1-17-5105/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5105 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kaebuse esitaja S.A. (XXX), kaebus RESOLUTSIOON S.A. kaebus jätta läbi vaatamata ja see temale tagastada. Edasikaebamise kord: määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. jaanuaril
5. a alustas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur S.A. i ütluste alusel kriminaalasjas nr 17233000025 menetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et alates
6. jaanuarist
7. a on tema tuttav A.T. omastanud Nord Baltic Consulting OÜ-le kuuluva sõiduauto Honda Civic, registreerimisnumber XXX, maksumusega 3000 eurot. Kriminaalmenetluse käigus A.T. kahtlustust ei esitatud.
9. veebruaril
10. a lõpetas Ida prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Natalja Vassiljeva kriminaalasjas KrMS § 206 lg 11 alusel põhistamata määrusega prokuratuuri loal menetluse, millise otsustuse kinnitas
11. veebruaril
12. a Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur.
13. märtsil
14. a koostas uurija Jelena Pazilina selle määruse juurde põhistused, milles märkis, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendite pinnalt tõendamist leidnud kuriteo toimepanemine võimaliku kahtlusaluse A.T. poolt.
16. märtsil 2017 esitas S.A. kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes eelnimetatud määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist.
17. Riigiprokuratuur
18. märtsi
19. a määrusega nr 17233000025 jättis S.A. i kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuur leidis sedagi, et kuivõrd S.A. oma kaebuses väidab esmakordselt, nagu oleks A.T. andnud ilma tema kui OÜ Nord Baltic Consulting esindaja nõusolekuta vaidlusaluse auto seadusliku kasutamise ajal selle kasutada tundmatule isikule I.V. , siis tuleb kaebus selles osas kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise otsustamiseks edastada Viru Ringkonnaprokuratuuri kaudu Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonnale.
21. aprillil
22. a koostas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 17740000059, milles märkis, et S.A. i avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustata, kuna KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi puudub kriminaalmenetluse alus. KarS § 215 lg 1 kuriteokoosseis eeldab kriminaalvastutust isiku süü tuvastamisel tema poolt tahtlikult toime pandud vallasasja omavolilise ajutise kasutamise fakti tuvastamisel. Ainuüksi fakt, et I.V. nimel
23. oktoobril
24. a oli sõlmitud liikluskindlustuspoliis, ei anna alust arvata, et tema tegevuses esineb mainitud kuriteokoosseis ning teda kriminaalvastutusele võtta. Teatises selgitas abiprokurör Veronika Laur sedagi, et vastavalt KrMS § 207 lg-le 3 võib kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitada kaebuse 10 päeva jooksul kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest alates. Kaebuse lahendab Riigiprokuratuur.
25. S.A. esitas
26. mail
27. a kaebuse Viru Maakohtule, kus seda käsitleti kaebusena Riigiprokuratuuri
28. märtsi
29. a määruse peale, mistõttu see edastati juhindudes KrMS § 208 lgle 1 Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuses taotleb S.A. kaebetähtaja ennistamist, palub tunnistada ebaseaduslikuks ametiisikute tegevusetus ja tuvastada, kas I.V. poolt toime pandud KarS § 215 lg-s 1 sätestatud kuritegu leidis aset. S.A. märgib, et kuigi riigiprokurör edastas tema kaebuse teatud osas Narva politseijaoskonnale kriminaalmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise otsustamiseks, ei ole senini tehtud motiveeritud lahendit menetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Lahendi tegemise asemel teatab Narva politseijaoskond kriminaalmenetluse algatamata jätmisest, keeldumist põhjendamata ja viitab uuesti määrusele nr
30. Väide selles, et
31. märtsil
32. a tema osutas esimest korda I.V. kui isikule, kelle tegevuses võib sisalduda KarS § 215 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis, on vale. Esimest korda osutas ta I.V. kui eeldatavale kurjategijale
33. veebruaril
34. a. Teade oli saadetud uurijale elektronpostiga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Tartu Ringkonnakohus leiab, et S.A. ei ole esitanud kaebust Riigiprokuratuuri
36. märtsi
37. a määruse peale, millise läbivaatamine tõepoolest kuuluks KrMS § 208 alusel ringkonnakohtu pädevusse.
38. Kaebuse sisust selguvalt vaidlustab S.A. hoopis Viru Ringkonnaprokuratuuri
39. aprilli
40. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist nr 17740000059, s.o ta ei nõustu seisukohaga, et I.V. käitumises ei tuvastatud kuriteokoosseisu ja kriminaalmenetlus jääb alustamata. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri teatise peale peab S.A. esitama Riigiprokuratuurile, nagu abiprokurör edasikaebekorra all isikule ka selgitas.
41. Veel nähtub S.A. i kaebusest, et ta teeb etteheiteid uurija ja prokuröri tegevusele. Juhindudes KrMS § 228 lg-st 1 võib isik, kes leiab et uurimisasutus on menetlustoimingu tegemisel tema õigusi rikkunud, esitada kaebuse prokuratuurile. Juhul kui rikkumise on toime pannud prokuratuur, esitatakse kaebus sama paragrahvi lg 2 alusel aga Riigiprokuratuurile.
42. Eeltoodud asjaoludel ei saa ringkonnakohus S.A. i kaebust läbi vaadata, vaid see tuleb juhindudes KrMS § 228 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p 3 jätta läbi vaatamata ning isikule tagastada. /allkiri/ Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2