1-16-6482/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6482 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kaitsja Ingrid Koddo juuresolekul Marina Davõdovitš Margit Luga (kirjalik arvamus) Eduard Bulattšik Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Maksim Svjatski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Maksim Svjatski, isikukood 38304115213, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Maksim Svjatski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Eduard Bulattšik´u taotlus Maksim Svjatski´le riigi õigusabi osutamise eest tasu 82.08 eurot. Välja mõista Maksim Svjatski´lt kriminaalmenetluse kulud 82.08 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Maksim Svjatski´l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700054095 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 20.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Svjatski tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Svjatski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.07.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1,2 alusel liitkaristusega 1 aasta 6 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 13.05.2016 ja lõpp 13.11.
2. Kinnipidamisasutuses Maksim Svjatski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest vabanedes asub kinnipeetav elama aadressile xxx, kus elavad tema vend koos abikaasaga ja kes on sellega ka nõus. Tegemist on 1-toalise üürikohteriga. Korteri omanik on samuti nõus, et Maksim Svjatski asub sinna elama. Isikul on põhiharidus. Valdab vabalt riigikeelt. Enne vangistust puudus stabiilne sissetulek. Isiku sõnul käinud küll mitteametlikult tööl. Vangla andmetel tasumata nõudeid 4 888,
3. Väljavaated nende tasumiseks ei ole head. Vanglas toetab rahaliselt vend. Kinnipeetav ei suuda oma rahaasju korraldada. Elab päev korraga. Isik on süstemaatiline varguste toimepanija. Majandusliku toimetuleku oskus on puudulik, sest varastas isegi siis kui polnud töötu. Tal on raskused tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Raha kasutatakse mõtlematult. Vabanemise korral puudub töökoht. Vangistuses on töötanud majandustöödel. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, ema elukaaslane, vend, vennanaine ja õde. Kinnipeetava suhtlusringi väljaspool lähedasi kuulusid vabaduses korduvalt kriminaalkorras karistatud isikud. Kuna kõik kuriteod on sooritatud grupis, võib järeldada, et Maksim Svjatski on kergesti mõjutatav teiste poolt. Tema suhtlusringkonda kuuluvad palju korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kui on alkoholijoobes, siis võtab vahel arutuid riske. Kinnipeetav on toime pannud palju mitmeid õigusrikkumisi olles alkoholijoobes. On käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega. Perioodil 2002-2004 karistati alkoholiseaduse alusel 4 korda. Maksim Svjatski väidab, et tal ei ole alkoholiprobleemi. Tegutseb hetkeajel probleemide lahendamiseks, võib kasutada probleemide lahendamiseks vägivalda. Isik ei oska lahendada oma probleemi sihipäraselt või väldib nendega tegelemist tarvitades alkoholi. Rahaprobleemide parimaks lahendusviisiks peab vargusi. Isik ei mõtle oma tegude tagajärje peale. Isikul on ebamäärased eesmärgid. Isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme. On väärteokorras ja kriminaalkorras korduvalt karistatud. Isik suhtub ametiisikutesse positiivselt. Isik on rikkunud kontrollnõudeid ja sooritatud katseajal uusi süütegusid. Kinnipeetava sõnadest ei tule kuidagi välja, et ta sooviks elus uue lehekülje pöörata. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 51%. Viru Vangla ei toeta Maksim Svjatski tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetava vabanemisejärgne elukoht xxx. Korteris elab tema vend koos abikaasaga. Nemad ja korteri oamanik on nõus Maksim Svjatski sinna elama asumisega. Seda Isik omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maksim Svjatski soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Maksim Svjatski ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Maksim Svjatski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 2 KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maksim Svjatski on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Maksim Svjatski´l on olemas vabanemisjärgne elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et vanglas käitub Maksim Svjatski rahuldavalt, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta. Ta on töötanud majandustöödel, kuid tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei suuda ka range distsipliiniga asutuses alluda kehtestatud korrale. Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Seda kinnitavad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3 Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Maksim Svjatski vabastamisega temale Viru Maakohtu 28.07.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4