Obsah (7)

§ 62§ 444§ 96§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15818 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx (

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1. Hageja esitas 20.10.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu pärijate ühisuse lõpetamiseks ja pärandavara jagamiseks. Harju Maakohus võttis hagi 31.10.2017 määrusega menetlusse. Hageja toob hagi alusena esile järgmist: xxxx suri Tallinnas hageja poolvend ja kostja poeg Aleksander Xxxx (isikukood xxxx). Tallinna notari Evi Paberiti poolt väljastati 12.08.2014 pärimistunnistus, mille kohaselt Xxxxst jäänud vara pärisid võrdsetes ½ suurustes mõttelistes osades hageja ja kostja. Pärandvaraks on korteriomand Xxxx (registriosa nr xxxx). Kumbki pärijatest päritud korteriomandit ei kasuta. Hageja leiab, et pooltele mittevajalik ja ühisomanike poolt mittekasutatav korteriomand tuleks võõrandada ja müügist saadu jagada poolte vahel võrdselt. 2.

§ 96

lg 1 alusel on käesoleval juhul Eestis surnud isiku Eestis asuva pärandavara jagamise nõuet pädev läbi vaatama Harju Maakohus.

1. Kohus edastas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr xxxx (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) alusel hagimaterjalid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi pädevale asutustele dokumentide kättetoimetamiseks kostjale.
2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 05.06.2017 aadressile xxxx postkasti panekuga. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (xxxx) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel 2 vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleva juhtumi asjaoludel on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda v.a riigilõiv, kuna pärandvara jagamine on mõlema poole huvides (vt analoogia korras Riigikohtu

1. septembri
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Seetõttu peab kohus põhjendatuks poole riigilõivu jätmist kostja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 50% ulatuses ehk xxxx eurot. 7.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab xxxx eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3