Obsah (9)

§ 93§ 94§ 25§ 26§ 23§ 96§ 98§ 99§ 14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-1047 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla t

) § 94 lg-st 5 tuleneva keelu põhiseaduspärasust oma 16.11.2016 otsuses nr 3-4-1-2-16, milles asus seisukohale, et intensiivne sekkumine perekonnaelu puutumatusesse oli eeluurimisvangla režiimis õigustatud ja vahistatutele pikaajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamine ei olnud vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §s 26 sätestatud õigusega perekonnaelu puutumatusele. Vastustaja hinnangul ei saa lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamine klaasseinaga eraldatud väikeses ruumis rikkuda automaatselt kaebaja õigusi ja ei ole tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 31 lg 1 teisest lausest õigusvastane. Samas märgib vastustaja, et 28.07.2015 esitas kaebaja vanglale taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks oma pereliikmetega tingimustes, kus puudub alandav ja ahistav klaasist vahesein. Tartu Vangla jättis 26.08.2015 otsusega nr 6-23/1196-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-2989 rahuldamata kaebaja nõude tunnistada Tartu Vangla 26.08.2015 otsus nr 6-23/1196-2 õigusvastaseks. Vastustaja märgib täiendavalt, et vastavalt

§ 93

lg-le 5 võimaldati kaebajal tema soovil vähemalt üks tund päevas viibida värskes õhus. Samuti olid kaebajale vastavalt

§ 93

lg-le 3 kättesaadav ajaleht Postimees ja raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad, mille abil oli kaebajal soovi korral võimalik tegelda ka mõtestatud tegevusega ning uute teadmiste omandamisega. Ühtlasi oli kaebajal võimalik tutvuda vangla arvutiklassis õigusaktidega ja alates 09.06.2014 oli kaebajal kambris televiisor, mis võimaldas olla kursis välismaailmaga. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Kaebaja väidete kohaselt on õigusvastane, et talle ei võimaldatud ajavahemikul 20.12.2014 kuni 19.01.2016 pikaajalisi kokkusaamisi. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa. 5.
2. Vaidlust ei ole selles, et ajavahemikul 20.12.2014 kuni 24.09.2015 oli kaebaja vahistatu.

§ 94

lg 1 kohaselt ei kohaldata vahistatule

§-s 25 sätestatud pikaajalist kokkusaamist. Kuna nimetatud norm sätestab imperatiivselt, et vahistatule pikaajalist kokkusaamist ei võimaldata, siis puudus vastustajal kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisel igasugune kaalutlusruum. Tegemist on kehtiva regulatsiooniga, mille täitmine on vastustajale kohustuslik. Seega ei saa kaebajale nimetatud ajavahemiku jooksul pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmist pidada kohtu arvates õigusvastaseks. 5.2. Vaidlust ei ole selles, et ajavahemikul 24.09.2015 kuni 14.12.2015 oli kaebaja vastuvõturežiimil.

§ 25

lg 3 kohaselt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Nimetatud norm sätestab imperatiivselt, et vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata. Tegemist on samuti kehtiva regulatsiooniga, mille täitmine on vastustajale kohustuslik. Seega ei saa kaebajale ka nimetatud ajavahemiku jooksul pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmist pidada kohtu arvates õigusvastaseks. 5.3. Vaidlust ei ole selles, et vastuvõturežiimi kohaldamine lõppes kaebaja suhtes 14.12.2015, mil ta paigutati Tartu Vangla II üksuse eluosakonda S7.

§ 25

lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 14.12.2015 vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks enda pereliikmetega võimalusel detsembris 2015 ning võimaluse puudumisel jaanuaris 2016 (tl 81). Nimetatud taotlus rahuldati, seega ei ole vastustaja ajavahemikul 14.12.2015 kuni 19.01.2016 õigusvastaselt käitunud. 6. Kaebaja arvates on alates 20.12.2014 lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamine väikeses ruumis, kus kaebaja ja kokkusaamisele tulnud isik olid eraldatud klaasseinaga, õigusvastane.

§ 94

lg 1 kohaselt lubatakse vahistatule lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute.

§ 94lg 4 kohaselt sätestatakse vahistatu lühiajalise kokkusaamise kestvus ja täpsem kord vangla sisekorraeeskirjades. VSk

E § 31 lg 1 kohaselt toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuse järelevalve all. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas klaasist vaheseinaga. VSkE § 31 lg 21 p-de 1-4 kohaselt võib VSkE § 31 lg-s 2 sätestatud viisil eraldamiseta kokkusaamise võimaldada avavanglas või avavanglaosakonnas viibivale kinnipeetavale,

§ 26

lg-s 1 loetletud isikutega ning riigi- ja omavalitsuse asutuste ametiisikutega, kui see on nimetatud isikutele vajalik oma tööülesannete täitmiseks, vangla poolt korraldatavate tegevuste raames

§ 23lg-s 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil, muude isikutega õigusaktist tuleneval alusel. 6.1. Kohus leiab, et kuivõrd VSk

E § 31 lg 2 kohaselt eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik üldjuhul klaasseinaga, siis ei ole vastustaja kaebajale lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamisel klaasseinaga eraldatud ruumis õigusvastaselt käitunud. Kuna kaebaja ei ole ka samas viidanud ühelegi konkreetsele korrale, mil ta lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest klaasist vaheseinata ilma jäeti, siis ei ole kohtul võimalik kontrollida kaebaja sellesisulist väidet. 7. Kaebaja väidab, et vastustaja jättis sotsiaalset isoleeritust kompenseerivad tasakaalustavad meetmed kohaldamata, kuid konkreetset olukorda kaebaja ei nimeta, mistõttu on kaebaja väide paljasõnaline ja kohtu poolt mittekontrollitav. Kaebaja ei ole ka kaebuses väitnud, et talle jäeti vastustaja poolt tagamata

§ 94

lg-st 1,

§ 96

lg-st 1,

§ 98

lg-st 1 või

§ 99

lg-st 1 tulenev õigus, vaid tunnistab, et talle võimaldati lühiajalisi ning samuti paarikümneminutilisi telefonikõnesid. Kohus on seisukohal, et kuna vangistusseadus ei näe ette erimeetmeid, mida tuleks kinnipeetavale pärast tema suhtes kohaldatud suhtlemiskeelu lõppemist kohaldada või mille kohaldamist kaaluda, siis on tõendamata vastustaja tegevuse õigusvastasus. 8. Kaebaja väide, et tema suhtes kohaldati vastuvõturežiimi põhjendamatult pikalt, ei ole tõene.

§ 14

lg 4 kohaselt ei tohi kinnipeetava vastuvõturežiimil viibimise aeg ületada kolme kuud. 8.

1. Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja vastuvõturežiimil ajavahemikul 24.09.2015 kuni 14.12.2015, seega jäi kaebaja vastuvõturežiimil viibimise aeg alla kolme kuu, mistõttu ei ole vastuvõturežiimi kaebaja suhtes seaduses sätestatud maksimaalset tähtaega ületades kohaldatud. Kohus märgib, et kuna kaebaja viibis enne vastuvõturežiimi kohaldamist Tartu Vanglas ligikaudu 2 aastat vahistatuna, siis võis kaebajale tunduda, et talle kohaldati vastuvõturežiimi põhjendamatult pikalt.
2. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et XXX kaebuse rahuldamiseks puudub alus ja see tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2017.a otsuse põhjendustega. Kohtuotsuse resolutsiooni on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2017.a otsuse resolutsiooni punktiga
3. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2017.a otsus Resolutsioon
4. Jätta XXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.
5. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
6. Täiendada Tartu Halduskohtu otsuse resolutsiooni järgmise sõnastusega: Jätta XXX menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
7. Jätta XXX apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.