasutamist, et tagada võimalikult kõrge osalemise määr ja teavitada töötukassat koheselt klientidest, kes eeldataval ja soovitud määral ei osale. Vastustaja esitatud andmed ja tõendid on asjakohased. Leppetrahvi nõudes on selgelt märgitud, millise kohustuse rikkumise eest on leppetrahv määratud. Vastavad andmed ja seda tõendavad alusdokumendid on esitatud, kinnitamaks klientide tegelikku 8 tööharjutusel osalemise tundide arvu, töötukassa poolt nimetatud asjaoludest tagantjärele teada saamist ja kaebaja poolt kohustuste mittetäitmist. 22.5.leppetrahvi nõude esitamise aluseks on asjaolu, et kaebaja ei esitanud vastustajale koheselt ettenähtud infot ja sinna juurde kuuluvaid põhjendusi, millest vastustaja sai teada alles tagantjärele, samuti esitas vastustaja süstemaatiliselt ekslikke andmeid. 22.
7. Vastustaja on pidanud vabandatavaks ühekordseid eksimusi, mitte olukorda, kus asjaajamises esineb järjepidevalt vigu, vaatamata tähelepanujuhtimistele. 22.7.Kaalutlused ja põhjendused leppetrahvi suuruse osas on esitatud leppetrahvi nõudes, samuti vastuses kaebaja vastulausele ja vastustaja poolt esitatud seisukohtades kaebusele. Leppetrahvi suuruse vähendamine põhjendatud ei ole. Teenuse osutaja tegutsemise õiguslikku vormi ei saa võtta aluseks leppetrahvi määramisel või selle vähendamisel.Väide, nagu viiks leppetrahvi määramine püsiva maksejõuetuseni, on paljasõnaline ja tuleb jätta tähelepanuta. Töötukassa ei ole tuvastanud kaebajal maksuvõlgnevusi, hinnates esitatud andmeid kaebaja osalemisel Töötukassa poolt korraldatud hankemenetlustes. Pakkuja peab arvestama erinevate lepingu täitmisel tekkida võivate riskidega. Lisaks ei saa pakkuja eeldada, et tasu suuruseks on lepingu maksimaalne kogusumma, sest saadava tasu suurus oleneb otseselt tööharjutuse teenusel osalejate osalemise määrast.Vaidlusaluse leppetrahvi määramise aluseks oleva lepingu näol ei ole tegemist kaebaja ja Töötukassa vahelise ühekordse koostööga, mis väidetavalt viib püsiva maksejõuetuseni. 22.
8. Halduslepingu p.-st 5.3 ei tulene, et leppetrahvi nõue on vaid juhul, kui tööharjutuse teenus jääb osutamata. Õigus nõuda leppetrahvi laieneb kõigi lepingus ja selle lisades sätestatud kohustuste täitmata jätmisele või mittenõuetekohasele täitmisele teenuseosutaja poolt. 22.
9. Leppetrahvide määramisel on vastustaja hinnanud konkreetse rikkumise ajaoludest lähtuvalt selle olulisust, sisu ja sagedust ning ulatust.Kaebuse esitaja poolt esitatud näide 01.04.2015 esitatud leppetrahvinõudega nr 7-6.4/15/0022 ei ole asjakohane. IV KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega , hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus, nõustudes leppetrahvinõudes ja vastuses leppetrahvi nõude vastulausele ning vastustaja seisukohtades kaebusele esitatud seletuse kohta tooduga leiab, et vastustaja on õigesti tuvastanud kaebaja poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumise, leppetrahvi nõudmisel ja selle suuruse määramisel ei ole tehtud diskretsioonivigu ning leppetrahvi suurus ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja on proportsionaalne. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 24.Käesolevas haldusasjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Eesti Töötukassa ja MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus vahel on 09.06.2015 sõlmitud tööharjutuse tellimise haldusleping nr 76.4/15/0063 ja selle lisana kokkulepped 7-6.4/15/006304 ja 7-6.4/15/006305 tööharjutuse toimumiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 105 lg 1 kohaselt kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades HMS-ga sätestatud erisusi. Kohustuse rikkumise korral on teisel lepingupoolel õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, sealjuures on õiguskaitsevahendi valik ja selle kasutamine võlausaldaja otsustada. Käesoleval juhul on halduslepingu pooled halduslepingu p.5.3.kokku leppinud , et tellijal on õigus olukorras, kus tööharjutuse läbiviija ei täida lepingus või kokkuleppes sätestatud kohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt, nõuda leppetrahvi kuni 30 % vastavalt lepingu kogumaksumusest või kokkuleppe maksumusest ning tasaarvestada leppetrahvi summa 9 tasumisele kuuluvate maksetega. Leppetrahvi kohaldamine ei vabasta tööharjutuse läbiviijat lepingu täitmise kohustusest. 25.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse üheks eelduseks on kohustuse rikkumine. Töötukassa on leppetrahvi nõudes toonud esile , et MTÜ on esitanud tööharjutusest osavõtu kohta osavõtulehti , millel on andmed osalejate kohta esitatud ebakorrektselt ( valesti märgitud kliendikaardi numbrid, kliendi nimi) ja samuti, et tellija poolt nõutud ja vajalike andmetega korrektseid osavõtulehti ei ole tähtaegselt esitatud. Kaebuse väitel ei põhine töötukassa nimetatud rikkumised halduslepingul ning Tööharjutuse halduslepingu p.4.3.ja selle alapunktides ei ole midagi sellist kokku lepitud. Tööharjutuse halduslepingu p.4.
11. on sätestatud tööharjutuse läbiviija kohustused. P.4.3.
12. kohaselt on tööharjutuse läbiviija kohustatud korraldama tööharjutuse lepingus ja selle lisades sätestatud viisil; p.4.3.9 paneb tööharjutuse läbiviijale kohustuse pidada arvestust tööharjutusest osavõtu kohta tellija antud osavõtugraafiku vormis ning koguda igal tööharjutuse päeval osalejate allkirjad tööharjutusel osalemise kohta osavõtugraafikule ning märkima tööharjutusel vastaval päeval osaletud tundide arvu; p.4.3.
13. kohaselt on tööharjutuse läbiviija kohustatud esitama osavõtugraafiku tellijale iga kalendrikuu 5.kuupäevaks. Viimase osavõtugraafiku esitab tööharjutuse läbiviija 5 päeva jooksul pärast tööharjutuse lõppemist. Tellija nõudmisel on tööharjutuse läbiviija kohustatud osavõtugraafikuid esitama ka muul ajal. Tööharjutuse halduslepingu lisa 1 (tehniline kirjeldus ) p.2.( Nõuded teenuse korraldusele) alap.
14. tulenevalt on tööharjutusepäeva pikkus kahel esimesel nädalal 5 tundi, edaspidi 7 tundi, kui minikonkursi tingimustes ei ole sätestatud teisiti , sama lisa 1 p.2.
15. sätestab, et osalejate tööharjutuselt varem ära lubamine on lubatud ainult põhjendatud vajaduse korral ( nt haigus, töövestlus vms). Nimetatud juhtudel ning omavolilise lahkumise korral tuleb sellest koos põhjusega samal päeval teavitada e-kirjaga kokkuleppe kontaktisikut juhul, kui osakonnaga pole eelnevalt teisiti kokku lepitud. Eeltoodust tulenevalt jagab kohus vastustaja seisukohta, et tööharjutuse läbiviija kohustused ei tulene ainult halduslepingu p.-st 4.3 ( ühes selle alapunktidega). MTÜ poolt esitatud tööharjutuse osavõtulehtedelt nähtub, et kokkuleppe nr 7-6.4/15/006304 ja kokkuleppe nr 7-6.4/15/006305 raames on tööharjutuse läbiviija esitanud andmed tööharjutuse teenusel osalejate kohta, kes on lahkunud teenuselt varem või saabuvad hiljem. Samas on tööharjutuse läbiviijal kohustus sellest teavitada samal päeval esitades vastavasisulised põhjendused. Tööharjutuse läbiviija nimetatud kohustust täitnud ei ole, samuti on Töötukassa õigesti leidnud, et kaebaja ei ole kasutanud meetode ja vahendeid, tagamaks klientide osavõtt tööharjutuse teenusest ettenähtud mahus. Töötukassa on leppetrahvinõudes toonud välja konkreetsed lepingu punktid, mida MTÜ nõuetekohaselt täitnud ei ole ning on seda veelkord selgitanud vastuses leppetrahvi vastulausele. 26.Kaebaja märgib õigesti, et halduslepingu sõlmimise eesmärgiks ei ole töötukassa viivitamata teavitamine isiku(te) puudumisest ega MTÜ esitatud andmetes igasuguste vigade välistamine, sellise eesmärgi olemasolu ei ole väitnud ka Töötukassa. Samas on ekslik kaebaja järeldus, et töötukassa etteheited MTÜ-le ei seondu halduslepingu eesmärgiga. Halduslepingu nr 7-6.4/15/0063 lisa 1 kohaselt Tööharjutuse eesmärk on töötu sotsiaalse kaasatuse suurendamine ja tema ettevalmistamine iseseisvaks töö otsimiseks ning tööl käimiseks. Tööharjutusel osalenu peab oskama iseseisvalt koostada kandideerimisdokumente paberil ja/või tekstitöötlusprogrammis, kontakteeruda tööandjaga, käituda tööintervjuul ning olema omandanud vajalikud harjumused igapäevase töörutiiniga toimetulekuks. Tööharjutus on suunatud eelkõige töötu kollektiivis töötamise, tööalase vastutuse ning tööks vajaliku kohusetunde ja täpsuse kujundamisele. Tööharjutusel osalejatelt tuleb nõuda kokkulepitud aegadest ja 10 tegevustest kinnipidamist ja leida neile tööga sarnast tegevust, mis hoiaks neid aktiivsena ja motiveerituna. Tööharjutusel osalemine peab kaasa aitama töötu valmisolekule suunduda teistesse aktiivsetesse meetmetesse (nt tööpraktikale, tööturukoolitusele) või asuda tööle. Kohus peab siinkohal vajalikuks esile tuua, et samast lisast 1 nähtuvalt on teenuse sihtrühm Töötukassas töötuna arvel olevad töötud, kellel puudub tööharjumus ning kellel on takistusi osalemisel teistes aktiivsetes meetmetes või tööle asumisel. Halduslepingu üldsätetest tulenevalt juhinduvad pooled lepingu sõlmimisel, täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel halduskoostöö seadusest, tööturuteenuste ja –toetuste seadusest ja selle alusel välja antud õigusaktidest, lisas 1 viidatud raamlepingust ning selle sõlmimise aluseks oleva hanke alusdokumentidest ning lepingu lisadest. Vaidlust ei saa olla selles, et TTTS § 17 , mis reguleerib tööharjutuse kui ühe töötule osutatava tööturuteenuse osutamise tingimusi ja korda, sätestab lg-s 4, et tööharjutuse teenuse osutaja peab arvestust tööharjutuses osalejate kohta ja edastab andmed Eesti Töötukassale sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30.päeva jooksul. Seega on vastustaja õigesti märkinud, et teenuse osutaja kohustus arvestuse pidamiseks tuleneb TTTSist. Sõlmitud halduslepingu p. 4.3.9 kohaselt peab tööharjutuse läbiviija pidama arvestust tööharjutusest osavõtu kohta tellija antud osavõtugraafiku vormis ning koguma igal tööharjutuse päeval osalejate allkirjad tööharjutusel osalemise kohta osavõtugraafikule ning märkima tööharjutusel vastaval päeval osaletud tundide arvu. Lepingu p.-ga 4.3.10 on tööharjutuse läbiviijale pandud kohustus esitada osavõtugraafik tellijale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. Tööharjutus sätestati esmakordselt tööturuteenusena 01.01.2006 jõustunud Tööturuteenuste ja – toetuste seaduses (TTTS-is), mille eelnõu ( 611 SE) seletuskirjas on rõhutatud, et tööharjutuse eesmärk on aidata tööelust pikka aega eemal olnud töötutel omandada või taasomandada esmast ning elementaarset tööharjumust.“Teenuse puhul ei ole rõhk konkreetsete teadmiste omandamisel (erinevalt koolitusest) ega ka erivilumuste või oskuste väljakujundamisel (erinevalt tööpraktikast), vaid kollektiivis olemise harjumuse, tööalase vastutuse ning tööks vajaliku kohusetunde ja täpsuse kujundamisel“. On ilmselge, et kui väga pikaajaline töötu või tööturult kaua aega eemal olnud isik osaleb tööharjutusel sellistel aegadel ja mahus, nagu ta ise paremaks peab, ei täida töötukassa poolt tellitud teenus oma eesmärki. Kui sõlmitud lepingut ei viida eesmärgipäraselt ellu, tõusetub küsimus tööharjutuse kui tööturuteenuse tellimisele kulutatud rahaliste vahendite kasutamise põhjendatusest ning konkreetse tööturuteenuse efektiivsustegurist üldise kaugema eesmärgitööhõive suurendamise saavutamisel. Töötukassa on põhjendatult leidnud, et kaebajale kui tööharjutuse läbiviijale pandud kohustused , mille rikkumist on kaebajale ette heidetud, on eesmärgi täitmise tagamise vahendiks. Töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalikud tegevused ( s.h. töölerakendmuseks vajalikud tööturuteenused) kavandatakse individuaalses tööotsimiskavas. TTTS § 31 lg 1 p 1 tulenevalt on töötu kohustatud osalema individuaalse tööotsimiskava (ITK) koostamisel ja seda täitma, individuaalse tööotsimiskava mittetäitmine tähendab, et töötu töö leidmiseks vajalikke tegevusi valmis tegema ei ole ning ITK täitmisest kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldumisel loobumise korral teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. Hilinenult või ebaõiged esitatud andmed ei võimalda Töötukassal kas siis otseselt täita operatiivselt temal lasuvaid kohustusi või nõuab ressursi kulutamist seeläbi, et ühe lepingupoole poolt oma kohustuste mittekohane täitmine tingib esitatud andmete detailse kontrollimise vajaduse. Kaebaja seisukoht , et halduslepingu eesmärgiga, mis on suunatud töötutele , ei seondu teenuse osutamisega seonduva statistilise informatsiooni edastamine, on ülaltoodust tulenevalt ekslik. 11 27.HMS § 105 lg 1 järgi kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Ülaltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa õigesti leidnud, et MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus on lepingulistes suhetes Eesti Töötukassaga oma kohustusi

§ 100tähenduses rikkunud.

28.Viitega Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-2-1-66-05 rõhutab kaebaja, et leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele ning et käsitletaval juhul jäävad töötukassa kahjud ebaselgeks. Kohus peab siinkohal vajalikuks esile tuua,et kaebaja viidatud kohtulahendis on Riigikohus lisaks märkinud „/../ ,et mitte igasuguse leppetrahvi kokkuleppe puhul ei ole võlausaldaja kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav. Leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. See tuleneb nii TsK § 190 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi tagatiseesmärgist kui TsK § 193 lg 2 järgsest võimalusest leppida leppetrahv kokku ka üksnes sanktsioonilisena, s.t sõltumata tegelikust kahjust. Leppetrahvi vähendamisel tuleb TsK § 194 lg 1 järgi arvesse võtta ka võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Sellele on viidatud ka näiteks Riigikohtu 20. jaanuari 1998. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1-98 (RT III 1998, 5, 44). Seega ei õigusta ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal alati leppetrahvinõude rahuldamata jätmist. Küll võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju puudumine või selle olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla leppetrahvi alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga.“ ( p.17).

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et

VIII ptk 3.jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.

§ 158

kommentaari 4.1.2 kohaselt“ on leppetrahvil seadusest tulenevalt kaks funktsiooni.Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus.Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ehk õiguskaitsevahendi funktsiooni, tagades võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist./../ Leppetrahvi kokkulepe võimaldab vältida tegelikult tekkinud kahju tõendamiskoormise jagamist või selle kandmist, kuna leppetrahvi maksmist võib nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Teiselt poolt ei võta leppetrahvikokkulepe lepingus ära õigust nõuda lisaks leppetrahvile seda ületava kahju hüvitamist.“ (Võlaõigusseadus I .Kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura,Tallinn 2006, lk 537).

§ 161

lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Käesoleval juhul järeldub halduslepingu p.-st 5.3., et leppetrahvil on ennekõike survefunktsioon ning kohus jagab eeltoodust tulenevalt vastustaja seisukohta, et leppetrahvi nõudmisel ei ole oluline tegeliku kahju tekkimine kahjustatud poolel ning et leppetrahvi eesmärgiks on ka lepingupoole täitmisele sundimine ja teise poole rikutud huvi heastamine. 12 Töötukassa on andnud piisavalt põhjaliku selgituseselle kohta, millist negatiivset mõju avaldab kaebaja poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumine töötukassale temal lasuvate ülesannete täitmisele ja tööharjutuse halduslepingu eesmärkide saavutamisele. 29.Käesoleval juhul on leppetrahvi näol ennekõike tegemist tagatisega, mis peab kindlustama kohustuse täitmise võlgniku poolt, samuti rikutud huvide heastamise. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et tegemist on kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. Kaebuse väitel on töötukassa rikkunud leppetrahvi nõude esitamisel kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toiminguõiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas asjaolusid, millele tuginevalt saaks lugeda leppetrahvi nõude esitamist mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks . Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja tähelepanu on eelnevalt juhitud kaebajal lasuvate kohustuste mittenõuetekohasele täitmisele. Mis puudutab kaebaja poolset lepinguliste kohustuste rikkumist varasemate kokkulepete raames, siis käesoleval juhul on leppetrahvi nõue esitatud seoses tööharjutuse tellimise halduslepingu lisana tööharjutuse toimumiseks sõlmitud kokkulepetega nr 7.-6.4/15/006304 ja 7-6.4/15/006305 , mille kohaselt toimus tööharjutus perioodil 27.07.2015-22.09.

1. Isegi kui asuda seisukohale töötukassa leppetrahvi nõudes esitatud põhjenduste ebapiisavusest, siis on need vajakajäämised kõrvaldatud töötukassa 19.11.2015 vastuses leppetrahvi nõude vastulausele. Viimatinimetatud dokumendis on töötukassa muu hulgas juhtinud tähelepanu, et lepingu p.5.1.
2. kohaselt on punktide 4.3.4., 4.3.
3. ja 4.4.3.10 . mittenõuetekohane täitmine oluliseks lepingu rikkumiseks, samuti on esitatud põhjendused, miks töötukassa peab vajalikuks määrata leppetrahv haldusaktis näidatud summas, sealjuures on arvesse võetud rikkumise olulisust ja sisu , sagedust ja ulatust ning asjaolu, et teenuse osutajale saadetud tähelepanujuhtimised ja teavitused ei ole avaldanud soovitud mõju. Lisaks on töötukassa ka selgitanud, milles väljendub leppetrahvi nõudes toodud rikkumiste negatiivne mõju töötukassale ehk teisisõnu miks teenuse osutaja poolt lepinguliste kohustuste mittenõuetekohane täitmine on olulisteks rikkumisteks, mis seab kahtluse alla nii tööharjutuse eesmärkide täitmise kui ka takistab töötukassal temal lasuvate ülesannete täitmist.
4. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas asjaolusid, millele tuginevalt saaks lugeda leppetrahvi nõude esitamist mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks . Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja tähelepanu on eelnevalt juhitud kaebajal lasuvate kohustuste mittenõuetekohasele täitmisele. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlus Eesti Töötukassa 13.10.2015 leppetrahvi nõude nr 7-6.4/15/0063 tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu. 31.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul puudub alus pidada leppetrahvi ebamõistlikult suureks, kohus ei ole tuvastanud leppetrahvi suuruse määramisel kaalutlusõiguse reeglite rikkumist vastustaja poolt leppetrahvi suuruse määramisel. Leppetrahvi suurus on proportsionaalne tuvastatud rikkumistega.Töötukassal on sisuline õigustatud huvi kaebaja poolt oma lepinguliste kohustuste nõuetekohasest täitmisest . Kaebuse väide leppetrahvi nõudest kaebajale kui 13 mittetulundusühingule tulenevatest majanduslikest tagajärgedest , mis toovad kaasa kaebaja püsivalt maksejõuetuks muutumise, on jäänud paljasõnaliseks Sealhulgas nähtub vastustaja esitatud andmetest, et kaebuse esitaja on Töötukassa pikaajaline partner, kellele ainuüksi tööharjutuse läbiviimise eest tasuti 2015.a. töötukassa poolt 367 143, 10 eurot, perioodil 01.01.08.04.2016 on täitmisel olnud või täidetavad 15 lepingut. Vastustaja on rõhutanud, et leppetrahvide määramisel on vastustaja hinnanud konkreetse rikkumise ajaoludest lähtuvalt selle olulisust, sisu ja sagedust ning ulatust.Kaebuse esitaja poolt töötukassa poolt kohaldatud leppetrahvi suuruses 1% kokkuleppe kogusummast rakendamisele tehtud viide kui praktikale, mida töötukassa käesoleval juhul järginud ei ole, ei veena leppetrahvi väidetavalt ebamõistlikus suuruses ega ole asjakohane ka seetõttu, et 01.04.2015 esitatud leppetrahvinõude nr 7-6.4/15/0022 puhul oli tegemist arvele osavõtulehtede alusel vale osalemispäevade arvu märkimisega, s.t. tegemist ei olnud käesolevas haldusasjas võrreldavate asjaoludega. Seda, et lepingu p.4.3.4. ja lepingu lisa 1 p.2.2 rikkumise tuvastamisel on töötukaasa rakendanud samuti leppetrahvi suuruses 10% kokkuleppe kogumaksumusest , nähtub 10.02.2015 leppetrahvi nõudest. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et tasumisele kuuluv leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ning alternatiivsena esitatud taotlus selle vähendamiseks tuleb jätta ülaltoodud põhjendustel rahuldamata. 32.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse 14