1-17-7540/11

1-17-7540 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-7540 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. augusti
3. a otsus Margo Gerndorfi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Margo Gerndorf Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Margo Gerndorfi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. augusti
6. a otsusega lühimenetluses tunnistati Margo Gerndorf süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud 20 päeva vangistust alates
7. augustist
9. M. Gerndorf tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti
10. augustil 2017 püüdis Tallinnas Tööstuse tänaval asuvast RIMI kauplusest varastada kahte pudelit Laua viina kokku 14.38 euro väärtuses. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest pärast kassadest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni.
11. Apellatsioonitähtaeg lõppes
12. septembril
14. Maakohtu otsuse peale esitas
15. septembril 2017 apellatsiooni süüdistatav M. Gernforf, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse mõistmise osas. Taotleb vangistuse tähtaja lühendamist. Apellatsiooni motiivide kohaselt lubab ta edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Kõik varasemad kuriteod on tal seotud alkoholi tarvitamisega. Nüüd on ta aga pööranud elule uue lehekülje. Ta on nüüd vana ja haige, mistõttu ei saa enam alkoholi tarvitada. Tahab vabadusse pääsedes minna elama Soome tütre juurde. Hakkab seal teda abistama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
16. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses selliseid eksimusi ei esine. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on vangistuse keskmine määr 2 aastat 6 kuud. Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti M. Gerndorfile karistuseks 7 kuud vangistust, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasi lahendati süüdistatava soovil lühimenetluses, siis vähendas maakohus mõistetud karistust veel ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud 20 päeva vangistust. Maakohtu otsuses märgitakse põhjendatult, et kuna M. Gerndorfi on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, siis tema karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Varguste toimepanemine on muutunud tema elustiiliks. Süüdistatav ei tööta. Praeguses asjas arutatava varguse pani ta toime kuu aega pärast vanglast vabanemist. Lisaks sellele on teda karistatud veel pärast vanglast vabanemist väärteomenetluse korras väheväärtusliku asja varguse eest. M. Gerndorfi süüd ei vähenda asjaolu, et ta paneb vargusi toime vaid alkoholijoobes olles. On igati positiivne, et süüdistatav lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna ega alkoholi tarvitada, kuid enne peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse.
18. Seega on süüdistatava M. Gerndorfi apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2