) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA VARASEM ASJA KÄIK Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finants OÜ hagi O. M. vastu 209, 91 euro võlgnevuse, sh 114,81 euro põhivõlgnevuse, 35 euro võla sissenõudmiskulu ja 60, 10 euro viivisenõudes. Peale võlgnevuse summas 209, 91 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 04.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud, sh tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 225 eurot ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 05.02.2007 sõlmitud mobiiltelefoniteenuste leping, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS loovutas 25.11.2015 nõude põhisummas 114, 81 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx. Kohtul ei õnnestunud sellel aadressil kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 07.03.2017 kohtust välja saadetud hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus tagastati 15.03.2017 kohtule märkega „ei ela/asu aadressil; saaja viibib pikemat aega mujal Saksamaal“. 07.03.2017 saadeti eelnevalt nimetatud dokumendid ka e-posti aadressile xxx, millelt kostja vastas vene keeles 28.04.2017, et on dokumendid kätte saanud, kuid ei saa eesti keelest aru. 12.04.2017 saadeti kostjale vene keelde tõlgitud dokumendid aadressile xxx, mis toimetati kostjale isiklikult kätte 26.04.2017. Lisaks saadeti veelkord samad dokumendid kohtust välja 16.06.2017 ning toimetati kostjale isiklikult kätte 30.06.2017. Seega oleks kostja pidanud 2/4 2-16-130462 esimest korda dokumentide kättesaamiselt nendele vastama hiljemalt 24.05. 2017. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub
lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 05.02.2007 sõlmitud lepingu osaks oleva teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 15% iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl 81). See teeb 54, 75% aastas (0, 15%*365). Hageja arvestas perioodi 19.03.2016 – 03.03.2017 eest viivist kokku 60, 10 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine
Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 19.03.2016 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0, 022% päevas. Hageja arvestas viivist 0, 15% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, st arve nr 48961327 eest (0,02%*349*114,81) 8, 82 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 158, 63 eurot, sh põhiosa 114, 81 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,022% päevas, so 8, 82 eurot arve nr 48961327 eest ning 3/4 2-16-130462 viivise põhiosalt alates 04.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 75,57% ulatuses (158, 63 / 209, 91), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 75,57% kostja kanda ja 24,43% hageja kanda.
lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagimenetluses 30 eurot) ja õigusabikulud 225 eurot käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse koostamisele kulunud aega ei ole märgitud (tl 20).
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 147, 36 eurot, sh tasutud riigilõiv 56, 68 eurot (75*75,57%) ja lepingulise esindaja kulu 90, 68 eurot (120*75,57%) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (147, 36 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.