2-17-5223/5

Tsiviilasi nr 2-17-5223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi Osaühing LAENUKESKUS hagi Andres Bõkarev vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 592 eurot 35 senti hageja Osaühing LAENUKESKUS, registrikood 10984612; asukoht Valga mnt 11B, 61503 Elva; hageja lepinguline esindaja adv Tenno Parmas, Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post menetlus@mklaw.ee; kostja Andres Bõkarev, isikukood XXX; elukoht XXX. Menetlusosalised ja nende esindajad kirjalik menetlus, lihtmenetlus Menetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3. Välja mõista Andres Bõkarevilt (Bõkarev) Osaühing LAENUKESKUS kasuks 17.12.2015 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud võlgnevus 419 (nelisada üheksateist) eurot 12 senti, millest põhivõlgnevus on 347.82 eurot, intress 44.73 eurot, viivis 26.57 eurot.
4. Jätta rahuldamata viivisenõue seadusjärgset viivist ületavas osas.
5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
8. Määrata Osaühing LAENUKESKUS menetluskulude rahaliseks suuruseks 389 (kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 264 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
9. Välja mõista Andres Bõkarevilt Osaühing LAENUKESKUS kasuks menetluskulude katteks 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot 19 senti.
10. Andres Bõkarevil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 02.05.
11. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist. Kohus leiab, et Osaühing LAENUKESKUS hagiavaldus Andres Bõkarevi vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kohus märgib, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud laenuleping, ja selle üldtingimused, samuti lepingu muutmise kokkulepe on sõlmitud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Riigikohus on määruses nr 3-2-1-25-16 (p 13) leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab 2 oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on selgitanud lahendis nr 32-1-66-05 (p 24), et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus on seisukohal, et lepinguline viivis määraga 5% tasumata summast kuus on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivise korral 5% kuus on aastane viivisemäär 60%, mis ületab seadusjärgset viivise määra enam kui kolmekordselt. Kohus arvestab viivist seadusjärgses määras, seega on viivise suurus 26.57 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt summas 419.12 eurot, millest põhivõlgnevus on 347.82 eurot, intress 44.73 eurot ja viivis 26.57 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 71% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 29% ulatuses hageja ja 71% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 520 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 418 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta) 3 tunni 10 minuti ulatuses. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 2 tunni ulatuses ehk 220 eurot, koos käibemaksuga 264 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 389 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 71% ehk 276.19 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3