Obsah (12)

§ 487§ 481§ 403§ 230§ 367§ 173§ 162§ 174§ 177§ 175§ 178§ 434

2-16-124809 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-124809 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2017, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi KÜ Narva tn 7 h

§ 487lg 3 ja 3401 lg 2 alusel (k.

1 tl. 7-9). Kaebuse esitaja esindaja on kohtu 25.11.2016 määruse kätte saanud 14.12.2016 e-posti teel.

1. Viru Maakohtu 04.01.2017 määrusega nr. 2-16-124809 keelduti hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei kõrvaldanud tähtajaks puudusi (k. 1, tl. 15-16).
2. 24.01.2017 saabus kohtusse kaebuse esitaja määruskaebus 04.01.2017 määrusele, milles hageja palub tühistada Viru Maakohtu 04.01.2017 määrus, kuna hageja on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse 21.12.2016, seega määruses märgitud tähtaja jooksul. Harju Maakohtu 22.12.2016 määrusega nr. 2-16-19123 keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtule. 04.01.2017 määrusega nr. 2-16-124809 keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest. Esindaja palus tühistada 04.01.2017 määrus, kuna hageja on esitanud kohtule hagi õigeaegselt (k. 1, tl. 21-23).
3. Viru Maakohtu 26.01.2017 määrusega kohus rahuldas hageja määruskaebuse ja tühistas 01.01.2017 menetlusse võtmisest keeldumise määruse (k. 1, tl. 34-36).
4. Kohtu 30.01.2017 määrusega liideti tsiviilasjad nr. 2-16-124809 ja nr. 2-16-19123 ühte menetlusse numbriga 2-16-124809 (k. 1, tl. 37-38).
5. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuuluvad kostjale kaks korterit aadressil Narva mnt 7, Toila vald, Voka alevik – korterid nr 4 ja nr
6. Kortereid haldab Narva tn 7 korteriühistu. Kostja on Narva tn 7 korteriühistu liige. Kostja on olnud hageja ees võlglane pikka aega. 03.04.2013.a mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja võla summas 1 506.99 eurot. Kostja jätnud hagejale alates
7. aastast tasumata 92 arvet: 46 arvet Narva mnt 7 korter nr 4 eest ja 46 arvet Narva mnt 7 korter nr 10 eest. Arved on ajavahemiku 07.01.2013.a kuni 07.10.2016.a. eest. Arved on väljastatud kostjale jooksvalt Narva tn 7 KÜ raamatupidamisprogrammist kostja e-posti aadressile. Korteri Narva mnt 7-4 puhul on kostja võlg tasumata arvete eest kokku 2 905,22 eurot. Viivisenõue tasumata arvete eest on 1 474,13 eurot. Korteri Narva mnt 7-10 puhul on kostja võlg tasumata arvete eest kokku summas 3 009,66 eurot. Viivisenõue tasumata arvete eest on 1 530,79 eurot. Kokku on kostja hagejale tasumata arvete eest seega võlgu summas 5 914,88 eurot. 23.09.2015.a Narva tn 7 KÜ üldkoosoleku otsusega otsustati algatada kostja korterite sundvõõrandamine, selleks, et oleks võimalik mingigi summaga katta tasumata arvetega korteriühistule tekitatud kahju. Sundvõõrandamise otsusest teavitati kostjat, üldkoosoleku protokoll saadeti kostjale tähitud kirjaga. 21.10.2016.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6 400 euro saamiseks (maksekäsu kiirmenetluses nõutava summa piirmäär vastavalt

§ 481lg 22).

Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 07.11.2016.a nõudele vastuväite, milles avaldas, et arved on jäetud tasumata selle tõttu, et omanik ei pääsenud korterisse. 3 Kostja on Narva tn 7 korteriühistu liige, seega on kostjal kohustus tasuda tähtaegselt arvete eest, mis on talle esitatud nn täishooldustasuna – maagaas, hooldus, küte, raamatupidamine, veemõõtja abonenttasu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, üldvesi. Hagejal on kostja vastu nõue 92 arve tasumiseks summas 5 914,88 eurot. Narva mnt 7 korteriühistu põhikirja punkti 3.2 alapunkt 4 sätestab, et maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Viivise määr on 0,07% päevas, nagu on märgitud ka kõikidel hageja poolt kostjale esitatud arvetel. Lisaks tasumata arvete eest nõutavale summale on lisandunud ka viivised mõlema korteri arvete eest kokku summas 1474,13 + 1530,79 = 3004,92 eurot. Viivist on arvestatud kõikide arvete eest, mille kostja on jätnud hagejale tähtaegselt tasumata. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 8 919,80 eurot ja alates 15.12.2016 kuni põhinõuete (2 905,22 eurot ja 3 009,66 eurot) tasumiseni viivised 0,07% viivitatud summalt päevas, samuti menetluskulud ning viivise menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg

1. (k. 1 /põhitoimik/, tl. 24-28; k. 2 /liidetud toimik/, tl. 1-130). KOSTJA VASTUS
2. Kostja esitas 28.02.2017 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud alljärgnevatel põhjendustel:  Kostjal puudub juurdepääs temale kuuluvatele korteritele aadressiga Narva mnt 7, Toila vald, Voka alevik korter nr 4 ja nr 10, kuna korteriühistu on vahetanud välisukse lukud ja kostjat ei ole sellest teavitatud ega talle juurdepääsu võimaldatud. Seoses sellega puudus kostjal võimalus kortereid potentsiaalsetele üürnikele näidata.  Alates 28.12.2011 on kõnealustele seatud korteritele kohtutäitur Elin Vilippuse keelumärked kinnistute käsutamise keelamiseks OÜ Saare Arendusbüroo Grupp kasuks, mistõttu puudub kostjal alates sellest ajast võimalus teostada mistahes korteriga seotud tehinguid. Korterite võõrandamisega tegeleb kohtutäitur Elin Vilippus.  Hageja on hagiavalduses avaldanud, et on algatanud korterite sundvõõrandamise ja sellest teavitanud ka kostjat. Kostja kinnitab, et ei ole sellist infot varem saanud ja on üllatunud, miks ei ole teadete edastamiseks kasutatud kasvõi sama e-posti aadressi, millele edastatakse arved?  Kostjal on soov lahendada tekkinud olukord kompromissi teel korteri(te) võõrandamisega. Kuna kostjal puudub võimalus kortereid käsutada, siis palume hagejal selles küsimuses võtta ühendust kohtutäitur Elin Vilippusega. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega. Kostja palus jätta hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja kulud kostja kanda (k. 1, tl. 54-56). ASJA EDASINE KÄIK
4. juunil 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt

§ 403

lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste (sh menetluskulude nimekirja) ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni

1. juunini 2017.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
2. juulil 2017 kell 16.00 kantselei kaudu (k. 1, tl. 59). Pooled kohtule täiendavaid avaldusi, täiendusi, taotlusi, vastuväiteid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4 Põhinõue
4. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuuluvad korteriomandid Narva mnt 7-4, Voka alevik, Toila vald (registriosa 930508) ja Narva mnt 7-10, Voka alevik, Toila vald (registriosa 931108). Kinnistusregistri väljavõtete kohaselt kuuluvad Hermastu Kinnisvara OÜ-le korterid nr. 4 ja 10 aadressil Narva mnt. 7, Voka alevik, Toila vald, Ida-Virumaa (k. 2, tl. 6-7). Seega Hermastu Kinnisvara OÜ korteriomandite Narva mnt 7-4, Voka alevik, Toila vald ja Narva mnt 7-10, Voka alevik, Toila vald, ainuomanikuks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kohustatud hagejale tasuma korteriomandite hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale (k. 2, tl. 12-18) ja seadusele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista korteriga nr. 4 seotud põhivõlgnevuse 2905,22 ja viivise 1474,13 eurot, samuti lisanduva viivise alates 15.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni 0,07% viivitatud summalt päevas; samuti korteriga nr 10 seotud põhivõlgnevuse 3009,66 ja viivise 1530,79 eurot, samuti lisanduva viivise alates 15.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni 0,07% viivitatud summalt päevas. Hageja lisas hagile kostjale väljastatud arved ajavahemiku 07.01.2013-07.10.2016 eest (kokku 2 korteri kohta 92 arvet, k. 2, tl. 19-112). 07.01.2013 arvetest nr. 4 (korter nr. 4) ja nr. 10 (korter nr. 10) nähtub, et nimetatud arved kajastavad
2. detsembrikuu eest tasumisele kuuluvaid summasid (k. 2, tl. 19, 67). Kohtule esitatud arvetest nähtub, et kostjalt ei ole esitatud arvete alusel laekumisi toimunud. Arved ei sisalda viiviseid, kuigi arvetele on märgitud, et viivise määr moodustab 0,07% päevas. Hagile lisatud Harju Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusest (tagaseljaotsusest) nr. 2-12-53803 nähtub, et kostjalt on välja mõistetud võlgnevus kogusummas 1506,99 eurot ja lisanduv viivis alates 18.12.2012 kuni 5 põhivõla (1323,51 eurot) tasumiseni 0,07% päevas (võlgnevus ajavahemiku 31.01.201230.11.2012 eest; k. 2, tl. 10-11).
3. 28.02.2017 vastuses kostja hagi ei tunnistanud, tuues põhjuseks selle, et seoses välisuste võtmete vahetusega puudub tal võimalus korteritesse sisenemiseks, sest korteriühistu juhatus ei ole talle võtmeid edastanud. Kostja leiab, et ta ei pea tasuma korterite eest, millele tal puudub juurdepääs. Kostja märkis ka seda, et ei ole saanud kätte hageja teadet sundvõõrandamise kohta ning hageja ei ole teadete kättesaamist tõendanud. Lisaks sellele on mõlemale korterile kohtutäitur Elin Vilippuse poolt seatud käsutamise keelumärge. Kostja nõustus kompromissiga korterite võõrandamise kaudu, märkides, et hagejal tuleb selleks pöörduda kohtutäituri poole. 17.

§ 230lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid.

1. Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud väitega, et kuna tal puudus juurdepääs korteritele, siis ei pea ta temale esitatud arvete alusel tasuma. Kostja ei ole oma väiteid mitte millegagi tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on toimunud lukkude vahetus, et tal puuduvad vajalikud võtmed, et ta on pöördunud korteriühistu juhatuse poole võtmete saamiseks ning et korteriühistu juhatus keeldus kostjale võtmeid väljastamast. Kostja poolt väidetavalt korteritele juurdepääsu, so välisuste võtmete mitteomamine ei saa olla põhjuseks ja aluseks arvete tasumata jätmisel. Kostja ei ole täpsustanud, millisest ajast tal väidetavalt puudus juurdepääs temale kuuluvatele korteritele. Kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt on kostja vaidlusaluste korterite omanik alates
2. aastast. Kostja kui korterite omaniku kohustused tulenevad eelkõige seadustest (KOS § 13 lg 1, 2; KÜS§ 151 lg 1; VÕS § 76), samuti korteriühistu Narva tn 7 põhikirjast. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et kostja on jätnud arved tasumata. Kostja ei ole väitnud arvete mittekättesaamist, vastupidi, oma vastuses kostja kinnitab nende kättesaamist („Kostja kinnitab, et ei ole sellist infot varem saanud ja on üllatunud, miks ei ole teadete edastamiseks kasutatud kasvõi sama e-posti aadressi, millele edastatakse arved?“). Antud lause annab tunnistust sellest, et kostja on hageja poolt kostja e-posti aadressile saadetud arved kätte saanud. Kohus leiab, et ei võtmete puudumine, korteritele seatud käsutamise keelumärge ega sundvõõrandamine ei saa olla arvete mittetasumise põhjuseks, mis vabastaksid kostja arvete tasumisest. Sisulisi vastuväiteid võlgnevuse, selle suuruse ja nõutava viivise osas kostja kohtule ei esitanud.
3. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale 07.10.2016 seisuga tasumata põhivõlgnevus kogusummas 5914,88 eurot (2095,22 eurot + 3009,66 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
4. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist KÜS § 7 lg
5. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 3004,92 eurot ning alates 15.12.2016 kuni põhivõla (5914,88 eurot) tasumiseni viivised 0,07% viivitatud summalt päevas vastavalt Põhikirja 3.2, KÜS § 7 lg 4 ja

§ 367

. 6 Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja arvestab viiviseid ajavahemiku 07.01.2013 – 07.10.2016 eest KÜS § 7 lg 4 alusel 0,07% päevas alljärgnevalt: korteriga nr. 4 seotud põhivõlgnevuselt, so 2095,22 eurot, summas 1474,13 eurot ja korteriga nr. 10 seotud põhivõlgnevuselt, so 3009,66 eurot, summas 1530,79 eurot, kokku summas 3004,92 eurot. Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule üldkoosoleku otsust, millega oleks määratud kindlaks kohaldatava viivise määr, siis arvestades asjaoluga, et hageja nõuab viivist seadusega ettenähtud määras, so 0,07% päevas, kuulub hageja taotlus viivise, kogusummas 3004,92 eurot, väljamõistmise osas rahuldamisele ja nimetatud viivis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 367

kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 21. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt

§ 367, VÕS § 113 lg 1.

Menetluskulud 22.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud nende õigustatud ulatuses kannab kostja. 23.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 24. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud, so lepingulise esindaja kulu kokku 1530 eurot (käibemaksuga) (8,5 tundi*150), äriregistri väljavõtete saamise kulu 46 eurot ning 7 riigilõivu 650 eurot, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 192 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 408 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kostja esindaja esitas menetluskulude osas vastuväite, leides, et hageja esindaja poolt nimetatud toiminguteks kulutatud aeg on ebamõistlikult pikk ja kulutused sellises mahus ei ole põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu ligilähedane mõistlikuks peetava suurusega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud ajakulu alla kuulub ka dokumentide allkirjastamine ja/või kohtule/kliendile edastamine/saatmine. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et konsultatsioonid ja muud tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned, dokumentide kohtule edastamised, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses keskmisest mõnevõrra mahukama võlgnevuse sissenõudmise hagiga, arvestab kohus 1 tunni menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hageja esindaja poolt hagejale õigusabi osutamise ajakulu hagivalduse koostamisel ja kohtutele esitamisel 4 tundi (4 lk x 1 h). Sellele lisandub kostja vastusega tutvumise aeg 0,25 tundi. Kohus loeb hageja esindaja Taivo Ruusi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtutele menetlusdokumentide esitamisel ja kostja vastuse ja kirjaliku menetluse määrusega tutvumisel kokku 4,25 tundi. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-77-14 (p 12) asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus õigusabikulud, mis on seotud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega (0,5 tundi) hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena arvestamata. Määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot ning määruskaebuse koostamisega seotud õigusabikulud summas 180 eurot (koos käibemaksuga) jätab kohus hageja enda kanda, kuna nimetatud kulu kandmine oli seotud hageja enda käitumisega (hagi esitamine valele kohtule). Asja materjalides puuduvad tõendid selles, et hageja oleks tasunud äriregistri väljavõtete eest 46 eurot, seetõttu jätab kohus nimetatud kulud hageja enda kanda. 8 Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 1365 eurot, sh õigusabikulud 765 eurot (4,25 x 180) ja riigilõiv summas 600 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (1365 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja endi kanda. 25.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 26. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 9