KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2487 Tsiviilasi AL

) § 66 lg 1 p-ga

2. Kohtutäitur jättis
3. veebruari 2017 otsusega (kohtutäituri otsus) võlgniku kaebuse rahuldamata.
4. Võlgnik esitas
5. veebruaril 2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsusele. Võlgnikul läheb relvi vaja tööülesannete täitmiseks, samuti endale toidu hankimiseks. Väide, et kõik relvad ei ole vajalikud, on alusetu ja ebaprofessionaalne. Iga uluki küttimiseks on vaja erinevate omadustega relva.
6. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, kuid pidas võimalikuks kombineeritud püssi IŽ-94Taiga 12/GA arestist vabastamist. Kohtutäitur on arestinud ainsa talle teadaoleva võlgniku vara. Võlgnikule väljastatud jahilubadest ja võlgniku avaldatust nähtuvalt tegeleb ta suurulukite jahtimisega, mistõttu on talle hädavajalikuks esemeks kombineeritud püss IŽ-94-Taiga 12/GA. Muude loomade ja lindude küttimist ei ole võlgnik põhistanud.
7. Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu ja märkis, et võlgnik ei ole teinud midagi võla tasumiseks ja soovib põhjendamatult vältida varale sissenõude pööramist. MAAKOHTU MÄÄRUS
8. Maakohus rahuldas
9. juuli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse osaliselt ning tühistas kohtutäituri otsuse osas, millega kohtutäitur jättis tühistamata tsiviilrelvade (kombineeritud püss IŽ-94-Taiga, vintraudne püss CZ-550-Varmint, ümberehitatud vintraudne püstol APS) arestimise, samuti arestimisakti nimetatud relvade arestimise osas. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus iga menetlusosalise enda kanda. Maakohtu hinnangul on võlgnik põhistanud, et ta tegeleb jäägritegevusega, mida on kirjeldatud Ansepuu OÜ-ga (tööandja) sõlmitud töölepingu p-s 1.
10. Samas töölepingu olemasolu ja selles kokkulepitud tööülesannetele vastava tegevusega tegelemine ei näita relvade omandiõiguse hädavajalikkust töösuhtega jätkamiseks. Töölepingu tingimustest ei nähtu, et võlgnikul peavad teenuse osutamiseks enda omandis olema relvad. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötajat kokkulepitud tööga. Eeltoodust tulenevalt on tööandja kohustuseks tagada, et võlgnikul oleks võimalik täita töölepinguga kokkulepitud tööülesandeid, sealhulgas vajadusel tagada võlgnikule jäägritööks vajalike tsiviilrelvade olemasolu. 2

§ 66

lg 1 jahipidamiseks vajalike asjade arestimise keeldu olukorras, kus isik tarbib ise jahipidamissaadusi.

§ 66

lg 1 p 4 alusel saab jätta arestimata tsiviilrelvad, mis on hädavajalikud võlgnikule ja tema perekonnale toidu hankimiseks. Enda elatamiseks on vajalik võlgnikule tagada võimalus jahtida suurulukeid ja väikeulukeid. Samuti tuleb võlgnikule tagada võimalus ennast metslooma ründe korral kaitsta. Kombineeritud püss IŽ-94-Taiga säilitab võlgnikule võimaluse kasutada suurulukite jahil relva nii sileraudse kui ka vintraudse relvarauaga; sile relvaraud võimaldab lisaks linnujahti, vintraudne püss CZ550-Varmint säilitab võlgnikule võimaluse küttida väikeulukeid ja hanesid, vintraudne püstol APS säilitab võlgnikule võimaluse enesekaitseks ja ulukite surmamiseks. Võlgnikule on tagatud eelnevalt kirjeldatud relvade arestist vabastamisega võimalus küttida suurulukeid, väikeulukeid ja linde, mistõttu on

§ 66lg 1 eesmärk täidetud.

Toidu hankimiseks ei ole hädavajalik kasutada kõiki võlgniku kirjeldatud jahipidamisviise, mis lähtuvad relvade erinevatest ballistilistest omadustest. MÄÄRUSKAEBUS

1. Võlgnik esitas vaidlustatud määruse peale
2. augustil 2017 määruskaebuse, millega vaidlustab selle kaebuse rahuldamata jätmise osas. Võlgnik palub kohtutäituri otsuse ja arestimisakti täielikult tühistada. Võlgnik on soetanud relvad eesmärgiga osutada jäägriteenust ja soovib seda teha võimalikult hästi ning surmata uluk võimalikult humaanselt. Relvadega, mis maakohus võlgnikule jättis, on võimatu seda teha, selleks vajatakse kõiki soetatud relvi. Kohus ei ole ka õigesti hinnanud kombineeritud püssi IZ-Taiga omadusi. Nimetatud relva sileraud ei ole mõeldud linnujahiks, see relv sobib metsas laskmiseks, kus laskekaugus ei ületa 30 m. TLS § 28 lg 2 p-st 1 ega sama seaduse muudest sätetest ei tulene tööandjale kohustust tagada töö tegemiseks vajalike vahendite (käesoleval juhul relvade) olemasolu. Võlgnikult relvade äravõtmine piirab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida elukutset ja töökohta. Võlgnik viitab ka PS §-le 102, mille kohaselt seadusi võetakse vastu kooskõlas PS-ga. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks, kes mõlemad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
4. augusti 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3

§ 66

lg 1 p-ga 4 ja leidis, et võlgniku käsutusse tuleb jätta tsiviilrelvad, mis on hädavajalikud võlgnikule ja tema perekonnale toidu hankimiseks. Võlgnik esitas kohtule suuruluki jahiload, millest saab järeldada, et võlgnik tegeleb eelkõige suurulukite (metssead, metskitsed) küttimisega. Metssigade küttimisele viitab võlgnik ka oma kaebuses maakohtule. Seega leidis maakohus põhjendatult, et võlgnikule on hädavajalikuks esemeks kombineeritud püss IŽ-94-Taiga, millega on võimalik suurulukeid lasta. Muude loomade või lindude küttimist ei ole võlgnik dokumentaalselt tõendanud, kuid maakohus pidas vajalikuks jätta võlgniku käsutusse lisaks vintraudne püss CZ-550-Varmint ja ümberehitatud vintraudne püstol APS. Neist esimesega saab võlgnik küttida väikeulukeid ja hanesid ning teine võimaldab võlgnikul ennast kaitsta. Sellega on võlgnikule tagatud piisav toimetulek ja võimalus hankida nii elatist kui ka toitu tema enda kirjeldatud viisil. Ülejäänud relvade arestimine ei kahjusta võlgnikku ebamõistlikult, sest tal on võimalik välistada täielikult relvadele sissenõude pööramist, tasudes kohtutäituri kontole täitemenetluses nõutav summa, mis võimaldaks lõpetada kogu täitemenetluse. Kui õige on võlgniku väide, et ta kasutas kõiki relvi kogu aeg, siis oli tal võimalik teenida piisavat tulu sissenõudjale võlgnetava summa tasumiseks.

§ 49

lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Seega saab võlgnik peale võlanõude täitmist kõiki oma relvi taas vabalt kasutada. 13. Maakohus tõlgendas TLS § 28 lg 2 p 1 õigesti, selle sättega on hõlmatud tööandja kohustus luua töö tegemiseks vajalikud tingimused. Niisugust käsitlust kinnitab TLS § 35, mille kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Vajalikeks toiminguteks, mida tööandja peab tegema töötamise võimaldamiseks, on vähemalt üldjuhul töö tegemiseks vajalike vahendite töötaja käsutusse andmine. Määruskaebuses toodud näited täiteametniku ja kohtuniku kohta ei väära seda käsitlust, sest neilegi annab vajalikud töövahendid kasutada töövõi teenistusandja. Maakohtu tõlgendus ei ole vastuolus PS § 29 esimeses lauses ette nähtud põhiõigusega vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama paragrahvi teise lause kohaselt võib nimetatud õigust seadusega piirata.

sätted on üks sellekohaseid piiranguid, mis on eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne. Nimelt ei ole võlgniku huvi oma senise elutegevuse ja elustandardi säilitamiseks olulisem sissenõudja huvist saada sooritus vastavalt oma nõudele. Kui võlgnikule kuulub vara, mille arvel ta tööd teeb (nt kinnisvaravahendajale võib kuuluda kinnisasju), siis ei tähenda see, et niisugusele varale ei saaks pöörata sissenõuet

alusel.

1. Ringkonnakohus ei tähelda vaidlustatud määruses viidatud õigusnormide puhul nende vastuvõtmise vastuolu PS-ga. Sellist vastuolu ei ole kaebuses ka esile toodud, mistõttu võlgniku viide PS §-le 102 on ainetu.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. 16.

§ 218lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4