Obsah (10)

§ 62§ 444§ 3141§ 317§ 173§ 174§ 162§ 145§ 190§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-111248 Tsiviilasi Eesti Vabariigi

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 27.05.2016 Xxxx, Xxxx (kostja II) ja Xxxx (kostja I) vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu 03.06.2016 määrusega tehti võlgnikele makseettepanek. Xxxx esitas 13.06.2016 makseettepanekule vastuväite. Kuna Xxxx esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus tema suhtes maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Kuna Pärnu Maakohtul ei õnnestunud Xxxxle makseettepanekut kätte toimetada, siis lõpetas Pärnu Maakohus ka tema suhtes maksekäsu kiirmenetluse ja andis 09.08.2016 määrusega hageja nõude Xxxx osas üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras.
3. Xxxxi suhtes koostas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 09.08.2016 määrusega maksekäsu.
4. Hageja esitas 05.09.2016 Harju Maakohtule hagi kostja ja Xxxx vastu vastu. Harju Maakohus võttis hagi 09.09.2016 määrusega menetlusse.
5. Hageja taotleb riigilõivu hüvitamist. Hageja toob esile, et vastavalt

§-le 145 on riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Tegemist on siiski menetluskuluga ning riigilõivuseadus ei näe selles osas ette riigilõivu vabastust. Seega kui otsus tehakse riigi kasuks, tuleb kostjatelt menetluskuluna ka riigilõiv välja mõista. Muid menetluskulusid hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud. Menetlus jätkus teise solidaarvõlgniku, s.o Xxxx osas. 6. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 31.05.2017). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (05.07.2017) ega 2 käesoleva ajani hagile vastanud. Samuti on kohus asja materjalid saatnud

§ 3141lg 2 alusel kostjale lihtkirjaga.

7. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks kostjale avalikult

§ 317alusel on täidetud.

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Toimiku materjalide põhjal ei ole hagejal menetluskulusid (hageja ei ole hagilt riigilõivu tasunud ja hageja esindaja on hageja töötaja). Riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline (

§ 145lg 1).

See aga välista kostjalt menetluskulude väljamõistmist riigi kasuks

§ 190lg 3 alusel.

Hagihinnalt 1 895,67 eurot kuulub tasumisele riigilõiv xxxx eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 ja lisale nr

2. Kohus jätab menetluskulud (riigilõiv) Xxxx kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, siis ei tee ta seda seetõttu, et hagi oleks osaliselt põhjendamatu vaid seetõttu, et pärast hagi esitamist on käendaja ja kaas-solidaarvõlgnik Xxxx asunud osade kaupa võlga tagasi maksma. Kohus määrab kindlaks, et kostjal tuleb hagejale hüvitada riigilõiv xxxx eurot. Kostja Xxxx menetluskulud jäävad tema enda kanda. 11.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3