) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Pankrotiseadusega on võlausaldajale pandud kohustus põhistada võlgniku maksejõuetus ja tõendada nõude olemasolu (
Maksejõuetuse põhistamine on võlgniku maksejõuetust kinnitavate eluliste asjaolude väljatoomine ja põhjendamine. Lisaks võlgniku maksejõuetust põhistavatele muudele asjaoludele ehk üldalustele tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse esitamisel tuua välja ka vähemalt üks seaduses toodu maksejõuetust põhistav asjaolu ehk erialus. Erialuste kataloog on sätestatud
Lähtuvalt pankrotiseaduses sätestatust ja selle mõttest (ja kohtute praktikast) peab mõni
lõikes 2 loetletud erialustest olema elulise asjaoluna faktiliselt aset leidnud enne pankrotiavalduse esitamist. Kuna erialusele peab tuginema juba pankrotiavalduses, siis peab selle erialuse sisuks olev eluline asjaolu olema aset leidnud ajaliselt enne pankrotiavalduse esitamist. Juhul, kui võlausaldaja ei ole piisavalt põhistanud oma pankrotiavaldust, siis peab kohus jätma pankrotiavalduse läbi vaatamata
lg 1 p 2 alusel või juhul, kui avaldus on juba menetlusse võetud, jätma ajutise halduri nimetamata
lg 3 p-de 4 ja 7 alusel.
lg 3 kohaselt võib
lg 2 p 1 nimetatud asjaoludel pankrotiavalduse esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, tutvudes esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, et esitatud avalduse alusel ei ole ajutist pankrotihaldurit võimalik nimetada. Kohus ei korda siinkohal oma 2 06.09.2017 puuduste kõrvaldamise kättetoimetamise tõendamise kohta. määruses avaldatud seisukohta pankrotihoiatuse Võlausaldaja on oma pankrotiavalduses tuginenud võlgniku maksejõuetust põhistava asjaoluna üksnes
Viidatud säte kohustab võlausaldajat võlgniku maksejõuetuse põhistamisel välja tooma lisaks üldalusele ka erialuse, milleks viidatud sätte kohaselt on asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et võlausaldaja esitatud tõendid jätkuvalt ei võimalda pankrotimenetlust alustada. Piret Liiva, ehk võlgniku eelmine (äriregistri andmetel kuni 18.08.2017) seaduslik esindaja on kinnitanud 07.09.2017, et ta näeb pankrotihoiatust. See tähendab, et esiteks on pankrotihoiatuse nägemist kinnitatud ajal, mil pankrotiavaldus oli juba kohtusse esitatud, see tähendab ühtlasi ka seda, et võlgnikule ei saanudki jääda kümmet päeva hoiatusele reageerimiseks. Ja teiseks- seda on kinnitanud isik, kes kinnituse andmise ajal enam juhatuse liige ei olnud. Täiendavalt esitatud pankrotihoiatuse nn füüsiliselt kättetoimetamise saatekirjad tõendavad aga seda, et võlgniku uus esindaja Kaarel Otstavel on hoiatuse kätte saanud alles 12.09.2017. See tähendab, et ei saa rääkida sellest, et võlgnikule oleks enne pankrotiavalduse kohtusse esitamist antud võimalustki hoiatuses viidatud 10-päevase tähtaja jooksul oma võlga tasuda. Mõlemal juhul on seega pankrotihoiatuse kättetoimetamine toimunud peale pankrotiavalduse kohtusse esitamist ehk
lg 2 p 1 rikkumisega- võlgnikule ei ole antud võimalustki oma võlga tasuda ja seega alust pankrotiavalduse kohtusse esitamiseks ei olnud.
lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Tuginedes
lg 2 punktile 1 ei ole võlausaldaja maksejõuetuse põhistamisel tõendanud pankrotihoiatuse kättesaamist võlgniku poolt enne kohtule pankrotiavalduse esitamist. Seega tuleb jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata. Tagatis
lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud rahast tagastatakse pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha makse teinud isikule. Antud kohtumäärusega on kohus käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetanud, jättes esitatud avalduse rahuldamata. Ajutist haldurit käesolevas tsiviilasjas määratud ei ole. Võlausaldaja on tasunud 04.09.2017 kohtu deposiitkontole 1500 eurot, selgitusega „Vabitec deposiit Muru Arendus pankrotiasjas“. Lähtuvalt eelnimetatust ja
lõikest 2, tuleb võlausaldaja poolt tasutud pankrotimenetluse kulude tagatis summas 1500 eurot tagastada selle tasujale kohtumääruse jõustumisel. Menetluskulud Vastavalt
lõikele 6, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega tuleb avalduse läbivaatamisega seotud kulud jätta võlausaldaja kanda.
MS-s sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi 3 määrab asja menetlev kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kolmanda lause kohaselt lahendatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus hagita menetluses. Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotamist TsMS § 172. Nimetatud paragrahvis kehtestab omakorda lõikes 8 vajalike kohtuväliste kulude hüvitamise (kulude kindlaksmääramise) korra. TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Selliselt piiratakse nimetatud lauses oluliselt hagita menetluses väljamõistetavate õigusabikulude (mis on TsMS § 144 p 1 kohaselt üks kohtuvälise kulu liik) suurust. Kuna võlgnik ei ole menetluses osalenud, ei saa tal olla tekkinud ka kulusid.
lg 7 kohaselt juhul, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.