alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist.
sätestab, et isik peab alusetu rikastumise peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
reguleerib teise isiku kohustuse täitmisest tulenevate nõuete tekkimise ning sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kui isikule osutatakse teises Euroopa Liidu liikmesriigis viibides vajalikku arstiabi Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel, siis esitatakse arve isiku elukohariigi pädevale asutusele (antud juhul haigekassale). Arstiabi osutanud tervishoiuteenuse osutaja lähtub raviarve esitamisel Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kehtivuse tähtajast ning esitab arve selle riigi pädevale 3 asutusele (haigekassale). Juhul, kui isikul oli ravikindlustuskaardil märgitud tähtaja jooksul kindlustuskaitse lõppenud ja haigekassa on isiku eest arve tasunud, tekib haigekassal nõudeõigus tehtud kulude hüvitamiseks. Eestis kindlustamata isik peab arstiabi eest ise tasuma. Kostja, olles teadlik oma kindlustuskaitse lõppemisest, kasutas pärast kindlustuskaitse lõppemist Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti Saksamaal teenuse saamiseks 01.01.2016.a. Kehtetu Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kasutamisega tervishoiuteenuse saamise eesmärgil on kostja rikkunud RaKS § 21 lõikes 4 sätestatud kohustust mitte kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti pärast ravikindlustuskaitse lõppemist või peatumist. Oma tegevusega on kostja alusetult rikastunud summas 601,48 (kuussada üks) eurot ja 48 eurosenti.
alusel on haigekassal, kui ta on täitnud teenuse eest tasumise kohustuse, õigus nõuda tehtud kulude hüvitamist. II Kostja vastus: Kostjale väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega AS Eesti Post poolt. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva hagimaterjali kättesaamisest alates ning hoiatas, et kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks andmata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Materjalid on kostja ema G. A’i poolt vastu võetud 27.07.2017.a. Kostja ei ole tähtajaks, milline saabus 10.08.2017.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. III Maakohtu otsuse põhjendused: Maakohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Kostja kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi ka õiguslikult põhjendatud. Nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse § 26 lg. 3 ja
MS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse kirjeldav osa ja põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.