← Eesti

1-15-7901/23

Obsah (7)§ 121§ 63§ 65§ 74§ 76§ 118§ 68

Kriminaalasi nr 1-15-7901 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7901 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 2 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti Kardo Martinile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 01.10.2015.

a otsusega Kardo Martinile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.01.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kardo Martinile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Pärnu Maakohtu 16.06.

  1. a määrusega pöörati täitmisele Kardo Martinile Pärnu Maakohtu 01.10.
  2. a otsusega karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.07.
  3. a ja lõppeb 30.06.
  4. a. Vangla ei toeta Kardo Martini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Kardo Martini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Kardo Martini tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Kardo Martin selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Põhjuseks on uus kohtuotsus. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Kardo Martini, leiab, et Kardo Martini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  6. Kardo Martin kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kardo Martin temale mõistetud karistusajast (1 aasta 11 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Kardo Martini vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Kardo Martini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna Kardo Martin ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on

§ 76

järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole tegemist kohustusega, st kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või mitte. Kardo Martin on selgitanud, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda, kuna tema suhtes on tehtud uus kohtuotsus. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on Kardo Martin Pärnu Maakohtu 28.02.2017. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi, mille eest on talle karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Kardo Martinile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 01.10.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kardo Martinile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti 2 eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Nimetatud kohtuotsus ei ole jõustunud, kuna sellele esitati apellatsioon. Kohtute Infosüsteemist nähtuva kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.

  1. a määrusega määratud kriminaalasja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu otsus tehakse teatavaks 19.09.
  2. a. Seega süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral tuleks Kardo Martinil minna uuesti vanglasse karistust kandma. Isegi juhul, kui Kardo Martin sooviks tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda, puuduvad kohtu hinnangul Kardo Martini puhul

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed eeldused.

Siinjuures tugineb kohus Kardo Martini varasemale elukäigule, millest järeldub, et Kardo Martin on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt vägivallategude toimepanemise eest ja käesolevalt kannab ta teistkordselt karistusena reaalselt täitmisele pööratud vangistust. Kohus võtab arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kardo Martin pani korduvad vägivallateod toime alaealise tüdruku suhtes, kellega Kardo Martin oli lähisuhtes. Kuriteod pani Kardo Martin toime tingituna alkoholisõltuvusest. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Kardo Martinile Harju Maakohtu 01.10.

  1. a otsusega mõistetud karistus tuli täitmisel pöörata põhjusel, et Kardo Martin rikkus korduvalt talle kohtulahendiga pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks ei võimalda Kardo Martini tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kardo Martini on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks distsiplinaarkaristus (määratud 11.05.
  2. a) on Kardo Martinile määratud kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Lisaks on Kardo Martin keeldunud vanglas majandusabitööde tegemisest madala palga tõttu. Vabanemise korral soovib Kardo Martin elama asuda Tartusse emale kuuluvasse korterisse, kuid reaalne töökoht (ehitusettevõte xxxxxxxx OÜ) hakkaks olema Pärnumaal, mistõttu võib tekkida probleeme kahe linna vahel liikumisel ja sellest tulenevalt ka kriminaalhoolduse teostamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.