← Eesti

2-17-1112/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja 05.10.2017, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-17-1112 Tsiviilasi SK avaldus alaealise kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.08.2017 määrus lapse AK-ga suhtluskorra Kaebuse esitaja ja kaebuse SK määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: SK (isikukood: XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach esindajad Puudutatud isik I: NB (isikukood:XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Helen Tomberg Puudutatud isik II: AK (isikukood: XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol Lapse elukohajärgne omavalitsus: Tallinna Linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Kinnitada SK ja NB vaheline kompromiss järgnevatel tingimustel: 1.
  2. AK veedab SK-ga iga paaritu nädalavahetuse selliselt, et SK võtab AK reedel pärast tunde koolist või tema kodust umbes kell 17.00 ja toob ta tagasi koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.
  3. 1.
  4. Samuti veedab AK SK-ga igal paaritul nädalal 1 (ühe) argipäeva õhtu ja igal paarisnädalal 3 (kolm) argipäeva õhtut, selliselt, et SK võtab AK koolist pärast tunde ja toob ta koju õhtul hiljemalt kell 19.
  5. SK teatab kirjalikult NB-le, millistel õhtutel ta AK võtab mitte hiljem kui iga eelmise kalendrikuu
  6. kuupäeval. 1.
  7. Kumbki vanem hoolitseb nädalavahetusel, mille AK veedab temaga, AK koduste koolitööde tegemise eest, vajadusel aitab ja õpetab teda. AK kooli- jm 1

(5)tööd, kui selliseid on nädalavahetuseks antud, tuleb teha esmases järjekorras ja ühise vaba aja veetmine toimub teiseses järjekorras. 1.
  1. Juhul, kui AK-l on SK-ga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus ta peab või soovib osaleda, korraldab AK viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos AK-ga üritusel SK, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. NB viib ja toob last üritustelt, mis langevad NB-ga veedetavatele nädalavahetusele. 1.
  2. NB ja tema vanemate sünnipäevad veedab laps alati NB-ga ning SK ja tema vanemate sünnipäevad veedab AK alati SK-ga. 1.
  3. Kui AK haigestub NB juures, jääb ta NB juurde. Kui AK haigestub SK juures, jääb ta SK juurde. 1.
  4. AK veedab kummagi vanemaga koolivaheaegu alljärgnevalt: 1.7.1 Sügisese koolivaheaja veedab AK paaritutel aastatel antud koolivaheaja 5 (viis) esimest päeva koos SK-ga, selliselt, et SK võtab AK viimasel koolipäeval pärast tunde koolist või tema kodust kell 17.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viiendal päeval hiljemalt kell 13.
  5. Paarisaastatel vastupidi, SK võtab AK tema kodust antud koolivaheaja viiendal päeval kell 13.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viimasel päeval hiljemalt kell 13.
  6. 1.7.2 Esimese talvise vaheaja veedab AK paarisaastatel antud koolivaheaja 8 (kaheksa) esimest päeva koos SK-ga, selliselt, et SK võtab AK viimasel koolipäeval pärast tunde koolist või tema kodust kell 17.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja kaheksandal päeval hiljemalt kell 13.
  7. Paaritutel aastatel vastupidi, SK võtab AK tema kodust antud koolivaheaja kaheksandal päeval kell 13.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja eelviimasel päeval hiljemalt kell 13.
  8. 1.7.3 Teise talvise vaheaja veedab AK paaritutel aastatel antud koolivaheaja 5 (viis) esimest päeva koos SK-ga, selliselt, et SK võtab AK viimasel koolipäeval pärast tunde koolist või tema kodust kell 17.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viiendal päeval hiljemalt kell 13.
  9. Paarisaastatel vastupidi, SK võtab AK tema kodust antud koolivaheaja viiendal päeval kell 13.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viimasel päeval hiljemalt kell 13.
  10. 1.7.4 Kevadisel koolivaheajal veedab AK paaritutel aastatel antud koolivaheaja 5 (viis) esimest päeva koos SK-ga, selliselt, et SK võtab AK viimasel koolipäeval pärast tunde koolist või tema kodust kell 17.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viiendal päeval hiljemalt kell 13.
  11. Paarisaastatel vastupidi, SK võtab AK tema kodust antud koolivaheaja viiendal päeval kell 13.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viimasel päeval hiljemalt kell 13.
  12. 1.7.5 Juhul kui vanemad soovivad veeta terve AK kevadise või sügisese vaheaja koos AK-ga (näiteks minna koos reisile), lepivad vanemad kokku, et järgmise, vastavalt kevadise või sügisese vaheaja, veedab AK teise vanemaga. 1.7.6 Suvekuud veedab AK, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, paaritutel aastatel SK-ga juunikuus, juulikuus ja augustikuus iga kuu 1.–
  13. kuupäevani ja NB-ga iga kuu
  14. kuupäevast kuni kuu lõpuni. Paarisaastatel vastupidi. Muid graafikujärgseid kohtumisi suvekuudel ei toimu. 2
(5)Isadepäeva veedab AK alati SK-ga ja emadepäeva veedab AK alati NB-ga. Kui isadepäev langeb NB-ga veedetavale nädalavahetusele, võtab SK AK kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja toimetab ta tagasi koju isadepäeva õhtul kell 18.
  1. Kui emadepäev langeb SK-ga veedetavale nädalavahetusele, toob SK AK koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.
  2. 1.8 SK hüvitab NB-le ringkonnakohtus kantud menetluskulud osaliselt, summas 250 eurot, ja kannab hüvitise NB pangakontole nr. XXXXXXXXXXXXXX järgmiselt: 1.8.1 150 eurot kompromissimääruse jõustumise päeval; 1.8.2 50 eurot hiljemalt 12.10.2017; 1.8.3 50 eurot hiljemalt 12.11.
  3. 1.9 Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes muud menetlusest tingitud rahalised pretensioonid. 1.7.7
  4. Harju Maakohtu 02.08.2017 määrus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
  5. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud kompromissi p-s 1.8 kokkulepitud kulud. Alaealise lapse esindamisega seotud kulud jätta riigi kanda.
  6. Tühistada Harju Maakohtu 30.01.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega määrati kindlaks AK ja SK suhtluskord menetluse ajaks. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Menetluse eelnev käik
  7. 20.01.2017 esitas avaldaja SK (isa) maakohtule avalduse alaealise lapse AK-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Puudutatud isik I NB (ema) ei olnud isa ja lapse suhtlemise vastu, kuid talle ei sobinud avaldaja pakutud suhtluskord.
  8. 02.08.2017 määrusega Harju Maakohus määras kindlaks SK ja AK vahelise suhtluskorra, jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
  9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu.
  10. SK ja NB esitasid 18.09.2017 ringkonnakohtule kinnitamiseks suhtluskorra kompromissi. Kompromissi kohaselt: 4.1 AK veedab SK-ga iga paaritu nädalavahetuse selliselt, et SK võtab AK reedel pärast tunde koolist või tema kodust umbes kell 17.00 ja toob ta tagasi koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.
  11. 4.2 Samuti veedab AK SK-ga igal paaritul nädalal 1 (ühe) argipäeva õhtu ja igal paarisnädalal 3 (kolm) argipäeva õhtut, selliselt, et SK võtab AK koolist pärast tunde ja toob ta koju õhtul hiljemalt kell 19.
  12. SK teatab kirjalikult NB-le, millistel õhtutel ta AK võtab mitte hiljem kui iga eelmise kalendrikuu
  13. kuupäeval. 4.3 Kumbki vanem hoolitseb nädalavahetusel, mille AK veedab temaga, AK koduste koolitööde tegemise eest, vajadusel aitab ja õpetab teda. AK kooli- jm tööd, kui 3
(5)selliseid on nädalavahetuseks antud, tuleb teha esmases järjekorras ja ühise vaba aja veetmine toimub teiseses järjekorras. 4.4 Juhul, kui AK-l on SK-ga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus ta peab või soovib osaleda, korraldab AK viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos AK-ga üritusel SK, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. NB viib ja toob last üritustelt, mis langevad NB-ga veedetavatele nädalavahetusele. 4.5 NB ja tema vanemate sünnipäevad veedab laps alati NB-ga ning SK ja tema vanemate sünnipäevad veedab AK alati SK-ga. 4.6 Kui AK haigestub NB juures, jääb ta NB juurde. Kui AK haigestub SK juures, jääb ta SK juurde. 4.7 AK veedab kummagi vanemaga koolivaheaegu alljärgnevalt: 4.7.1 Sügisese koolivaheaja veedab AK paaritutel aastatel antud koolivaheaja 5 (viis) esimest päeva koos SK-ga, selliselt, et SK võtab AK viimasel koolipäeval pärast tunde koolist või tema kodust kell 17.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viiendal päeval hiljemalt kell 13.
  1. Paarisaastatel vastupidi, SK võtab AK tema kodust antud koolivaheaja viiendal päeval kell 13.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viimasel päeval hiljemalt kell 13.
  2. 4.7.2 Esimese talvise vaheaja veedab AK paarisaastatel antud koolivaheaja 8 (kaheksa) esimest päeva koos SK-ga, selliselt, et SK võtab AK viimasel koolipäeval pärast tunde koolist või tema kodust kell 17.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja kaheksandal päeval hiljemalt kell 13.
  3. Paaritutel aastatel vastupidi, SK võtab AK tema kodust antud koolivaheaja kaheksandal päeval kell 13.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja eelviimasel päeval hiljemalt kell 13.
  4. 4.7.3 Teise talvise vaheaja veedab AK paaritutel aastatel antud koolivaheaja 5 (viis) esimest päeva koos SK-ga, selliselt, et SK võtab AK viimasel koolipäeval pärast tunde koolist või tema kodust kell 17.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viiendal päeval hiljemalt kell 13.
  5. Paarisaastatel vastupidi, SK võtab AK tema kodust antud koolivaheaja viiendal päeval kell 13.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viimasel päeval hiljemalt kell 13.
  6. 4.7.4 Kevadisel koolivaheajal veedab AK paaritutel aastatel antud koolivaheaja 5 (viis) esimest päeva koos SK-ga, selliselt, et SK võtab AK viimasel koolipäeval pärast tunde koolist või tema kodust kell 17.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viiendal päeval hiljemalt kell 13.
  7. Paarisaastatel vastupidi, SK võtab AK tema kodust antud koolivaheaja viiendal päeval kell 13.00 ja toob ta tagasi koju antud koolivaheaja viimasel päeval hiljemalt kell 13.
  8. 4.7.5 Juhul kui vanemad soovivad veeta terve AK kevadise või sügisese vaheaja koos AK-ga (näiteks minna koos reisile), lepivad vanemad kokku, et järgmise, vastavalt kevadise või sügisese vaheaja, veedab AK teise vanemaga. 4.7.6 Suvekuud veedab AK, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, paaritutel aastatel SK-ga juunikuus, juulikuus ja augustikuus iga kuu 1.–
  9. kuupäevani ja NB-ga iga kuu
  10. kuupäevast kuni kuu lõpuni. Paarisaastatel vastupidi. Muid graafikujärgseid kohtumisi suvekuudel ei toimu. 4.7.7 Isadepäeva veedab AK alati SK-ga ja emadepäeva veedab AK alati NB-ga. Kui isadepäev langeb NB-ga veedetavale nädalavahetusele, võtab SK AK kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja toimetab ta tagasi koju isadepäeva õhtul kell 18.
  11. Kui emadepäev langeb SK-ga veedetavale nädalavahetusele, toob SK AK koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.
  13. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud (kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 1) kompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad 4
(5)sellest hoolimata kompromissi kinnitamist ringkonnakohtu poolt ja menetluse lõpetamist.
  1. SK hüvitab NB-le viimase ringkonnakohtus kantud menetluskulud osaliselt, summas 250 eurot, ja kannab hüvitise NB pangakontole nr. XXXXXXXXXXXXXXX järgmiselt: 6.1 150 eurot kompromissimääruse jõustumise päeval; 6.2 50 eurot hiljemalt 12.10.2017; 6.3 50 eurot hiljemalt 12.11.
  3. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes muud menetlusest tingitud rahalised pretensioonid. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 430 lg 1 alusel tuleb kohtule esitatud kompromiss kinnitada ning § 645 lg 1 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
  5. Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel poolte endi kanda. Alaealise lapse riigi õigusabi korras esindamisega seotud kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.
  6. Vastavalt TsMS § 4771 lg 2 lausele 2 kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad alused esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu tühistamata jätmiseks ja kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse kompromissi kinnitamise määrusega, tühistab kohus ka esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõud. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.