2-16-10123/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-10123 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Tsiviilasi Express Credit AS hagi UR vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik UR apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2131,83 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Express Credit AS (registrikood 12338141), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja: UR (isikukood XXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Keelduda UR poolt Harju Maakohtu
3. mai 2017 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4. Express Credit AS esitas 01.07.2016 Harju Maakohtule hagi UR vastu, paludes kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva põhivõla 1601,98 eurot, tasumata intressi 317,41 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 38,80 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.
5. Hagiavalduse ja selle 10.08.2016 täpsustuse kohaselt andis hageja kostjale 28.07.2015 laenulepinguga nr 20150728015 laenu 2000 eurot tagasimakse tähtajaga 12 kuud. Kostja pidi tagastama hagejale laenu koos intressiga igakuiste osamaksetena. Kostja teostas kolm esimest graafikujärgset makset kokku 673,80 eurot. Kuna kostja ei täitnud hoolimata meeldetuletustest oma lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja laenulepingu 24.03.2016 üles. Kostja vastuväited
6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7. Hageja koostatud laenuleping ei vasta võlaõigusseaduse nõuetele ja hea usu põhimõttele. Kuna hageja arvestab ebaõigesti viivist intressilt, on leping tühine.
8. Hageja esitas ilma kostja nõusolekuta tema kohta andmeid avalikesse andmebaasidesse, mis tegelevad eraisikute maksekäitumise jälgimisega. Kusjuures hageja esitatud andmed olid võlgnevuse suuruse osas ebaõiged. Sellega pani hageja toime kriminaalkuriteo.
9. Hageja tekitas oma tegevusega kostjale moraalset ja materiaalset kahju summas 4500 eurot. Kuna kostja kuulub mitme ettevõtte juhatusse, sai andmete avaldamisega kannatada tema usaldusväärsus uute klientide ees. Kostja palub tekitatud kahju nõude tasaarvestada hageja nõudega. Maakohtu otsus
10. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2096,89 eurot, millest põhivõlg on 1601,32 eurot, intressid 317,41 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 45 eurot, 13.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 133,16 eurot ja viivise määras 0,022% päevas alates 14.04.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1265,50 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni menetluskulude tasumiseni.
11. Otsuse kohaselt on hagi põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 28.07.2015 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt 2000 eurot laenu, samuti selles, et kostja ei ole lepingulisi kohustusi täitnud. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tuleneb VÕS § 113 lg-st
12. 45 eurot on mõistlik kulu ja vastab lepingus kokkulepitule.
13. Kostja vastuväited on tõendamata. Kostja väide, et hageja on intressilt arvestanud viivist, on tõendamata ja ebaõige. Asjaolu, et kostja hinnangul on hageja rikkunud 2 andmekaitseseadust, ei puutu käesolevas vaidluses asjasse. Tasaarvestuse tegemiseks kostja väidetava moraalse ja materiaalse kahju nõudega ei ole alust. Kostja nõue on tõendamata.
14. Hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 8,78 tunni ulatuses, hinnaga 90 eurot ja 115 eurot tund (lisandub käibemaks). Apellatsioonkaebus
15. Kostja esitas avalduse, mille kohaselt soovib ta maakohtu otsust vaidlustada. Kostja palub korraldada uue kohtuistungi ja vahetada kohtunikku.
16. Avalduse kohaselt keeldus kohus istungil ebaõigesti vastu võtmast asjassepuutuvaid lisadokumente.
17. Kohus ei lasknud kostjal istungil ka suuliselt midagi seletada, vaid soovitas edastada kaebuse Moskvasse. Sellise suhtumisega kohtunik ei tohiks töötada kohtusüsteemis, vaid otsima omale jõukohasema ameti näiteks tootmisettevõttes. Määruse põhjendused
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
19. Kostja kaebusest võib järeldada, et ta ei nõustu sellega, et maakohus ei võtnud vastu kostja esitatud lisadokumente. Ringkonnakohtu hinnangul selgitas maakohus õigesti, et dokumendid, mida kostja soovis esitada, ei oma laenulepingu alusel esitatud nõude lahendamisel tähtsust. See tähendab, et isegi siis, kui kohus oleks kostja tõendid tsiviilasja materjali juurde võtnud, ei oleks need mõjutanud asja lahendamise tulemust.
20. Kostja ei väida kaebuses, et ta hagejalt laenu ei saanud või et ta on laenusumma terves ulatuses tagastanud. Samuti ei väida kostja, et hagejal ei ole õigust saada kokkulepitud intressi, seadusjärgset viivist või sissenõudmiskulude hüvitist. Seega ei ole ringkonnakohtul isegi juhul, kui eeldada kaebuse väidete õigsust, alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
21. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kuna kaebust ei saaks ilmselt rahuldada. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 3