1-16-7233/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7233 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Abrarov (isikukood 50011150218) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. juuni 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu 14.10.2016 otsusega tunnistati D. Abrarov süüdi KarS § 200 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 404 lg 1, § 215 lg 2 p 1, 2, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 5, 9, § 121 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 ja KarS § 65 ja § 68 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli 09.05.2016 ja karistusaja lõpp saabub 13.09.
8. Viru Vangla esitas 12.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Abrarovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
9. Viru Maakohus oma
10. juuni 2017 määrusega jättis D. Abrarovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Tema vabastamise välistavad kohtu hinnangul järgmised asjaolud. 3.
11. D. Abrarovi varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. D. Abrarov sellele tingimusele ei vasta, sest tal on 26 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud 1 korda. Kohtu arvates on tegemist raskete distsiplinaarrikkumistega ja nende rohkus ja korduvus näitavad pigem seda, et D. Abrarov ei suuda käituda õiguspäraselt isegi kinnipidamisasutuse tingimustes. 3.
12. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata mõistetud karistustele süüdimõistetu paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist ega täitnud käitumiskontroll nõudeid, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et D. Abrarov rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega võib järeldada, et D. Abrarovi puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk. 3.
13. Kohus hindas seejuures positiivseks, et D. Abrarov on vangistuse ajal õppinud ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samas leidis kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Küllaldane ei ole ka elektrooniline järelevalve. MÄÄRUSKAEBUS
14. Kohtumääruse vaidlustas D. Abrarovi kaitsja L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, millega jäeti D. Abrarov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kaebaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgnevad. 4.
15. Eluaseme osas ohtlikkus ja risk puudub, kuna isikul on võimalik elama asuda oma tuppa, kus on võimalik ka elektroonilise valve kohaldamine. Samuti puudub risk perekonna osas, isa on võimeline poega materiaalselt toetama. 4.
16. Pärast vabanemist soovib D. Abrarov jätkata õpinguid ja minna kutsekooli. Vanglas on D. Abrarov õppinud
17. klassis ja läbinud sotsiaalprogramme. Varasemalt on süüdimõistetu teinud juhutöid isikliku raha teenimiseks. Nendele asjaoludele tuginedes peab ka kaitsja võimalikuks isiku vabastamist. 4.
18. D. Abrarov avaldas, et isa juures elades ei oleks ta vanglasse jõudnud. Ta on nõustamisega muutunud rahulikumaks ja tasakaalukamaks. Tema distsiplinaarkaristusi ei saa hinnata ühekülgselt, ta on vajanud psühhiaatri abi ja soovib ravi jätkata. Vanglatingimustes ei ole võimalik vastavat ravi saada ja tegelikku ravi ei ole seetõttu põhjendatud edasi lükata. 4.
19. D. Abrarov ei kavatse vanade tuttavatega suhelda, mis maandab ohtlikkuse ja riski tema kergesti mõjutatavusest. 4.
20. Viru Maakohtu määrus ei ole kooskõlas KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludega. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Süüdimõistetut on võimalik kaitsja hinnangul vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kohaldades seejuures tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta D. Abrarov tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata, on seaduslik ja põhjendatud. Kinnipeetava kuriteo asjaolud ja vangistusaegne käitumine osundavad ilmselgelt ohuprognoosile, et ta jätkaks kuritegude toimepanemist ka praeguselt 2 vanglast vabanedes. Eriti tähelepanuväärne on, et D. Abrarovil on 25 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad selgelt seda, et isegi kinnipidamistingimustes ei suuda D. Abrarov alluda ametnike korraldustele. Korduvalt on D. Abrarov korraldusele mitteallunud, ähvardanud, kasutanud ebatsensuurseid väljendeid ametnikuga suhtlemisel ja vallanud korduvalt ka keelatuid esemeid. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (vt RKKKo nr 3-1-1-91-06, p 8.1) on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Maakohus on korrektselt viidanud, et D. Abrarovi puhul see tingimus ei ole täidetud. Asjaolu, et psühhiaatri nõustamised on muutnud D. Abrarovi käitumist rahulikumaks ja tasakaalukamaks, ei vähenda distsiplinaarrikkumiste raskust. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei mõista D. Abrarov oma tegude tagajärgi ja vastutust oma tegude eest, ta on kergesti mõjutatav teiste isikute poolt.
22. Kaitsja peab võimalikuks D. Abrarovi vabastamist ennetähtaegselt vangistusest tulenevalt asjaolust, et D. Abrarov on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja soovib vabanemisel jätkata õpinguid kutsekoolis. D. Abrarovi puhul on positiivne, et ta on vangistuses õppinud, läbinud sotsiaalprogramme, tal on olemas vabanemisel tugivõrgustik oma isa näol ning tal on soov jätkata õpinguid, kuid arvestades tema korduvat distsiplinaarkorras karistamist vanglas, varasemaid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi ja riskitegureid vabanemisel, mille vallandavad sõltuvusainete tarvitamine ja enesevalitsemise probleemid, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud D. Abrarovi ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhoolduse kohaldamine. D. Abrarovi varasem käitumine viitab selgelt, et ta ei suuda alluda kontrollnõuetele ja vangistuses ka vanglaametnike korraldustele. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus, kõiki asjaolusid kogumis KarS § 76 lg-st 4 tulenevalt hinnates, on õigesti leidnud, et D. Abrarovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik. Seetõttu tuleb D. Abrarovil jätkata karistuse kandmist vangistuses.
23. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau