KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1

) põhiseadusevastaseks ning tühistada tema vastu esitatud rahalise nõude. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) sätetest loetles kaebaja §-e 11, 13, 14, 15, 20, 23, 32 ja

1. Kaebaja arvates on LKF-l kartelli tunnused ning LKF pressib kodanikelt raha välja. Inimesi karistatakse unustamise eest kolmekordsete kindlustusmaksetega. Sama asja eest karistatakse kahekordselt – esiteks karistab LKF inimest juba ilma liiklemiseta ning seejärel liiklemise korral politsei. Liiklusvahendi omanik peab jälgima, et kõikidel liiklusvahenditel oleks kehtiv kindlustusleping. Kui liiklusvahendit ei kasutata, on seda Maanteeameti e-teeninduse kaudu lihtne ajutiselt arvelt maha võtta. Tüüpiliselt teavitab LKF inimest ka kindlustustähtaja lõppemisest. Kui omanik uut kindlustuslepingut ei sõlmi ega sõidukit arvelt maha ei võta, siis on tal selleks konkreetne põhjus (liiklusvahend on remondis või pole hetkel vajalik jne). On loogiline, et unustamise korral võtab e-teenuse süsteem ise sõiduki ajutiselt arvelt maha, sõidukit ju tüüpiliselt ei kasutata ja kasutamise korral on kopsakad trahvid. Kolmekordne kindlustusmakse on ette karistamine tegemata väärteo eest. Omanik ei saa peatse kindlustuse lõppemise kohta teavet, tagasiside ei tööta 100%. Kaebajal on mitu autot, millest osadega tagasiside toimib, kuid praegusel juhul ei toiminud. Riik on sekkunud kindlustusärisse, kuid see ei suurenda liiklusohutust. Sundkindlustuse puudumine suurendaks kindlustusfirmade konkurentsi ja parandaks teenuse kvaliteeti.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 11.08.2017 määrusega kaebuse läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. LKF 05.07.2017 vaideotsuses on kaebajale õigesti selgitatud järgmist: „Kindlustuskohustus on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks liikluskindlustuse seaduses sätestatud korras ja ulatuses (liikluskindlustuse seaduse (

) § 3 lg 1). Leping tuleb sõlmida mootorsõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris. Liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul on kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja (

§ 7lg-d 1 ja lg 2).

/../ Automaatse liikluskindlustuse kindlustussuhe tekib LKF ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui kindlustuskohustus on täitmata (

§ 60lg 2).

Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse tasumise kohustus on kindlustuskohustusega isikul (

§ 62

lg 2).“ Kaebaja ei vaidle kaebuses vastu LKF vaideotsuses märgitule, et kaebaja oli makseteatistes märgitud perioodil kindlustuskohustusega isik ning tema sõidukitel puudus liikluskindlustusleping, kuigi sõidukid olid liiklusregistris arvel. Seega olid täidetud faktilised eeldused kaebaja sõidukitele automaatse liikluskindlustuse rakendumiseks ning makseteatised on õiguspärased. Asjaolu, kas kaebaja sai enne makseteatisi kätte nn meeldetuletuse või eelteavituse peatsest kindlustuse lõppemisest, ei mõjuta makseteatise õiguspärasust. Seega pole kahtlust, et lähtudes

-s sisalduvast automaatse liikluskindlustuse regulatsioonist jääks kaebus rahuldamata. Automaatne liikluskindlustus ei riiva topeltkaristamise keelu kaitseala, mistõttu ei saa vastav kindlustuse regulatsioon olla ka vastuolus PS §-ga 23. Kui isiku sõidukile juba rakendub 2

§ 60lg 1) on kaalukad eesmärgid, mis võimaldavad omandiõigust piirata.

Arvestades, kui palju on liikluses põhjustatud kahju kindlustamata sõidukitega, ei ole põhjendatud kaebaja arvamus, et tüüpiliselt [kindlustamata] sõidukit ei kasutatagi ning oleks loogiline, et kindlustuslepingu sõlmimise unustamise korral võtab Maanteeameti e-teenuse süsteem ise sõiduki arvelt maha. Kuna võimalusel osaleb teatud hulk isikuid liikluses siiski kindlustamata sõidukiga, siis on automaatne liikluskindlustus sobiv ja vajalik meede tagamaks, et liikluses ei osaleks kindlustuskaitseta sõidukeid.

§ 60

lg-s 1 ei ole automaatse liikluskindlustuse eesmärgina nimetatud liiklusohutuse suurendamist. Samas leiab kohus 01.10.2014 jõustunud

eelnõu seletuskirjale toetudes (vt lk 84), et kaudselt aitab sundkindlustus suurendada ka liiklusohutust, sest sõidukite taastusremont kindlustusandja vahenditest tagab, et pärast liiklusõnnetust ei naase liiklusesse puudulikult taastatud sõidukid. Seda järeldust ei väära asjaolu, et statistiliselt on liiklusõnnetuste arv suurenenud. Jätkuvalt võib esineda ka kindlustuslepinguta sõidukitega põhjustatud liiklusõnnetusi, sest praktikas saavad inimesed kindlustuskohustuse erisusi (vt

§ 6) omakasupüüdlikult rakendada.

Samas oleks kindlustuskaitseta sõidukite arv liikluses kahtlemata suurem, kui puuduks automaatne liikluskindlustus. Automaatne liikluskindlustus on ka mõõdukas meede. Sundkindlustuse kindlustusmaksed on tavapärase kindlustusega võrreldes üldteadaolevalt suuremad, kuid isikul endal on võimalik automaatse liikluskindlustuse rakendumist vältida (vrd

§ 60lg 3).

Ka kaebaja argument kindlustuslepingu sõlmimise unustamisest ei pane kohut kahtlema automaatse liikluskindlustuse regulatsiooni põhiseaduspärasuses. Arutlused kohustusliku liikluskindlustuse (vt

§ 3

) vajalikkuse ja tõhususe üle üleüldse on asjakohatud, sest praeguses asjas on vaidluse all automaatne liikluskindlustus.

1. JM esitas halduskohtu määruse peale 28.08.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 01.09.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. JM palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.08.2017 määrus. Kohus peab esmajoones kaitsma kodanikku. Halduskohus on jätnud määruses käsitlemata kaebaja väited, mille kohaselt LKF on kindlustusfirmade katuseorganisatsioon ja omab kartelli tunnuseid. Samuti on kohus väga kergelt puudutanud tagasiside mittetoimimise teemat. Kolmekordne sundkindlustuse „äriidee“ põhineb unustamise statistikal ja toodab raha kindlustusfirmade katusorganisatsioonile (LKF). Sundkindlustuse pikendamise unustamise korral võiks minna teade automaatselt nii kindlustusfirmale kui liiklejale ja kindlustus pikeneks automaatselt. Kui tagasiside ei toimi (rämpspost postkastides, rämpskirjad 3

§ 7

lg-d 1 ja 2) ning tema sõidukitel puudus liikluskindlustusleping, kuigi sõidukid olid liiklusregistris arvel. Seega oli JMle kuuluvate sõidukite suhtes automaatse liikluskindlustuse rakendamine õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga selles, et asjaolu, kas kaebaja on saanud kätte eelteavituse (meeldetuletuse) kindlustuslepingu sõlmimise kohta, ei muuda automaatse liikluskindlustuse rakendamist õigusvastaseks. Makseteadete kättesaamises asjas vaidlust ei ole. 12. Kaebaja määruskaebuses väljatoodud argumendid (sh LKF-st kui organisatsioonist) saavad seonduda eeskätt

regulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimusega, sest kohus ei kontrolli seadusandja õiguspoliitiliste valikute otstarbekust üldiselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole automaatse liikluskindlustuse regulatsioon PS-ga vastuolus. Kaebaja väited seonduvalt topeltkaristamise keelu rikkumisega on alusetud. Automaatse liikluskindlustuse rakendumisel ei saa politsei täiendavalt isikut kindlustamata sõidukiga liiklemise eest karistada, sest sõidukil on juba kindlustuskaitse. Eesmärgid tagada liiklusregistris registreeritud kindlustuslepinguta sõidukile kindlustuskaitse ning vähendada kindlustuslepinguta sõidukite osakaalu liikluses on kaalukad eesmärgid, mis võimaldavad omandiõigust piirata. Automaatne liikluskindlustus on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede tagamaks seda, et liikluses ei osaleks kindlustuskaitseta sõidukeid. Automaatse liikluskindlustuse regulatsiooni ei muuda PS-ga vastuolus olevaks ka kaebaja väited seoses kindlustuslepingu sõlmimise unustamisega. Kui isik soovib kasutada sõidukit hooajaliselt, siis on võimalik kindlustuslepingu sõlmimine peatada teatud ajaks ning järgmise lepingu sõlmimise kohustus tekib alles 12 kuu pärast arvates eelmise lepingu lõppemisest (

§ 6lg 1).

Sel ajal ei rakendu sõiduki suhtes automaatne liikluskindlustus. Lisaks on sõidukiomanikul võimalik taotleda sõiduki ajutist registrist kustutamist (liiklusseaduse § 77 lg 7), millisel juhul samuti kindlustuskohustus puudub. Kaebaja väited, mille kohaselt on LKF kindlustusfirmade katuseorganisatsioon ja omab kartelli tunnuseid, ei ole asjakohased, sest praeguses vaidluses on vaidluse all automaatse liikluskindlustuse makseteated. (allkirjastatud digitaalselt) 4