Obsah (12)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 163§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Lepingu p 6.4 sätestab, et kostja tasub viivist xxxx % tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. 02.02.20xxxxseisuga on kostja arvete tasumisega viivituses ning viivised on vastavalt xxxx eurot. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas xxxx eurot ning viivise summas xxxx eurot. Kostja vastus 24.03.20xxxxesitatud vastuse kohaselt kostja hagi õigeks ei võtnud. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 18.04.20xxxxmääruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab xxxx eurole ja koos kõrvalnõuetega xxxx 2 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § xxxx järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel 01.11.2011 sõlmitud valveteenuste osutamise leping nr PP-057, mille p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks kostja õiguspärases valduses oleva hooneosa vallas- ja kinnisvara valvamine ja kaitsmine tehnilise valveteenuse kaudu, mis seisnes hageja juhtimiskeskuse poolt edastatud valveobjekti häiresignaalidele reageerimises täitja autopatrulli poolt lepingus sätestatud tingimusel ja korras. Lepingu p 2.2 kohaselt osutati teenuseid aadressil Jaama 15, Paide (tlk 27-28). Kohus selgitab, et pooltevaheline leping on vaadeldav käsunduslepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
3. Hageja nõuab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, s.o teenuse osutamise eest esitatud arvete tasumist kokku summas xxxx eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 6.2 kohaselt tasub tellija, s.o kostja igakuiselt valveobjekti valveteenuse eest teenustasu 20 eurot, mis tasutakse arvel märgitud täitja, s.o hageja arveldusarvele 10 kalendripäeva jooksul arvates hageja poolt vastava arve 3 väljastamise kuupäevast. Lepingu p 6.7 kohaselt lisandub lepingus ja selle lisades fikseeritud hindadele Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et lepingut ei oleks sõlmitud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja ei oleks kostjale teenuseid osutanud. Kostja väited mitteosutatud valve osas on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks. Kostja on vastuväitena märkinud, et hageja ei ole arveid õigeaegselt esitanud, s.o 10 kuupäevaks teenuse osutamise järgneval kuul. Kohus märgib, et 01.11.2011 sõlmitud lepingust ei nähtu, et hageja oleks pidanud esitama arved 10 kuupäevaks teenuse osutamise järgneval kuul. Lepingus on sätestatud üksnes kostja kohustus tasuda hageja poolt esitatud arved 10 kalendripäeva jookusul arve väljastamisest.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas xxxx eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahel sõlmitud lepingu p 6.4 kohaselt on maksete tasumisega viivitamise korral hagejal õigus nõuda kostjalt viivist xxxx % iga nõuetekohase tasumisega viivitatud kalendripäeva eest võlgnevuselt. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse (tlk 40). Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Kohus arvestab siinkohal, et arved tuli tasuda hiljemalt 01.05.2017, seega vähendab kohus selles osas ka kostja viivise nõuet ja rahuldab kostja viivise nõude arvestatuna ajavahemiku eest 02.05.2016 - 02.02.20xxxxsummas 109.69 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit www.viivisekalkulaator.ee ) Kohus peab vajalikuks märkida, et viivisearvestusest nähtub, et kostja on arvestanud viivist ka nendelt arvetelt, mis ei ole hagiavalduse esemeks. Viivise arvutamisel ei ole kohus nendega seega arvestanud.
5. Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas xxxx eurot ning viivis summas xxxx eurot, kokku xxxx eurot.
6. Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist. 4 Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud xxxx % ulatuses kostja kanda ning xxxx% ulatuses hageja kanda. 12.

§ 174

lg1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Pooled ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirju. Hagimaterjalide kohaselt on hagejat menetluses esindanud hageja seaduslik esindaja. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas xxxx eurot. Kohus loeb

§ 138lg 2 alusel põhjendatud menetluskuluks riigilõivu xxxx eurot.

Hageja on riigilõivu summas xxxx eurot ka reaalselt tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas xxxx eurot (s.o xxxx% xxxxst eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5