Obsah (10)

§ 178§ 187§ 162§ 657§ 654§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2017, Talli

§ 178lg 2).

Menetlusabi taotlemise selgitus

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AG (hageja) esitas 18.01.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse KG (kostja I) ja KG (kostja II) vastu elatise vähendamiseks.
2. Hagiavalduse ning selle 17.03.2016 täpsustuse kohaselt kinnitati Pärnu Maakohtu 07.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48183 hageja ja kostjate vahel kompromiss, mille kohaselt maksab hageja kummalegi kostjale elatist 150 eurot kuus. Hageja ja kostjate ema on lahutanud abielu 16.01.
3. 12.12.2012 on hageja abiellunud UG-ga ning hagejal on uue abikaasaga sündinud kaks last – XX.XX.XXXX sündinud KG ja menetluse ajal XX.XX.XXXX sündinud KG. Seetõttu on hageja väljaminekud suurenenud. Lisaks toetab hageja ka oma uue abikaasa kahte last, maksab eluaseme eest ja liisingut. Hageja abikaasa saab peretoetust 138,35 eurot kuus. Hageja saab netopalka keskmiselt 1286 eurot. Viimastel kuudel on töömahtu vähendatud, mistõttu ei saa hageja sellist palka nagu varasemalt. Kui arvutada hageja palgast maha 300 eurot (150 x 2) elatist, laenud, koduaseme kulud, liising ning ülejäänud väljaminekud, siis ei jää hagejale rahalisi vahendeid mõistlikuks toimetulekuks. Makstes kummalegi kostjale elatist 150 eurot kuus, jäävad hageja teised lapsed kostjatest vähem kindlustatuks ja hagejale endale ei jää rahalisi vahendeid mõistlikuks toimetulekuks. Lisaks suudab kostjate ema ka ise kostjate ülalpidamisse panustada.
4. 23.01.2017 täiendavas seisukohas teatas hageja, et tema abikaasa on kodune ning saab alates 17.01.2017 - 27.03.2018 emapalka. Hagejal on praeguse abikaasaga kaks ühist last, lisaks on hageja praegusel abikaasal kaks last eelmisest suhtest. Seega on hagejal ja tema abikaasal kokku kuus last, kes kõik vajavad ülalpidamist. 2
5. Kuna hagejal puudub võimalus maksta elatist varem kokkulepitud summas, soovib hageja vähendada Pärnu Maakohtu 07.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48183 kinnitatud kompromissi alusel kostjatele makstava elatise suurust 65 euroni kuus kummagi kostja kohta (perekonnaseadus (PKS) § 102 lg 1). Kostjate vastuväited hagile
6. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. PKS §-s 102 sätestatud asjaolusid elatise vähendamiseks ei esine. Hageja ei ole kohustatud ülal pidama oma praeguse abikaasa lapsi (K-KA, KA) ning neile lastele vabatahtlikult antav rahaline toetus ei saa olla aluseks elatise vähendamisele alla seadusjärgse miinimummäära. Tõendamata on väide, et hageja lapsed KG ja KG on vähem kindlustatud kui kostjad. Elatise vähendamise aluseks ei ole asjaolu, et hageja sissetulek on liiga väike. Kuivõrd hageja on töövõimeline, lasub tal kohustus võtta tarvitusele meetmed teenimaks piisavalt sissetulekut, et maksta kostjatele elatist vähemalt miinimummääras. Lisaks on hageja keskmine töötasu 1286 eurot piisav hageja enda ning tema kolmele lapsele (kostja I sai 23.08.2016 täisealiseks) ülalpidamise tagamiseks vähemalt miinimummääras. Asjaolu, et hagejal on lisaks kohustus tasuda eluasemekulud, liising ja muud laenud, ei ole aluseks kostjatele makstava elatise vähendamiseks. Väited, et hagejale ei jää rahalisi vahendeid mõistlikuks toimetulekuks, on üldsõnalised, ebausutavad ja tõendamata ega anna alust elatise vähendamiseks. Hageja nõue vähendada elatist kummalegi kostjale summani 65 eurot kuus on ebamõistlikult väike ega võimalda kostjatel äraelamist.
7. Kostjad tõid lisaks välja, et nende ema KG asus alates 01.04.2016 tervisliku seisundi halvenemise tõttu tööle 0,5 kohaga. Lisaks soetas hageja kohtumenetluse ajal Põlva linnas XXX asuva korteriomandi, mille ühisomanikena kanti kinnistusraamatusse hageja ja UG. Seega, kuigi hageja väidab, et tal ei ole võimalik maksta kostjatele miinimummääras elatist, siis soetas hageja kohtumenetluse ajal endale korteriomandi. Kostjate vastuhagi
8. 24.03.2016 esitasid kostjad vastuhagi elatise suurendamiseks (tsiviilasi nr 2-16-4769) ja 26.04.2016 vastuhagi täienduse. Kostjad paluvad suurendada hageja poolt Pärnu Maakohtu 07.11.2011 määruse 2-11-48183 alusel makstavat elatist selliselt, et hageja on kohustatud tasuma elatist 215 eurot kuus alates 01.04.2016 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Juhul, kui kostjale II väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui elatise miinimummäär, siis tuleb kostjale II elatist maksta miinimumsummas, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärale. 07.04.2016 määrusega võttis maakohus vastuhagi menetlusse ja ühendas vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga tsiviilasjas nr 2-16-
10. Vastuhagi kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Pärnu Maakohtu 07.11.2011 määrusest tsiviilasjas nr 2-11-48183 tulenev elatise maksmise kohustus kummalegi kostjale 150 eurot kuus on oluliselt väiksem kehtivast elatise miinimumsuurusest ega taga isegi kostjate minimaalsete vajaduste katmist. Kostja I sai 23.08.2016 täisealiseks, mistõttu sellest ajast tema ülalpidamise vajadus langes ära. Hageja vastuväited vastuhagile
11. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostjad saavad juba hagejalt vajaliku toetuse (150 eurot kuus). Lisaks saab lapsi toetada kostjate seaduslik esindaja. 3 Kostjate seadusliku esindaja majanduslik olukord on stabiilne või muutunud paremuse suunas. Tema töömahu vähendamine ei ole tõendatud. Muutunud on hageja majanduslik olukord (töötasu on vähenenud) ning perekondlik olukord (pärast kompromissi sõlmimist on sündinud kaks last), mistõttu ei ole hagejal võimalik maksta kostjatele isegi kompromissis kokkulepitud elatist. Võimalik oleks maksta 65 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
12. Pärnu Maakohtu 24.04.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata, rahuldati vastuhagi ning suurendati Pärnu Maakohtu 07.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-48183 kinnitatud kompromissi alusel hageja poolt kostjate ülalpidamiseks makstava elatise suurust ja mõisteti hagejalt kostja I ülalpidamiseks välja elatis 215 eurot kuus alates 01.04.2016 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 23.08.2016 ning kostja II kasuks elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 01.04.2016 kuni kostja II täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 1091,75 eurot (koos käibemaksuga, s.o lepingulise esindaja kulu). Maakohus määras, et hagejal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
13. Hageja poolt esile toodud asjaolud ja põhjendused ei anna alust elatise vähendamiseks. Hagiavalduse esitamise ajal 18.01.2016 oli kostjal kohustus anda ülalpidamist kolmele alaealisele lapsele, s.o kostjatele ning KG-le. Hageja netopalk oli keskmiselt 1286 eurot kuus (tl 27). Arvestades hageja palgast maha kahele kostjale kompromissi alusel makstava elatise (300 eurot), jäi hagejale järgi keskmiselt 986 eurot kuus, mis võimaldas hagejal anda oma kolmandale lapsele KG-le ülalpidamist vähemalt kostjatega samal määral, s.o 150 eurot kuus. Sel juhul jäi hagejale veel järgi keskmiselt 836 eurot kuus.
14. Kostja I sai menetluse ajal, s.o 23.08.2016, täisealiseks. Sellest ajast langes ära hageja kohustus anda kostjale I elatist kompromissi alusel. Seega perioodil 23.08.2016 kuni 28.10.2016 oli hagejal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist vaid kahele lapsele (kostja II, KG).
15. Hageja poeg KG sündis XX.XX.XXXX ja sellest ajast alates oli hagejal taas kohustus anda ülalpidamist kolmele lapsele (kostja II, KG, KG). Hageja 21.11.2016 esitatud tõendi (tl 145) kohaselt oli tema netotöötasu perioodil aprill 2016 – september 2016 eest kokku 6994,72 eurot, s.o keskmiselt 1165,78 eurot kuus. Seega võimaldab hageja sissetulek tal jätkuvalt anda oma kolmele alaealisele lapsele ülalpidamist võrdselt, s.o vähemalt 150 eurot kuus. Seejuures jääb hagejale endale muudeks kuludeks veel keskmiselt 715 (1165 - 450) eurot. Hagejale jääv rahasumma on piisav tema enda mõistlike vajaduste katmiseks. Juhul, kui hageja leiab, et tema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda tal pidada kõiki lapsi ühetaoliselt ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab ta oma vajadusi piirama. Hageja väide, et ta toetab oma uue abikaasa kahte last (hageja väitel kasulast) ei ole mõjuv põhjus, mis annab aluse vähendada kostjatele makstava elatise suurust. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega ka tõendanud, et tal on seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist ka oma praeguse abikaasa nendele lastele, kes ei ole tema lapsed.
16. Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-16 selgitanud, et vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, tuleb esile tuua millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste 4 vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Vaatamata kohtu sellekohasele selgitusele ja hagejale antud võimalusele esitada andmed hageja teiste laste vajaduste ja nende vajaduste rahuldamise võimaluste kohta, muu hulgas nende laste ema panuse kohta laste ülalpidamisse (tl 148), hageja seda ei teinud. 04.04.2016 menetlusdokumendis (tl 58) märkis hageja, et tema abikaasa UG saab peretoetust kõigest 138,35 eurot ning 23.01.2017 täiendavas seisukohas, et tema abikaasa on kodune ning saab alates 17.01.2017 emapalka, mis kestab kuni 27.03.2018 (tl 151). Emapalga rahalist suurust hageja välja ei ole toonud. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid, millest nähtuks, kui suures ulatuses tema ise oma teiste laste vajadusi katab. Seega ei ole hageja teinud kohtu jaoks usutavaks väidet, et tema teised lapsed jäävad kostjatele kompromissis kokkulepitud elatise maksmisel vähem kindlustatuks.
17. Kostjate vastuhagi on põhjendatud. Kuna kompromissi alusel kostjatele makstav elatis on väiksem PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, on kostjad õigustatud nõudma kompromissis sisalduva elatise suurendamist. Kostjad nõuavad miinimummääras elatist alates 01.04.2016 kuni täisealiseks saamiseni.
18. Hageja sissetulek perioodil aprill kuni september 2016 oli keskmiselt 1165,78 eurot kuus. Perioodil 01.04.2016 – 22.08.2016 oli hagejal kohustus anda ülalpidamist kolmele lapsele. Andes kolmele lapsele võrdselt elatist miinimummääras, s.o 215 eurot, jääks hagejal järgi vähemalt 520 eurot (1165,78 – 645).
19. Perioodil 23.08.2016 - 28.10.2016 oli hagejal kohustus anda elatist kahele lapsele. Andes kahele lapsele võrdselt elatist miinimummääras, s.o 215 eurot, jääks hagejal järgi vähemalt 735 eurot (1165,78 –430).
20. Alates 29.10.2016 on hagejal kohustus anda ülalpidamist kolmele lapsele. Andes kolmele lapsele elatist miinimummääras (alates 01.01.2017 - 235 eurot), jääks hagejal järgi vähemalt 460 eurot.
21. Seega, andes kostjatele ja oma teistele lastele võrdselt miinimummääras elatist, jääks hageja enda vajaduste katteks tunduvalt rohkem rahalisi vahendeid võrreldes laste ülalpidamiseks antavaga. Eeltoodust tulenevalt võimaldab hageja sissetulek tal anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
22. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Maakohus leidis, et kostjate lepingulise esindaja kulu 1091,75 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud ning tuleb hagejalt välja mõista. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata ning rahuldada hagi ja vähendada hageja poolt kostjatele makstava elatise suurust 65 euroni kuus kummagi kostja kohta. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
2. Hageja saab netopalka keskmiselt 1286 eurot. Hageja selgitab, et viimastel kuudel on töömahtu vähendatud, mistõttu ei saa ta sellist palka nagu varasemalt. Lisaks on tal uues peres kaks äsjasündinud last, kes vajavad suuremat hoolitsust ja tähelepanu, kui tema teised lapsed. Seega esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks (PKS § 102 lg-d 1, 2). Hageja majanduslik olukord on selline, et tal ei ole võimalik kostjatele elatist maksta seaduses sätestatud miinimummääras.
3. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja abikaasa on kodune ja saab riigilt lapsetoetust ning emapalka, hageja eelmine abikaasa (kostjate ema) käib aga tööl. Kohus on otsuses märkinud, et hageja eelmine abikaasa töötab poole kohaga, kuid ei ole täpsemalt mainitud, kui suur on tema sissetulek. Kuna mõlemal vanemal on kohustus 5 hoolitseda laste eest, siis oleks hageja elatise suuruse arvestamisel mõistlik arvestada ka kostjate ema sissetuleku suurust. Lapsega koos elava vanema panuse hindamist laste kasvatamisel on rõhutanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-17-16 p-s
4. Vastustajate seisukoht
5. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud mõjuva põhjust, mis annaks alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära (PKS § 102 lg 2). Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et tema uues peres on kaks väikest last, kes vajavad suuremat hoolitsust ja tähelepanu, kui kostjad. Sellistele hageja väidetele on maakohus andnud hinnangu otsuse p-s 3.
2. Ringkonnakohus nõustub seejuures maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid üle korrata.
3. Hageja väidab samuti, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta kostjatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Maakohus on tuvastanud, et hageja keskmine netotöötasu perioodil aprill 2016 – september 2016 oli 1165,78 eurot kuus (tl 145). Maakohus on välja toonud, et arvestades hageja töötasust maha lastele makstava elatise, jääb hagejal perioodil 01.04.2016 – 22.08.2016 enda kulude katteks 520,78 eurot (1165,78 – 645), perioodil 23.08.2016 - 28.10.2016 vähemalt 735,78 eurot (1165,78 – 430), perioodil 29.10.2016 – 31.12.2016 vähemalt 520,78 eurot (1165,78 – 645) ja alates
4. aastast vähemalt 460,78 eurot (1165,78 – 705). Kolleegium nõustub maakohtuga, et seega jääb hagejale piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks. Apellatsioonkaebuses märgib hageja , et saab netopalka keskmiselt 1286 eurot. Seega jääb hagejal enda vajaduste rahuldamiseks veel suurem summa, kui maakohus arvestas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et sellised vahendid oleksid hageja jaoks ebapiisavad (nt toonud välja, millised on tema igakuised vältimatud püsikulud ning põhjendanud, miks allesjäänud summa ei ole piisav nende kandmiseks). Seega jäävad hageja väited selle kohta, et tal ei ole võimalik anda kostjatele elatist miinimummääras, paljasõnaliseks.
5. Lisaks peab kolleegium vajalikuks välja tuua, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (RKTKo nr 3-2-1118-12, p 15, nr 3-2-1-160-12, p 17). Kui hageja leiab, et miinimumelatise maksmisega ei ole võimaldatud tema enda äraelamine, siis on hagejal võimalus otsida endale tasuvam töö, lisatöö või rahuldada elatisenõue oma muu vara arvelt. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15).
6. Hageja toob apellatsioonkaebuses välja, et hagejalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kostjate ema sissetuleku suurust. Riigikohtu praktika (RKTKo nr 3-2-16 56-15, p 12, nr 3-2-1-118-12, p 15) järgi peavad vanemad PKS § 105 lg 3 kohaselt võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Seega võib erineva varalise seisundi korral olla vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus erinev (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 16). Käesoleval juhul ei ole pooled menetluses tuginenud sellele, et vanemate osakaal laste ülalpidamises peaks olema erinev. Seega saab lähtuda sellest, et kumbki vanem peab panustama lapse ülalpidamisse võrdselt ehk andma lastele elatist miinimummääras. Kuna laste ema elab lastega koos, saab eeldada, et ta rahuldab laste vajadusi miinimummääras elatist andes vahetult. Hageja täidab aga ülalpidamiskohustust igakuiselt rahalist elatist makstes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

31. Maakohus määras kindlaks kostjate menetluskulude rahalise suuruse ning seega määrab ka ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse (

§ 174lg 3).

1. 30.05.2017 esitasid kostjad ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles paluvad hagejalt kostjate kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 255,61 eurot (sh käibemaks) ning määrata, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate esindaja teostatud õigusabitoiminguks vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 2 h ja 46 min. Kostjatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 77 eurot (lisandub käibemaks). Kostjate õigusabikulud on seega kokku 255,61 eurot (2 h ja 46 min x 77 eur/h + käibemaks 42,61 eurot). Kostjad kinnitasid, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitasid kostjad, et nad ei ole käibemaksukohuslased ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
2. Hageja lepinguline esindaja Tarmo Pilv sai kostjate menetluskulude nimekirja kätte 13.06.2017, kuid vastuväiteid menetluskuludele ei esitanud.
3. Kolleegium leiab, et kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada.

§ 175

lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning kostjate esindaja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohtu hinnangul ei ole kulu ülepaisutatud. Ka kostjate juristist esindaja tunnitasu 77 eurot (lisandub käibemaks) võib, arvestades kostjate esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrab kindaks ja mõistab hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 255,61 eurot. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt 7 menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 8