Obsah (5)

§ 120§ 121§ 46§ 39§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1259 Kohtuasi N.S. kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Li

§ 120

lg 1 p 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt peab kohus kaebuse määrusega tagastama, kui see ei vasta nõuetele, kaebaja pole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist.

1. Kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse, kuid jätnud seejuures tähelepanuta, et tema poolt vaidlustatud dokument 05.01.2017 nr 1-13/118 pole mitte haldusakt, vaid menetlustoiming. Vastavat seisukohta on Riigikohus avaldanud oma lahendis nr 3-3-1-72-14, milles leiti veel, et sunniraha rakendamise toiminguid on küll võimalik halduskohtus vaidlustada, kuid nende peale ei saa esitada tühistamiskaebust ning selgitati, et kui kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, saab kohus kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldust või teha kaebaja põhjendatud huvi korral kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasuse. Seejuures rõhutati, et sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest ning kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest, sest kohus kontrollib üldjuhul vaid seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, sunni liik ja selle kohaldamise viis proportsionaalsed ega esine sunni kohaldamist välistanud asjaolusid.
2. Kaebuse väidetest nähtuvalt on sunniraha hoiatuse vaidlustamise üheks põhjuseks kaebaja arvamus, et talle 12.07.2016 tehtud ettekirjutus pole õiguspärane. Seetõttu on ta esitanud selle peale tühistamisnõude ning väidab, et ettekirjutus edastati talle alles 27.03.2017 koos kohtutäituri dokumentidega. Seega oli ettekirjutuse tühistamise nõudega kaebuse esitamiseks aega kuni 27.04.2017, kuid tema on selle vormistanud alles 13.06.2017.

§ 46

lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb nii tühistamis- kui kohustramiskaebus esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti või toimingu tegemise teatavakstegemisest arvates. Kaebaja on küll esitanud 05.01.2017 dokumendi nr 1-13/118 suhtes kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid kohtu poolt välja nõutud dokumentidest nähtuv lubab kahelda selle edulootuses. 12.07.2016 ettekirjutuse nr 1-13.2/3004/16 suhtes pole ta aga vastavat taotlust üldse esitanud, kuigi ka selle vaidlustamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on ilmselgelt möödunud. 7. RLS § 60 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse halduskohtusse esitamisel tasuda üldreeglina 15 euro suurune riigilõiv.

§ 39

lg 1 p 4 kohustab kaebusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. Kaebaja on küll esitanud menetlusabi taotluse, kuid kohus jättis selle rahuldamata ning määras tähtaja, mille jooksul tuleb riigilõiv ära tasuda. Kaebaja pole vastavat kohtumäärust vaidlustanud ning haldusasja nr 3-17-1259 eest pole kuni käesoleva ajani riigilõivu laekunud. 8. Eeltoodud põhjustel ei vasta kaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Riigilõivu mittetasumine ja lubamatute nõuete esitamine on puudused, millised ei võimalda kaebust menetlusse võtta. Kuna kaebaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele kaebuse puudusi kõrvaldanud, peab Tartu Halduskohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 kohaselt talle tagastama.

Ühtlasi selgitab kohus, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui selleks on olemas alus ja kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane