Kohustada Sven Schüts täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja 1
lg 2 p 2, 21, 4, 5 alusel määrata Sven Schütsile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluma ettenähtud ravile MTÜ Lootuse külas. Määrus Sven Schütsi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Sven Schüts karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sven Schüts on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.08.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 115-3575
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust;
lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
(alates 01.01.2015
lg 2 p 3) järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuulus 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 19.08.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.11.2014 ja lõpeb 01.11.2018.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 02.07.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Sven Schütsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sven Schütsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemise korral kindel elukoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning osalenud tööhõives. Negatiivne on kehtiv distsiplinaarkaristus ja vabaduses positiivse tugivõrgustiku puudumine. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Sven Schütsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Sven Schüts avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja asuda elama xxxxxxe küla rehabilitatsioonikeskusesse selleks, et vabaneda narkosõltuvusest. Sven Schütsi sõnul on xxxxxxx külas tal tuttav, kes on teda keskusest informeerinud. Samuti teavitanud sellest, et keskuses ei ole kerge. Keskuse kaudu võimaldatakse tal töö saekaatris. Vanglas on kinnipeetav läbinud erinevaid 2
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sven Schüts temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Sven Schütsi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sven Schüts on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (neist kolm kustunud) ja kannab neljandat reaalset vangistust. Sven Schüts on toime pannud nii isiku- kui varavastaseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ning narkootiliste ainete tarvitamine ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. Vangistuse ajal on Sven Schüts olnud hõivatud järgmiste rehabiliteerivate tegevustega: vestlused psühholoogi ja kaplaniga, sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja tagasilanguse tugigrupp, õpingud TTG 9. klassis (katkestas), majandusabitööd. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus määratud 13.02.2017 kaaskinnipeetava provotseerimise eest õigusrikkumist toime panema. Vabanemise korral soovib Sven Schüts minna 10 kuuks elama xxxxxxxxxxx küla pakutavale majutusteenusele, mille eesmärgiks on vanglast vabanenute ja uimastisõltlaste rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel. Vangla iseloomustuse kohaselt omab Sven Schüts sisemist motivatsiooni ja teoreetilisi teadmisi sõltuvusega toimetulekuks. Keskus pakub isikule ka töökoha saekaatris. Sven Schüts soovib osaleda poja kasvatamises ning remontida vanaema korterit, kus pärast keskuses vabanemist elada saaks. Pärast katseaega plaanib kinnipeetav minna tööle ehitusele Soomes. Eeltoodust nähtub, et Sven Schütsi puhul esineb nii negatiivseid kui positiivseid asjaolusid. Kohtu hinnangul on praegu kaalukamad asjaolud, mis Sven Schütsi vabastamist toetavad- positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, rehabiliteerivate tegevuste läbimine ning head vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus leiab, et käesolev vangistus on Sven Schütsi puhul tulemuslik olnud. Kinnipeetaval on tekkinud tõsiseltvõetav motivatsioon oma sõltuvusprobleemidega tegeleda, mida kinnitab valmisolek pärast vabanemist ravile asuda. Kohtu hinnangul on alust arvata, et edukas rehabilitatsiooni läbimine ja sõltuvusainete tarvitamisest loobumine võiks aidata Sven Schütsil edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Varasemast elukäigust nähtuvalt vajab kinnipeetav selleks abi, mida saab talle pakkuda xxxxxxxxxxx küla. Lisaks on ka läbi kriminaalhoolduse süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab kontrolli Sven Schütsi edasise käitumise üle. Lisakohustuste määramine aitab täiendavalt maandada Sven Schütsist tulenevaid kuriteoriske.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Sven Schüts ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Sven Schütsile katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
MS § 426 lg 1 ja § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.