4-11-3748/2

4-11-3748 HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3748 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi xxx kaebus kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 30.08.2011 määrusele Kaebuse esitaja xxxx (isikukood: xxxx) Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Xxxxkaebus Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhi, politseimajor Valter Pärn’a 30.08.2011.a. määrusele rahuldamata. Määrus väljastada kohtuvälisele menetlejale, määruse koopia saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p-le 12 on käesolev määrus lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtule on 23.09.2011.a. saabunud Xxxxkaebus Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhi, politseimajor Valter Pärn’a 30.08.2011 määrusele. Nimetatud määrusega jäeti rahuldamata Xxxxkaebus Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna Kesklinna konstaablijaoskonna komissar Lenne Kask’i 02.08.2011.a. otsusele väärteomenetluse alustamata jätmise kohta. Väärteomenetluse alustamata jätmise teatise (tl 3) kohaselt esitasid Xxxx ja Xxxxavalduse selle kohta, et 21.07.2011.a. kella 10.00-11.00 ajal Xxxx, Tallinn asuvas kaasomaniku elukaaslane Xxxxlärmas, karjus, solvas ja käitus agressiivselt. Teatises märgitakse, et KarS § 262 järgi avaliku korra rikkumine eeldab, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil, s.o. mitte rahu rikkumisega. Kaebuses märgiti, et antud juhul ei esinenud ühtegi loetletud tunnust ja eravalduses toimepandud tegu, mis ei riku avalikku korda, ei ole kvalifitseeritav avaliku korra rikkumisena. Väärteomenetluse alustamata jätmise vaidlustas Xxxx28.08.2011.a. kaebusega, milles ta leidis, et korteri üldkasutatavates ruumides rikuti avalikku korda. Viidati, et Xxxxei ela antud korteri eluruumides, Xxxxta isiklikult seotud ei ole. Kaebuse kohaselt viidatakse, et Riigikohtu ja politsei praktikale tuginedes saab isikuid elamu koridoris või trepikojas avaliku korra rikkumise eest karistada. Leitakse, et analoogia korras, kui koridor asub korteris, saab karistada isikut ka korteri üldkasutatavas ruumis avaliku korra rikkumise eest. Viidatakse ka sellele, et varasemalt on Xxxxkaristades leitud, et korteri üldkasutatavate ruumide suhtes kehtivad sätted, mis reguleerivad avaliku korra täitmist. Osundatud on sellelegi, et avaliku korra rikkumine ei pea tingimata avalik olema. Kokkuvõtvalt on leitud, et elamu üldkasutatav trepikoda ja korteri üldkasutavad ruumid on mõlemad kohtadeks, kus kehtib avalik kord. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhi politseimajor Valter Pärn’a 30.08.2011.a. määrusega jäeti Xxxxkaebus rahuldamata. Määruses leiti, et kohtuvälise menetleja ametniku otsus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta on põhjendatud. Määruses viidati, et KarS § 262 koosseis ei ole antud juhul täidetud, kuna korteri üldkasutuses olevad ruumid ei ole käsitletavad avaliku kohana, kuna sinna ei ole juurdepääsu piiramatul hulgal isikutel. Samuti leiti, et Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxxseotud isiklikult läbi Xxxx, Tallinn asuva korteri. Kohtule Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna tegevuse peale esitatud kaebuses taotletakse Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhi, politseimajor Valter Pärn’a, 30.08.2011.a. määruse tühistamist ja väärteomenetluse algatamist Xxxx’i suhtes Xxxx21.07.2011.a. väärteoteate alusel. Kaebuses viidatakse, et vastavalt Riigikohtu praktikale on kohtadeks, kus kehtib avalik kord muuhulgas ka takso ja vangla eluruum. Leitakse, et kaasomandis olev üldkasutatav ruum on koht, kus kehtib avalik kord, osundades endiste ühiselamute üldkasutatavatele koridoridele, kus on 4-5 korterit. Seejuures on kaebuse esitaja seisukohal, et ka korteri üldkasutatav koridor ja 3 eluruumi, mis on ainukasutuses, on kohad, kus kehtib avalik kord. Kaebuse esitaja sõnul ei ole arusaadav, milles seisneb vaidlustatud määruses esitatud seisukoht tema ja Xxxxisikliku suhestumise kohta. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 78 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada kaebus 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest ning menetlusvälisel isikul 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada, või pidi teada saama. Antud juhul nähtub kohtuvälise menetleja teatisest (tl 15), et kaebuse esitajale saadeti vaidlustatud määrus digitaalselt allkirjastatuna 31.08.2011.a. ja ta esitas kaebuse kohtuvälisele menetlejale 20.09.2011.a. Seega tuleb asuda seisukohale, et Xxxxsai vaidlustatud määruse kätte juba 31.08.2011.a., mil hakkas kulgema ka kaebuse esitamise tähtaeg. Esitades kaebuse kohtuvälise menetlejale alles 20.09.2011.a., tuleb järeldada, et kaebuse esitaja esitas kaebuse menetlustähtaegu eirates. Vastavalt VTMS 78 lg-le 1 võib isik esitada kaebuse juhul, kui ta ei nõustu VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud küll kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, kuid kaebusest ei nähtu, milles seisneb konkreetselt kaebuse esitaja õiguste või vabaduste rikkumine, mis väljenduks kohtuvälise menetleja tegevuses. Vastavalt VTMS § 79 lg-le 2 vaadatakse kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebus läbi üksnes kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes kaebus see on esitatud. Kaebuses sisaldub küll põhjalik argumentatsioon, mis peab näitama, kuidas korterisisesed, kaasomanike poolt üldkasutatavad ruumid ning ka nende eraldi eluruumid peaksid olema käsitletavad avaliku kohana, kuid samas ei nähtu sellest, kuidas kohtuvälise menetleja tegevus väärteomenetluse lõpetamisel rikub kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Esitatud kaebusest ei nähtu kohtuvälise menetleja rikkumisi, mis võiks tingida kaebuse rahuldamise ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja määruse tühistamise. Kohtu hinnangul ei nähtu Xxxxõiguste ja vabaduste rikkumine kohtuvälise menetleja poolt ka olemasolevatest väärteoasja materjalidest. Kohus leiab, et Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhi, politseimajor Valter Pärn’a, poolt 30.08.2011.a. koostatud määrus on põhjendatud ning nõustub nimetatud määruses toodud motiividega ega pea neid vajalikuks kohtumääruses enam korrata. Kohus juhindub VTMS § 79 lg 3 p 1, § 79 lg 5; § 191 p 12. Merle Parts Kohtunik