Obsah (5)

§ 177§ 428§ 657§ 168§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2017, Tallinn Tsiviilasja

§ 177

lõike 4 alusel tuleb hagejal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi või alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
2. Maakohus on vääralt kohaldanud IKS § 11 lõiget 1, vääralt hinnanud tõendeid ja jätnud hagi rahuldamata asjakohatute tõendite alusel. Kohus on artikli “Kes on VK“ pinnalt teinud ebaõige järelduse nagu oleks hageja ise avaldanud ajakirjanduses varasemalt ennast ja oma eraelu puudutavaid andmeid. Hageja ei olnud teadlik kõnealusest artiklist enne, kui kostja selle käesolevas asjas esitas. Hageja hinnangul ei ole artikkel käsitletav temaga tehtud intervjuuna, milles avaldatakse hagejalt saadud teavet. Artiklis sisaldub vaid üldsõnaline viide hageja poolt varasemalt väidetavalt ajalehele “Õhtuleht” antud kommentaarile selle kohta, et üks hagejaga aset leidnud negatiivne sündmus võis olla seotud tema varasema tööalase tegevusega. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1159-
3. Kostjal puudus IKS § 11 lõike 1 alusel õiguslik alus hagejat puudutavate andmete avaldamiseks.
4. Kohus on vääralt kohaldanud ka IKS § 11 lõiget
5. Põhjendamatu on seisukoht, et hagejat puudutavate isikuandmete avaldamine vaidlusaluses artiklis oli kooskõlas IKS § 11 lõikega 2 üksnes seetõttu, et samad andmed avaldati u 1,5 aastat enne ajalehes ja seal oli isikuandmete avaldamine maakohtu hinnangul kooskõlas IKS § 11 lõikega
6. 6 Viidatud säte ei anna kostjale universaalset tähtajatut õiguslikku alust hagejat puudutavate isikuandmete korduvaks mistahes kontekstis avaldamiseks üksnes seetõttu, et varasem avaldamine oli kooskõlas IKS § 11 lõikega
7. Seda, kas kostjal oli alus isikuandmete avaldamiseks hageja eelneva nõusolekuta, tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. Vaidlusalune artikkel iseenesest AK puudutavas osas võis olla avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja võis sellisena teenida ka avalikkuse huve. Samas puudub hagejal AK ja tema tegevusega puutumus ning tema isiku eraldi ja rõhutatud väljatoomine artiklis ei ole õigustatav IKS § 11 lõikega
8. Ühegi teise artiklis viidatud AK-ga seotud isiku puhul ei avaldatud andmeid nende eraeluliste andmete kohta. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-152-09 (punkt 13). Kostja rikkus ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksi reegleid. Kohus ei analüüsinud hageja loata tema isikuandmete avaldamise asjaolusid ega seda, kas see toimus IKS § 11 lõike 2 alusel või mitte. Hageja soovis tõendada IKS § 11 lõike 2 kohaldamise aluste puudumist mh tunnistajate Sulev Vedleri ja Mikk Salu ütlustega. Nimetatud isikud olid vaidlusaluse artikli autorid, kellest S.Vedler avaldas kohtuväliselt hagejale, et tema isikuandmete avaldamiseks antud asjaoludel ajakirjanduslik vajadus puudus. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Kohus jättis otsuses analüüsimata ka muud hageja esitatud tõendid, millega ta soovis tõendada, et ka kostja enda hinnangul puudus antud juhul alus hageja isikuandmete avaldamiseks ja et seetõttu kõrvaldas kostja viite hagejale oma veebiväljaandest.
9. Kohus kohaldas vääralt VÕS § 1045 lõike 1 punkti
10. Hageja jääb seisukohale, et tema nime avaldamine vaidlusaluses artiklis ning seeläbi tema paratamatu seostamine kriminaalasjaga oli õigusvastane ning kujutab endast tema au ja väärikuse riivet. Ka tõene faktiväide võib muutuda väärtushinnanguks, kui see avaldatakse negatiivses kontekstis või viisil, mis võimaldab faktiväidet mitmeti mõista. Võttes arvesse ka EIK senist praktikat ning IKS § 11 lõikes 2 sätestatut võib nõustuda, et AK tutvustavas loos võidi mainida AK kui AK endist abikaasat. Samas hageja nime esiletoomine ei teeninud enam avalikkuse ega ajakirjandusliku eesmärgi huve. Tegemist on artikli sisu ja suunitlust silmas pidades täielikult ebaolulise detailiga. Hageja sidumine AK-ga vaatlusalusel viisil seostab teda paratamatult tõsise kriminaalse tegevusega AS-is Tallinna Sadam. Ka Riigikohus on oma senises praktikas leidnud, et isik ei pea taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub(s) võimalus selle isiku käitumist mõjutada.
11. Asja materjalide kohaselt kõrvaldas kostja ise vaidluse ajal osadest veebiväljaannetest vaidlusaluse viite hagejale, mis annab tunnistust mh sellest, et viited ei evinud ka kostja hinnangul ajakirjanduslikku eesmärki ja nende vastu puudus ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja seisukoht
12. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
13. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus vaidlustatud otsust tehes osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme. Isikuandmete kõrvaldamise nõude osas tuleb menetlus lõpetada hageja poolt ringkonnakohtu istungil hagist loobumise alusel (

§ 428lõike 1 punkt 3).

Mittevaralise kahju nõude osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi põhjendusi (

§ 657lõike 1 punkt 21).

7 Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Kolleegium muudab maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust ja jaotab apellatsioonimenetluse kulud. 28. Ringkonnakohtu istungil loobus hageja andmete artiklist kõrvaldamise nõudest põhjusel, et see on hagejat rahuldaval viisil kohtumenetluse ajal rahuldatud. Hageja selgitas, et veendus 06.02.2017 Eesti Ekspressi tasulises avalikus arhiivis, et tema nimi on artiklist eemaldatud, kuigi enne hagi esitamist oli sama artikkel tema nimega leitav. Kolleegium ei tuvastanud takistusi nõudest loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse selles osas lõpetamiseks

§ 428lõike 1 punkti 3 alusel.

Ühe nõude osas loobumise mõju menetluskulude jaotusele analüüsib kolleegium allpool.

1. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega nõude rahuldamata jätmise kohta, kuid ei nõustuosaliselt otsuse põhjendustega. Maakohus jättis täielikult käsitlemata asjakohase materiaalõiguse sätte, so IKS § 11 lõike
2. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja õigus avaldada konkreetses artiklis hageja ja tema abikaasa nimi tulenes IKS § 11 lõikes 1 sätestatud alternatiivist. Viidatud sätte kohaselt ei kohaldata isikuandmete töötlemisele sama seaduse teisi paragrahve mh juhul, kui andmesubjekt on oma isikuandmeid avalikustanud ise või need on avaldatud seaduse alusel. Nimetatud regulatsioon ei tähenda siiski, et varasemalt avaldatud isikuandmeid võiks edaspidi avalikult kasutada sõltumata sama sätte lõikes 2 sätestatud eelduste olemasolust. Maakohus viidatud eelduste esinemises ei veendunud ja selles osas tuleb vaidlustatud otsuse põhjendusi muuta. Küll aga on kolleegium seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et puudub kostja tegevuse õigusvastasus, kuna konkreetse hageja isikuandmete avaldamine konkreetses artiklis oli hageja nõusolekuta lubatud.
3. IKS § 11 lõike 2 kohaselt on isikuandmete avaldamine andmesubjekti nõusolekuta meedias lubatud juhul, kui samaaegselt on täidetud kolm eeldust: 1) avaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi, 2) avaldamine on kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega ning 3) avalikustamine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ülemäära. Kolleegium nõustub vastustajaga, et konkreetse artikli puhul olid hageja ees- ja perekonnanime kasutamiseks loetletud eelduste kogum täidetud. Apellant möönas kaebuses, et avalik huvi võis olla tuua artiklis esile „peakangelase“ endise elukaaslase nimi. Artiklist ei selgu küll mistahes muu hageja seos artikli persooniga kui see, et ta on AK endise abikaasa praegune abikaasa, kuid samas on hageja nöol tegemist isikuga, keda saab Eesti kontekstis lugeda avaliku elu tegelaseks, kelle nimi on lugejatele tuttav ja kelle tegemiste ning elu-olu vastu on lugejatel eelduslikult suurem huvi. Puudub vaidlus, et hageja endise politseiametnikuna on Eesti ajakirjanduses olnud ise erinevate persooniartiklite objektiks, sh avaldati temaga intervjuu käesoleva kohtuasja menetluse ajal. Sellisel isikul tuleb taluda avalikkuse tähelepanu oluliselt suuremal määral kui nö inimesel tänavalt. Ka ei saanud konkreetse artikli lugemisel jääda mõistlikule lugejale muud muljet, kui et hageja näol on tegemist artikli persooni endise abikaasa praeguse abikaasaga, st mistahes muud sidet persooniloo kangelasega konkreetsest artiklist mõistlik lugeja järeldada ei saa.
4. Kolleegium on täiendavalt seisukohal, et isegi juhul, kui nõustuda hagejaga, et täidetud ei olnud IKS § 11 lõikest 2 tulenev eeldus avaldamise ülekaaluka avaliku huvi kohta ja et hageja isikuandmete avaldamine ei olnud õigustatud, ei oleks käesolevas asjas alust mõista kostjalt välja mõistlikku rahasummat IKS § 11 lõike 5 ja § 23 ning VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046 ja § 134 lõigete 2 ja 5 alusel. Apellant möönis kaebuses, et avalik huvi võis olla tuua artiklis esile „peakangelase“ endise elukaaslase (st hageja 8 abikaasa) nimi. VÕS § 134 lõike 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Sama sätte lõike 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hagiavalduses tõi hageja esile, et kohtueelse suhtlemise käigus nõustus üks autoritest, et hageja nime kasutamine oli põhjendamatu. Samuti, et autor lubas korraldada elektroonilistest kanalitest hagejat puudutava info eemaldamise. Ringkonnakohtus loobus hageja andmete kõrvaldamise nõudest põhjusel, et kohtumenetluse ajal ongi need teda rahuldavas ulatuses kõrvaldatud. Mittevaralise kahju hüvitist ei ole hageja soovinud endale, vaid heategevuseks ning sedastanud, et selle eesmärgiks on juhtida ühiskonna tähelepanu meedias sageli aset leidvatele privaatõiguste rikkumistele. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et hageja on tegelikkuses oma kohtusse pöördumise eesmärgi juba saavutanud – teda rahuldavas ulatuses on andmed artiklist kõrvaldatud. Lisaks on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja näol tegemist isikuga, keda saab Eesti kontekstis lugeda avaliku elu tegelaseks, st kelle nimi on lugejatele tuttav ja kelle tegemisi ning elu-olu on aastakümnete jooksul lugejatele korduvalt avaldatud. Puudub vaidlus, et hageja endise politseiametnikuna on Eesti ajakirjanduses erinevate (persooni)artiklite objektiks, sh avaldati temaga intervjuu käesoleva kohtuasja menetluse ajal. Sellisel isikul tuleb taluda avalikkuse tähelepanu oluliselt suuremal määral kui nö inimesel tänavalt ning konkreetne juhtum sai tema psüühikat mõjutada eelduslikult nii ebaolulises ulatuses, et selle hüvitamiseks mistahes mõistliku rahasumma väljamõistmine põhjendatud ei ole.
5. Kolleegium lähtub menetluskulude jaotamisel

§ 168lõikest 4 ja § 162 lõikest 1.

Hageja esitas maakohtule kaks nõuet, millest ühest loobus ringkonnakohtus ja teine jäi rahuldamata. Loobumise põhjusena tõi hageja esile nõude rahuldamise (andmete kõrvaldamise) kostja poolt kohtumenetluse ajal. Hageja selgitas, et veendus 06.02.2017 Eesti Ekspressi tasulises avalikus arhiivis, et tema nimi on artiklist eemaldatud, kuigi enne hagi esitamist oli sama artikkel samas arhiivis tema nimega leitav. Kostja vaidles andmete kõrvaldamisele kohtumenetluse ajal vastu, selgitades, et oli andmed on-line portaalist (t lk 37, punkt 3.22) kõrvaldanud juba enne hagi esitamist ja sellest hagejale ka 02.10.2015 e-kirjaga teada andnud. Samuti selgitas kostja, et digitaalsest arhiivist nad andmeid ei kustuta. Kolleegium on maakohtus kogutud materjalide alusel seisukohal, et kostja seisukoht andmete kõrvaldamisest enne kohtumenetlust ei ole veenvalt tõendatud. Hagi esitati maakohtule 27.10.2015 (t lk 1). 02.10.2015 e-kirjas (t lk 20) teatas kostja jurist, et vaidlusalust artiklit otsides ei leidnud tema, et internetis oleks üleval mingi versioon, millest oleks hageja nimi eemaldamata. Samas esitas hageja hagiavalduse lisana 3 väljatrüki arhiivist seisuga 22.10.2015, kust hagetavad andmed ei olnud eemaldatud (t lk 19). Kostja esitas väljaprindi veebiartiklist, kus hagetavad andmed puuduvad alles 25.08.2016 (t lk 103, 108-109). Ühestki kostja tõendist ei nähtu, millal konkreetselt veebi(on-line)arhiivist andmete kustutamine toimus. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et puudub alus tuvastada andmete kustutamist hagejat rahuldavas ulatuses enne hagi esitamist, mistõttu jäävad selle nõudega seotud menetluskulud kostja kanda. 33. Rahuldamata jäänud nõude osas jäävad menetluskulud

§ 162lõike 1 alusel hageja kanda.

Mõlemad nõuded on lähtudes poolte menetlusdokumentidest ja nõuete materiaalõiguslikust alusest, samuti kehtiva kohtupraktika olemasolust kolleegiumi hinnangul mahult ja keerukuselt sarnased, moodustades kumbki ½ tsiviilasja üldmahust. Seega lõppjäreldusena jäävad mõlema menetlusosalise menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus kummagi poole enda kanda. 9 Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 04.10.2017 otsusega RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni, millega jäeti rahuldamata VK hagi AS-i Ekspress Meedia vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti VK hagi AS-i Ekspress Meedia vastu avaldatud isikuandmete kõrvaldamiseks rahuldamata, võttis selle nõude osas vastu hagist loobumise ja lõpetas selle nõude osas menetluse.
7. VK kassatsioonkaebus rahuldada.
8. AS-i Ekspress Meedia kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
9. Tagastada VK-le kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
10. Tagastada Advokaadibüroo TRINITI OÜ-le AS-i Ekspress Meedia eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.