KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
) ei ole selle § 1 lg 9 järgi kohaldatav vanglateenistuse tegevusele kinnipeetava suhtes vangistuse täideviimise korraldamisel, leiab ringkonnakohus, et korrakaitseseaduse kui üldseaduse vahetu sunni regulatsiooni on võimalik analoogia korras kohaldada juhtumil, kus vangistusseadus ise jõu kasutamise piisavat regulatsiooni ei sisalda. Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud muuhulgas: „Korrakaitseseadus saab riikliku järelevalve teostamisel olema vaid üldseaduseks, mille normide poole tuleb riikliku järelevalve teostajal pöörduda ainult juhul, kui eriseaduses vajalikud sätted puuduvad.“1 Ringkonnakohus leiab, et jõu kasutamise regulatsioon vangistusseaduses on säärane regulatsioon, kus vajalikud sätted puuduvad, mistõttu on võimalik vahetu sunni regulatsiooni kohaldada analoogia korras jõu kasutamisele vanglas. Vahetu sund on oma olemuselt haldustäitemenetlus, mitte korrakaitsemeede. Samas on VangS § 71 lg 2 oma regulatsioonitiheduselt pigem pädevusnorm kui volitusnorm. Korrakaitseseaduse vahetu sunni 1 Korrakaitseseaduse eelnõu 49 SE seletuskiri seisuga 16.05.2007, https://www.riigikogu.ee/download/a67e1f77-6a73-26c5-5648-71b05c92d979, lk 18. 5 arvutivõrgus: regulatsiooni kohaldamine analoogia korras ka vanglateenistuse tegevusele kinnipeetava suhtes vangistuse täideviimise korraldamisel on õiguskorra kui terviku suhtes säästlikum variant kui vangistusseaduse jõu kasutamise regulatsiooni suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimine.
§ 76
lg 1 järgi võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik; kui
§ 78
lg-s 1 nimetatud hoiatusega määratakse isikule haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohaldada, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt täitmata.
§ 76
lg 2 sätestab, et vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.
§ 76
lg 3 järgi ei ole lubatud vahetut sundi kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.
§ 78
lg 1 sätestab, et enne vahetu sunni kohaldamist on korrakaitseorgan kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada; võimaluse korral määratakse hoiatuses
§ 76
lg-s 1 nimetatud haldusakti täitmiseks tähtaeg, mis võimaldab haldusakti adressaadil kohustuse täita.
§ 78
lg 4 ls 1 järgi võib hoiatamisest loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. 14. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et vanglateenistuse ametnikud oleksid kaebajat eelnevalt hoiatanud, et tema suhtes võidakse rakendada jõudu. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest kiiret vajadust, mis oleks lubanud hoiatamisest loobuda. Sellega on vangla tegevus lisaks halduskohtu poolt tuvastatud õigusvastasusele vastuolus analoogia korras
§ 78lg-tega 1 ja 4.
- Viru Vangla on apellatsioonkaebuses toonud välja neli argumenti. Esiteks hinnatakse vastustaja väitel loenduse käigus lisaks kinnipeetava seisundile ka kambri olukorda ning seal asuvaid esemeid ja nende olukorda. Teiseks võib isik istmiku all midagi varjata. Kolmandaks hinnatakse loendusel ka võimalikke enesevigastusi. Neljandaks ohustas kinnipeetava käitumine vangla hinnangul üldist julgeolekut vanglas.
- Ringkonnakohus ei kahtle selles, et loendusel on otstarbekas hinnata lisaks kinnipeetava seisundile ka kambri olukorda ning seal asuvaid esemeid ja nende olukorda. Ringkonnakohus leiab aga, et sellise üldistusastmega eesmärgi saavutamisele ei aita kinnipeetava püsti tõusmine või istuma jäämine kuidagi kaasa. Üldmulje saamiseks piisab kambrisse sisenemisest ning kambri sisemuse vaatlusest.
- Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et kinnipeetava püsti tõusmine võib eelnevalt viidatud regulatsiooni valguses olla vajalik selleks, et teha kindlaks, et isik ei peida midagi keelatut oma istmiku all, ning selleks, et hinnata kinnipeetava võimalikke enesevigastusi. Nende eesmärkide saavutamiseks on püsti tõusmise nõudmine sobiv ja vajalik meede. Püsti tõusmise nõudest tuleb aga eristada jõu kasutamist vanglaametniku poolt loenduse läbiviimiseks, millel puudus hoiatus.
- Ringkonnakohus möönab, et jõu kasutamine võib olla teatud juhtudel möödapääsmatu kinnipeetavale antud korralduse sundtäitmiseks. Kuid igal juhul peab jõu kasutamine olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga konkreetsel juhul. Viru Vangla on 17.11.
- a vastustes nr 6-16/122-4 ja 6-16/125-4 (tl 18-19) kaebaja kahju hüvitamise taotlustele põhjendanud jõu kasutamist kaebaja suhtes üksnes formaalse püstitõusmiskohustuse sundtäitmise vajadusega, selgitamata püsti tõusmise vajalikkust konkreetsel juhul. Ringkonnakohus leiab, et VangS § 71 lg-t 2 ei tohi tõlgendada selliselt, et vanglateenistuse 6 ametnikul on teenistusülesannete täitmisel õigus kasutada füüsilist jõudu mistahes ajendil mistahes viisil. Jõu kasutamiseks peab olema olemas oht ning jõu kasutamine peab olema selle ohu tõrjumiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu. Viru Vangla ametnikud kasutasid vangla enda sõnul kaebaja suhtes jõudu selleks, et sundida teda täitma formaalset kohustust püsti tõusta. Viru Vangla ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis oleks andnud alust oletada, et kaebaja võib varjata istumise all keelatud esemeid, samuti pole viidatud asjaoludele, mille alusel oleks võinud pidada võimalikuks kaebaja poolt enesele enesevigastuse tekitamist. Apellatsioonkaebuses esitatud vastavasisulised väited ei muuda jõu kasutamist antud juhtumil proportsionaalseks, sest vangla ei ole ka apellatsioonkaebuses nimetanud asjaolusid, mis oleksid sundinud arvama, et kaebajal on midagi keelatut istumise alla peidetud või et ta on endale vigastusi tekitanud. Samuti ei piisa viitest üldisest vangla julgeolekule, et rakendada konkreetsel juhul konkreetse isiku suhtes jõudu. Seega ei olnud kinnipeetava suhtes jõu kasutamine antud juhul ka mõõdukas meede.
- Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/