2-16-17089/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-16-17089 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi Mark Vavrenjuki vastu alusetult saadud puhkusetasu 295 euro 65 sendi tagastamiseks Tsiviilasja hind 295 eurot 65 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi ja Tartu Vangla kaudu); e-post: tartu.vangla@just.ee. Kostja: Mark Vavrenjuk (isikukood: XXX, e-post XXX) Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Eesti Vabariigi hagi Mark Vavrenjuki vastu alusetult saadud puhkusetasu 295 euro 65 sendi tagastamiseks.
4. Mõista Mark Vavrenjukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 295 eurot 65 senti.
5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
6. Jätta menetluskulud Mark Vavrenjuki kanda. Määrata Eesti Vabariigi menetluskulude suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
7. Eesti Vabariik (hageja) esitas
8. novembril 2016 Tartu Maakohtule Mark Vavrenjuki (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 295,65 eurot. Hagi kohaselt töötas kostja Tartu Vanglas ametnikuna kuni
9. augustini
10. Selle seisuga oli kostja puhanud 12,96 1 päeva rohkem, kui ta oli välja teeninud. Seetõttu on hageja maksnud kostjale alusetult puhkusetasu 295,65 eurot.
11. Kostja tõi vastuses hagile välja asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu menetluses on haldusasi nr 316-229, milles on kostja nõue hageja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastasuse tuvastamisel oleks kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kuna kostjal võib olla hageja vastu suurem rahaline nõue, kui hageja nõue kostja vastu, ei saa kostja hageja nõudega nõustuda. KOHTU SEISUKOHT
12. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli kuni
13. augustini 2016 teenistussuhe, millele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS). Hageja nõuab kostjalt tagasi talle teenistussuhte ajal väidetavalt alusetult makstud puhkusetasu. Kuigi tegemist on oma olemuselt vaidlusega, mis tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, kuulub vaidluse lahendamine riigivastutuse seaduse § 22 lg 3 kohaselt maakohtu pädevusse ja vaidluse lahendamisel kohalduvad eraõiguse sätted.
14. ATS § 43 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ametniku põhipuhkuse kestus 35 päeva aastas ja ametnikule kohaldatakse töölepingu seaduse (TLS) §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. TLS § 68 lg-te 1 ja 3 kohaselt tekib õigus puhkusele töötatud aja eest ning kui puhkuseõiguslik aeg on aastast lühem, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. TLS § 70 lg 1 kohaselt on puhkuse aja eest õigus saada puhkusetasu, mille suurus vastab keskmisele töötasule. Hagi lisaks 1 olevast kostja isikukaardist nähtub, et kostja on puhanud
15. a-l saadaoleva puhkuse arvel 34 päeva. Kostja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Seega saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt lugeda kostja nimetatud asjaolu omaks võtnuks. Arvestades teenistussuhte kestust kuni
16. augustini 2016 koostoimes TLS § 68 lg-tega 1 ja 3 oli kostjal õigus töötatud aja eest saada puhkust 21,04 päeva. Seega on kostja puhanud 12,96 päeva rohkem, kui tal selleks õigus oli.
17. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et ta on puhkuse eest tasu hagejalt saanud. Seega saab TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugeda kostja nimetatud asjaolu omaks võtnuks. Kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg
18. Nimetatud sätte kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt puhkusetasu, kuid teenistussuhte lõppemise tõttu on ta puhanud rohkem ja saanud seega ka puhkusetasu rohkem, kui tal teenistussuhtest tulenevalt oli õigus saada. Kohtu hinnangul võib seda pidada nii olukorraks, kus kohustust ei teki, kui ka olukorraks, kus kohustus langeb hiljem ära. Asja lahendamisel ei ole oluline kumba alternatiiviga täpselt tegemist on, kuna mõlemal juhul on hageja nõude eeldused täidetud. ATS ei sätesta eriregulatsiooni teenistussuhte lõppemisel saadu tagastamise kohta. Seega kohaldub VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatu. Kuivõrd kostja ei ole vaielnud vastu saadud puhkusetasu suurusele, tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja enam saadud puhkusetasu 295,65 eurot.
19. Kohus märgib, et asja lahendamisel ei ole tähtis kostja välja toodud asjaolu, et poolte vahel on pooleli vaidlus halduskohtus. Ainuüksi asjaolu, et kostjal võib selle vaidluse tulemusena tekkida hageja vastu nõue, ei välista hageja nõude rahuldamist. Hagi rahuldamise saavad välistada vastuväited, millest nähtub, et hageja nõue on lõppenud või ei ole sissenõutav. Kostja selliseid väiteid ei ole esitanud.
20. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tal menetluskulusid ei ole tekkinud, mistõttu tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 2