Obsah (6)

§ 384§ 389§ 406§ 339§ 390§ 327

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2017, Tartu Kriminaalasja number 1-17-6560 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. juulil
3. a esitas Viljandi maakonna Tarvastu valla alaealiste komisjon taotluse S.T. suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli 2018/
4. õppeaasta lõpuni, s.o kuni
5. augustini
6. a. Taotlust põhjendati sellega, et S.T. on korduvalt toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad süüteod, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise tema tervise kahjustamise või valu tekitamisega. Taotluse kohaselt S.T. : 1.1
7. jaanuaril
8. a lõi peale neljandat tundi Tarvastu gümnaasiumis kaasõpilast mitu korda jalgadesse ja puusa piirkonda. Kannatanul tekkis verevalum jalale ja ta tundis paremas puusas valu. 1.2
9. jaanuaril
10. a lõi kaasõpilast korduvalt rusikaga näkku. Sellega kahjustas ta kaasõpilase tervist ja tekitas talle valu. 1.3 1.4 1.5
11. novembril
12. a lõi Tarvastu valla lastekaitsespetsialisti rinna piirkonda. Selle tagajärjel kaotas lastekaitsespetsialist tasakaalu, kukkus vastu uksepiita ja seejärel kõrvalasuvale toolile. Oma tegevusega kahjustas S.T. lastekaitsespetsialisti tervist ja põhjustas talle valu.
13. märtsil
14. a lõi S.T. jalaga tugiisikut vastu jalga, tekitades sellega tugiisikule valu. Samal päeval lükkas S.T. õpetaja vastu lauda, mille tagajärjel tekkis õpetajal verevalum ning ta tundis valu.
15. märtsil
16. a lõi S.T. koolikaaslast rusikaga näo piirkonda ja jalaga vastu kõhtu, tekitades sellega alaealisele valu.
17. Ühel korral pani S.T. toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avaliku korra rikkumise, mis seisnes selles, et ta rikkus Tarvastu Gümnaasiumi Suislepa filiaali kodukorda ning koolitundi, samuti kasutas ebatsensuurseid sõnu nii õpetajate kui ka õpilaste kohta.
18. S. T heidetakse ette ka koolikohustuse rikkumist - 2016/
19. a on ta puudunud III trimestril põhjuseta 85 tunnist, mis on 54,14% selle trimestri kogutundide arvust.
20. S.T. ja tema esindaja on kutsutud Tarvastu Vallavalitsuse alaealiste komisjoni viiel korral. Alaealiste komisjoni sekretärile teadaolevalt ei ole S.T. hoolimata suunamistest, vestlustest ja teistest mõjutusmeetmetest teinud oma käitumises muudatusi. Alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimisi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud õigusrikkumise, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. MAAKOHTU SEISUKOHT
21. Tartu Maakohus rahuldas
22. augustil
23. a kirjalikus menetluses määrusega Viljandi maakonna Tarvastu valla alaealiste komisjoni taotluse osaliselt ja andis loa S.T. paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli 2018/2019 õppeaasta lõpuni, s.o tähtajaga kuni
24. august
25. a. Maakohus leidis, et S.T. kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamist on alaealiste komisjon usaldusväärselt põhjendanud. Taotlust toetavad lisatud kirjalikud materjalid. Taotlusest nähtuvalt on S.T. toime pannud mitu õigusvastast tegu ega täida koolikohustust. Kohus leidis, et S.T. vajab uute õigusrikkumiste vältimiseks, olukorra stabiliseerimiseks ja haridustee jätkamiseks senisest tunduvalt rangemate raamidega keskkonda. Õigusrikkumiste iseloom ja koolikohustuse täitmisel ilmnenud probleemid on piisav alus tema suhtes raskeima mõjutusvahendi – kasvatuse eritingumusi vajavate õpilaste kooli suunamise kohaldamiseks. Alaealises on süvenenud tunne, et ta võib teha, mida tahab ja vastutust tema tegude eest ei järgne. Kohus märkis sedagi, et S.T. ja tema esindaja on kutsutud alaealiste komisjoni viiel korral. Pärast esmakordset komisjoni on alaealise käitumisprobleemid järjest süvenenud ning sagenenud on õigusrikkumised. Arvestades korduvaid õigusrikkumisi, koolikohustuse süstemaatilist mittetäitmist ja seda, et varasemad mõjutusvahendid ei ole andnud tulemusi, pidas kohus alaealise kasvatusliku järelevalve huvides põhjendatuks S.T. paigutamise eritingimusi vajavate õpilaste kooli kahel õppeaastal, s.o õppeaastatel 2017/
26. ja 2018/
27. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
29. augustil
30. a registreeriti Tartu Maakohtus alaealise S.T. ema M.T. kaebus. Maakohus luges kaebuse põhjendamatuks ja edastas selle

§ 389lg 4 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

1. Edasikaebus on kaheosaline – masinkirjas määruskaebus, milles taotletakse: 1) tühistada Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määrus; 2) viia läbi suuline menetlus, mille käigus kuulata isiklikult ära alaealine ja tema ema M. T ja isa V.T.; 3) küsida kirjalik arvamus SA Viljandi Haigla Jämejala psühhoneuroloogia raviarstilt Reet Madissonilt S.T. praeguse tervisliku seisundi kohta ning selle kohta, millised tagajärjed võivad kaasneda alaealise paigutamisega raskete käitumishäiretega alaealiste keskkonda. Kaebuse teine osa on pealkirjastatud seletuskirjana ning sisaldab M. T selgitusi maakohtu määruses esitatud faktiväidete ümberlükkamiseks. Edasikaebusele on lisatud väljavõte S.T. digiloo haigusjuhtumist. Määruskaebuses leitakse, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning selle tulemusena sündis ebaõige lahend. Kohus tugines otsust tehes vaid alaealiste komisjoni esitatud materjalidele, küsitlemata S.T. i ennast või määramata talle riigipoolset esindajat. Menetlusse on jäetud kaasamata ka S.T. vanemad, kellel on vastuväiteid alaealiste komisjoni taotlusele. Kohus ei ole analüüsinud S.T. tervislikku seisundit (kohtu käsutuses ei ole S.T. viimaseid tervisedokumente). Seega jättis kohus sisuliselt kaalumata, kas ja millist mõju võib avaldada psüühiliselt haigele lapsele tema paigutamine tervete laste keskkonda. Praegusel ajal saab S.T. psühhiaatri määratud ravi. Raviarsti sõnul võib S.T. paigutamine harjumatusse keskkonda haigust süvendada. Kohus ei ole kaalunud sedagi, kas senised abinõud S.T. mõjutamiseks ja elukohalähedase õppetöö võimaldamiseks on vastunäidustatud. Kohtumäärusest ei selgu, millisesse kooli ja mis ajal S.T. paigutatakse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud eelmenetluses määruskaebuse ja toimiku materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a määrus tuleb tühistada ning tagastada Tarvastu valla alaealiste komisjoni taotlus uueks läbivaatamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtukolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt.
7. Tähelepanu väärib määruskaebuse väide, et käesoleval juhul polnud kirjalikus menetluses tagatud S.T. õiguste tõhus kaitse.
8. Alaealiste mõjutusvahendid on ette nähtud AMVS § 3 lg-s 1 ja KarS §-s
9. Erikooli suunamine toimub kahel viisil: 1) AMVS § 6 kohaselt suunatakse alaealine kooli alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel ja 2) kriminaalmenetluse tulemusena KarS § 87 alusel. AMVS § 6 lg-st 2 nähtub, et erikooli suunamine on alaealisele kõige rangem kasvatuslik meede, so ultima ratio juhuks, kui muud kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust.
11. jaanuaril 1998 võttis Riigikogu vastu alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT 1998, 17, 264). Alaealiste suhtes kohaldatavas menetluses soovitakse vältida alaealiste stigmatiseerimist ning vähendada psüühilist traumeerimist avaliku kohtuistungiga. Kriitikat on aga pälvinud see, et kaovad kriminaalmenetluses muidu tavalised kohtualuse õigused ja garantiid (näiteks Ameerika Ühendriikide Ülemkohus jõudis oma
12. aasta otsuses In Re Gault seisukohale, et alaealistele tuleb tagada samad õigused, mis on tagatud täisealistele kohtualustele (vt ka J. Ginter, J. Sootak. Juridica 1998, IV „Alaealiste kriminaalõigus – lõpuks ka Eesti variant“).
13. Käesoleva menetluse pinnalt võib nentida, et alaealise menetluslikud garantiid kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatükis ette nähtud menetluses vajavad kohtupraktikas selgitamist. Praegusel juhul aktualiseerub esmajoones küsimus, kui ulatusliku kaalutlusõiguse annab

§ 406

lg 2 kohtule selleks, et otsustada, kas kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja. 13. Alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või koolis viibimise tähtaja pikendamiseks loa andmise taotluse läbivaatamise korda reguleerib

§ 406lg 2.

Sätte kohaselt võib taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi ning küsitleda neid taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda

§ 406

lg 2 sõnakasutus „võib“ mitte kohtu õigust teha isikute kohtusse kutsumise küsimuses suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust korraldada kaalutlusõiguse alusel

§-s 404 nimetatud taotluse läbivaatamiseks kohtuistung. Seejuures tuleb silmas pidada, et alaealise paigutamine kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli riivab intensiivselt tema põhiõigusi – sh õigust vabadusele (PS § 20) ja perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Samas on alaealise võime selgitada oma seisukohti kohtule kirjalikus vormis üldjuhul piiratud. Lisaks on vähemalt üldjuhul oluline, et kohtunik, kes otsustab alaealise eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise, saaks alaealist vahetult küsitleda, mh nõuda temalt selgitusi alaealiste komisjoni taotluses toodud asjaolude kohta. Vähemalt teatud määral laienevad samad põhimõtted ka alaealise seadusliku esindaja ärakuulamisele. Seetõttu leiab kolleegium, et

§ 406

lg 2 põhiseaduskonformse tõlgenduse kohaselt võib maakohtu kaalutlusõigus selle otsustamisel, kas korraldada alaealiste komisjoni taotluse lahendamiseks kohtuistung, redutseeruda sageli nullini (kaalutlusõiguse nullini redutseerumise kohta vt nt RKKKo 08.03.2017 nr 3-1-1-84-16, p 49). See tähendab, et kõiki asjaolusid arvestades on kohus kohustatud kutsuma kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi ning küsitlema neid taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus mingi kohtumenetluse tulemiks võib olla põhiõiguste intensiivne riive, võib kohtul tekkida kohustus korraldada asja lahendamiseks kohtuistung, ehkki seadus seda otsesõnu ei nõua (vt RKKKm 03.10.2013 nr 31-1-74-13, p-d 17–18). Seejuures oli viimati viidatud kohtuasjas tegemist omandiõiguse riivega, käesoleval juhul on aga kaalul mh alaealise vabadusõigus ja õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. 14. Kooskõlas eeltooduga märgib kolleegium järgmist. AMVS § 6 lg 1 kohaselt saab alaealiste komisjon kohaldada vabadust piiravaid karistusi ainult kohtu loal. Seega tuleb kohtul vabadust piirava mõjutusvahendi kohaldamist põhjalikult kaaluda, sest kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamisel võetakse alaealiselt vabadus, s.o ta paigutatakse suletud territooriumiga õppeasutusse. 15. Olukorras, kus alaealine võidakse paigutada erikooli, peab menetlus toimuma piisavate menetluslike garantiidega. Seetõttu tõlgendab ringkonnakohus

§ 406lg-t 2 selliselt, et kohus peab üldjuhul pooled ära kuulama suuliselt.

Üksnes erandlikul juhul (eeskätt siis, kui pooli on teavitatud nende õigusest olla ära kuulatud, ent pooled loobuvad sellest õigusest või peavad piisavaks kirjalike seisukohtade esitamist), võib kohus otsustada alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise kirjalikus menetluses. Kohtuistungi korraldamise kohustuslikkus on põhjendatav sellegagi, et kohus otsustab nii alaealise vabaduspõhiõiguse kui ka perekonnaelu piiramise üle pikema ajaperioodi (kuni 2 aastat) vältel ning selline otsustus puudutab ka alaealise perekonnaliikmete õigusi perekonnaelule. Kohtukolleegiumi hinnangul tagab üldjuhul vaid kohtuistungil toimuv ärakuulamine õiglase menetluse loa andmisel või sellest keeldumisel. Samuti võimaldab alaealise jt seaduses nimetatud isikute kaasamine protsessi sisuliselt arvestada lapse huvidega ning vähendab tõenäosust, et lahend on üksnes formaalselt kaalutlev, ent põhineb tegelikult vaid alaealiste komisjoni taotluse seisukohtade kordamisel. Kohtukolleegiumi hinnangul on poolte vahetu suulise ärakuulamise üheks eesmärgiks välistada juba eos olukord, kus kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse sinna mittesobiv laps (nt raske somaatilise haiguse, erivajadusega või sügava psüühikahäirega laps). Seega on kohtukolleegium seisukohal, et esimese astme kohtul sisuliselt puudub õigus jätta vahetult ära kuulamata poolte seisukohad taotluse põhjendatuse selgitamiseks, kui pooled soovivad kohtule selliseid selgitusi anda. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus, jättes taotluse lahendamisel pooled taotluse põhjendatuse selgitamiseks ära kuulamata, rikkus

§ 339

lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust (

§ 406

lg-t 2), sest kohtu rikkumine võis kaasa tuua ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi. Seetõttu tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Osutatud rikkumine ei ole määruskaebemenetluses kõrvaldatav, kuna määruskaebemenetluse eripära ei võimalda ringkonnakohtul tagada pooltele ärakuulamisõigust samal määral nagu see on võimalik maakohtus. Samuti saaks piiratud poolte edasikaebeõigus, kui alaealise seadusliku esindaja kõigile väidetele annaks esmakordse hinnangu ringkonnakohus. 16.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

1. ja
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Apellatsioonikohtul on

328 lg 1 p 2 alusel pädevus eelmenetluses tühistada määrusega kohtuotsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule

§ 339sätestatud alustel.

17. Kohtukolleegium märgib, et üldjuhul korraldatakse olukorras, kus ringkonnakohus tuvastab

§ 339

sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mida apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kõrvaldada, eelistung (

§ 327lg 1 p 1).

Eelistungi korraldamine ringkonnakohtu eelmenetluses on vajalik selliste küsimuste lahendamiseks, mis eeldavad kohtumenetluse poolte ärakuulamist. Praegusel juhul kolleegium poolte ärakuulamist vajalikus ei pea. Taotluse tagasisaatmise uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus tingib eelkõige vajadus ühtlustada alaealiste kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli loa taotluste läbivaatamise korda maakohtutes (

§ 406

lg-s 2) ning tõlgendada normis sisalduvat kohtu diskretsiooniõigust taotluse menetlemise korra valikul. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab taotluse uueks lahendamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus, siis ei käsitle apellatsioonikohus alaealise seadusliku esindaja sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele. 18. Eeltoodut arvestades ja juhindudes

§-st 390, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. augusti
2. a määruse ja saadab taotluse uueks lahendamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Tiit Lõhmus