lg 1 ja 268 lg 1 järgi ning Lea Kajupanga süüdistus
veebruari Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Jüri Kuld-Kuninga kaitsja adv. Sven Sillar ja Lea Kajupanga kaitsja adv. Mariann Tusti Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Jüri Kuld-Kuningas
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistust 1 aasta ja 6 kuud ei pöörata tingimuslikult täitmisele.
lg 1 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega, § 268 lg 1 järgi 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
Kohesele ärakandmisele kuulus 8 kuud vangistust, mille hulka arvati 3 päeva eelvangistuses viibitud aega. 1 aasta ja 4 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata, katseajaks määrati 3 aastat. 2. Lea Kajupank tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis jäeti
Kohesele ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust, 10 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga. 3. Jüri Kuld-Kuningas ja Lea Kajupank tunnistati
lg 1 järgi süüdi selles, et nad ajavahemikul 19.04.2002 kuni 28.07.2004 maksid kinni nende poolt Saaremaale intiimteenust osutama kutsutud TM, NK, AV, ZB, OS, OS, ML, MZ ja AV korduvad sõidukulud IdaVirumaalt Saaremaale Kuressaarde. Alates 2001.a. suvest kuni 28.02.2003.a. majutasid nad Saaremaale raha eest intiimteenust osutama kutsutud eelnimetatud isikud ning eeluurimisel tuvastamata M korduvalt J. Kuld-Kuninga poolt üüritud eramajja XXX, mille üüri maksid J. Kuld-Kuningas ja L. Kajupank. Ajavahemikul 30.03.2003 kuni 29.08.2003 majutasid nad raha eest intiimteenuseid osutama kutsutud MZ, ML ning tuvastamata I ja M. Kajupanga poolt üüritud korterisse XXX ning alates täpselt tuvastamata ajast 2003.a. kuni 08.09.2004.a. majutasid J. Kuld-Kuningas ja L. Kajupank intiimteenust osutama kutsutud ŽB, MZ, OS, AV OS, SB ning tuvastamata I, L, Z ja M XXX majja, mille üüri tasusid. Kutsutud isikutele selgitasid J. Kuningas-Kuld ja L. Kajupank töö- ja hinnatingimusi, tagasid tasuta sissepääsu Kuressaare baaridesse, intiimteenuse osutamiseks tasuta transpordi Kuressaares ja selle lähiümbruses ning võttes ise kliendilt intiimteenuse eest 800- 1000 krooni tunnis, maksid intiimteenust osutanule 200 – 300 krooni tunnis. 2 Peale selle tunnistati Jüri Kuld-Kuningas süüdi selles, et ta 2004.a. veebruaris Tallinnas V OÜ XXX XXX tegi AA-le ettepaneku minna intiimteenust osutama Rootsi kuningriiki Stockholmi, selgitas, et sadamas võtab teda vastu AV, kes kindlustab talle intiimteenuste osutamiseks vajaliku elamispinna, selgitas klientidega suhtlemise tingimusi, tasu suurust ning internetis intiimteenuse osutamise reklaami eesmärgil fotografeeris 19 ja 20. veebruaril 2004.a. V OÜ XXX palja ülakehaga AA. Stockholmi sõitmast keeldumise korral ähvardas J. Kuningas-Kuld nõuda AA-lt 10 000 krooni trahvi. 25.03.2004.a. viis EE AA Tallinna sadamasse, kus ostis laevapileti ning AA sõitis Stockholmi, kus 26.03.2004.a. tuli talle vastu AV, kes paigutaski AA korterisse, kus osutas intiimteenust 26.03 – 04.04.2004.a.
veebruaris Tallinnas V OÜ XXX tegi teadvalt alaealisele MK-le ettepaneku minna intiimteenust osutama Rootsi Kuningriiki Stockholmi, selgitades, et Rootsis võtab teda vastu AV, kes kindlustab elamispinnaga, selgitas klientidega suhtlemise tingimusi, saadava tasu suurust ning fotografeeris palja ülakehaga MK internetis intiimteenuste osutamise reklaami eesmärgil V XXX. 12.03. 2004.a. viis J. Kuningas-Kuld MK Tallinna sadamasse, ostis laevapileti ja andis piiride ületamiseks 500 SEK-i. Rootsis võttis MK vastu AV, kes paigutas ta korterisse, kus MK osutas intiimteenust 13.03 – 28.03.2004.a. APELLATSIOONIDE SISU 4.1 Lea Kajupanga kaitsja taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja karistuse mõistmist, mis ei oleks seotud reaalse vangistusega. Apellant ei nõustu süüdistuse mahu ja karistusega. Kohus on märkinud L. Kajupanga süüdimõistmisel, et tugineb õiendile (III kd tl 11-12), mille kohaselt XXX maja kontrollimisel on L. Kajupank madam ning tüdrukud tegelevad intiimteenustega. Nimetatud õiendist ei nähtu, millise menetlustoimingu käigus on see toimikusse sattunud ja mil viisil õiendis märgitud asjaolud on tuvastatud. Kohus on tuginenud M ja S ütlustele, kuid need ütlused on vastuolus. Üks tunnistajatest kinnitab, et tegeles Saaremaal prostitutsiooniga, teine eitab seda. Apellant viitab veel K ja V ütlustele ning märgib, et karistusõigus mõistab prostitutsiooni vahendamise all tegevust, mis on suunatud prostituudi ja kliendi kokkuviimisele. Seega ei saa kvalifitseerida L. Kajupanga poolt rahaülekannete tegemist tunnistajatele prostitutsiooni vahendamisena, kuna selline tegevus iseseisvalt lõpuleviiduna ei viinud kokku prostituute kliendiga. Nagu viidatud tunnistajate ütlustest nähtub, ei tähendanud neile Saaremaale sõitmine ja viibimine automaatselt prostitueerimist. Samuti osundatakse nii süüdistuses kui kohtuotsuses süüstavate tõenditena ütlustele, mille kohaselt L. Kajupank on majutanud prostituute. Samas pole aga L. Kajupangale esitatud süüdistust prostitutsiooniks ruumi andmises. Eeltoodut arvestades on tegemist süüdistatava jaoks olukorraga, kus jääb ebaselgeks talle konkreetselt inkrimineeritud süüdistuse maht. Nii ei saa apellant nõustuda ka eelpoolnimetatud tegevuse eest karistuse mõistmisega kohtuotsuses. 3 Kohus on arvestanud L. Kajupanga süüd kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistust ja puhtsüdamlikku kahetsust. Samas aga motiveerib kohus vangistuse ja pikaajalise tingimusliku karistuse mõistmist sellega, et süüdistatavad ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Seega ei ole tegelikult kergendavat asjaolu arvestatud. Kohus ei arvestanud, et L. Kajupanga ülalpidamisel on alaealine laps. L. Kajupanka ei ole varem karistatud. Kohus leidis, et uute kuritegude toimepanemise vältimiseks peab karistus olema mõjuv ja kohaldas reaalset vangistust. L. Kajupank ei ole alates tema suhtes 2004..a. septembris alustatud kriminaalmenetlusest saadik toime pannud ühtegi õigusrikkumist. Apellant leiab, et seega pole põhjendatud kohtu väide, et tema suhtes ei ole võimalik karistuse eesmärke ilma reaalse vangistuseta saavutada. 4.2 Jüri Kuld-Kuninga kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja leiab, et tema kaitsealusele mõistetud karistus 2 aastat vangistust tuleks jätta kohaldamata ja katseajaks määrata 2 aastat. Alternatiivselt leiab kaitsja, et juhul, kui jäetakse J. KuldKuningale mõistetud šokivangistus muutmata, siis kuuluks kohesele ärakandmisele üksnes 2 kuud ja 17 päeva vangistust. Apellant leiab, et kohus, kohaldades J. Kuld-Kuninga suhtes šokivangistust, asus põhimõtteliselt õigele seisukohale, et karistuse täitmisest vabastamiseks alused esinevad. Kuid rikkudes KrMS § 238 lg 2 sätestatut ja selle sätte eesmärki, ei vähendanud kohus reaalselt täitmisel kuuluvat karistust kolmandiku võrra, kuigi selline järeldus tuleneb seaduse tekstist ja mõttest. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada ka reaalselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Jättes selle tegemata, rikkus kohus menetlusõigust. Kaitsja leiab, et KrMS § 339 lg 2 mõttes on tegemist olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. Mõistes šokivangistusena J. Kuld-Kuningale 8 kuud vangistust, jätsid nii prokurör kui kohus tähelepanuta Riigikohtu seisukoha šokivangistuse kohaldamisel. Apellant viitab Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-21-05 ja 3-1-1-41-04 ja rõhutab, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mida pole aga võimalik saavutada pikemaajalise, enam kui mõnekuulise vangistusega. Apellant möönab, et Riigikohus ei ole täpsustanud, kuidas sisustada terminit mõnekuuline ja lühiajaline, kuid tavatähenduses mõistetakse mõnekuulise ajavahemiku all kindlasti rohkem kui 2 kuud, kuid samas mitte üle 3-4 kuu kestvat ajavahemikku. Sellisest lähenemisest tulekski juhinduda lühiajalise e mõnekuulise vangistuse sisustamisel. Seega ei saa šokivangistuse pikkus ületada 4 kuud. Kohaldades nüüd sellele maksimaalsele šokivangistusele KrMS § 238 lg 2 sätestatut, tuleb asuda seisukohale, et J. Kuld-Kuningase poolt reaalselt ja koheselt ärakandmisele kuuluv karistus ei saa ületada 2 kuud ja 17 päeva (4 kuud (120 päeva) x 2/3 on 80 päeva miinus eelvangistuses viibitud 3 päeva).
MS § 238 lg 2 sätestatust on ilmne, et lühimenetluses mõistetud tingimisi karistuse katseaeg ei saa kuidagi olla 3 aastat. Kuivõrd tegemist oli lühimenetlusega, tulnuks katseaega vähendada ühe kolmandiku võrra. 4 Harju Maakohtu poolt mõistetud 8 kuuline vangistus ei ole ilmselgelt lühiajaline vangistus. Nii pika karistuse mõistmisega rikkus kohus
04.06.2004.a. kohtuotsuses toonitas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise vangistusega tõsine hoiatus. Eelnevat silmas pidades leiabki kaitsja, et maakohtu otsus on vastuolus KrMS § 238 lg-ga 2 ja
Teiseks on apellant seisukohal, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-80-04 ja rõhutab, et Riigikohus on asunud seisukohale, et
Riigikohtu seisukohast tulenevalt on võimalik tingimisi karistusest vabastada ka prostitutsiooni kuriteos süüdimõistetud isik. Jüri Kuld-Kuningas on tunnistanud ennast süüdi. Ta on invaliid. Tegemist on esmakordse kuriteoga. Nimetatud asjaolud annavad aluse kaaluda J. Kuld-Kuninga karistamist tingimisi vangistusega. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
§s 56 sätestatut täiel määral ning kohtu järeldus, et L. Kajupanga suhtes tuleb kohaldada
Apellatsioonis esitatu põhjal märgib kohtukolleegium, et kuriteo toimepanemist L. Kajupanga poolt esmakordselt on kohus arvestanud. Süüdimõistetul alaealiste laste olemasolu ei ole aga
Samas leiab kohtukolleegium, et kaitsja viitab apellatsioonis põhjendatult vastuolule kohtuotsuses, mis puudutab karistuse mõistmist. Esimese astme kohtus on L. Kajupank kinnitanud, et on oma süüst aru saanud, avaldanud kahetsust. Sellest lähtudes on maakohus ka põhjendatult talle karistuse mõistmisel arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust kui kergendavat asjaolu. Samas on aga maakohus avaldanud oma otsuses seisukoha, mille kohaselt süüdistatavad ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Seda seisukohta ei ole kohus põhjendanud. Kohtukolleegium leiab, et puhtsüdamlik kahetsus sisaldab endas iseenesest isiku arusaamist, et ta on pannud toime õigusvastase ja hukkamõistetava teo. Sellisele arusaamisele viitab ka kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et kriminaalmenetluse alustamisest käesolevas asjas kuni siiani, ei ole L. Kajupank pannud toime ühtegi õigusrikkumist. Seega leiab kohtukolleegium, et oma teo ühiskonnaohtlikkusest mittearusaamine tuleb karistuse mõistmisel arvessevõetavatest asjaoludest välja jätta, mis omakorda tingib aga L. Kajupangale mõistetud kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse mõnevõrra lühendamise. 7. Jüri Kuld-Kuninga kaitsja apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist. 7.1 Apellatsioonis esitatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamise käsitlusega kohtukolleegium ei nõustu. Nimetatud seadusesättest nähtub üheselt, et lühimenetluses kuulub vähendamisele üksnes mõistetav põhikaristus. Selleks on J. Kuld-Kuninga puhul maakohtu otsuse kohaselt 3 aastat vangistust. Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on ammendavalt loetletud karistusseadustiku 3. peatüki 1. jaos ning nendeks on rahaline karistus ja vangistus. Karistusest tingimisi vabastamisega kaasnevalt määratud katseaeg ei ole karistus, mistõttu ei ole KrMS § 238 lg 2 sätted katseajale mingil juhul kohaldatavad. Samuti ei ole 6 põhikaristusena käsitletav
lg 2 alusel määratud kohesele kandmisele kuuluv osa mõistetud karistusest.
lg-s 2 sätestatakse mõistetud põhikaristuse täitmise kord – milline osa vangistusest kantakse ära kohe ja millist osa tingimisi ei pöörata täitmisele. Kõne all oleva seadusesätte kohaldamine ei ole puutumuses KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega. 7.2 Kaitsja tõsikindla väitega, nagu ei saaks
lg 2 alusel määratud kohesele ärakandmisele kuuluv vangistuse osa, nn šokivangistuse pikkus ületada 4 kuud, kohtukolleegium siiski ei nõustu ning leiab, et 4-kuuline vangistuse piir ei tulene ka Riigikohtu seisukohast, mis on väljendatud kriminaalkolleegiumi otsustes 3-1-1-41-04 ja 3-11-21-05. Kohtukolleegium leiab, et määrates J. Kuld-Kuningale mõistetud 2 aastasest vangistusest kohesele ärakandmisele 8 kuud vangistust, ei ole maakohus läinud vastuollu šokivangistuse lühiajalisuse põhimõttega ega kõrvale kaldunud
Nimetatud seadusesätte kohaselt peab reaalselt ärakantava vangistuse kestus olema kindlasti väiksem vangistuse sellest osast, millest süüdlane vabastatakse ning mitte mingil juhul ei tohiks ärakantava vangistuse tähtaeg ületada ühte kolmandikku mõistetud karistuse kogukestusest. 7.3 Apellant, viidates Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-80-04, märgib põhjendatult, et
kohaldamiseks ei ole seaduseandja otseseid piiranguid kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud ka
§-des 176 ja 268 ettenähtud kuritegusid toimepannud isikute karistusest vabastamine. Kuid kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et alati tuleb
74 kohaldamisel järgida üldreeglit, mis võimaldab karistusest vabastamist üksnes siis, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega. Seda põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus apellandi poolt viidatud otsuses. Millised on need teo toimepanemise tehiolude ja J. Kuld-Kuninga isikuandmete märkimisväärsed erisused, seda kaitsja oma apellatsioonis esile ei too, küll aga möönis ta ringkonnakohtu istungil, et tema kaitsealune vajab tõsist hoiatamist. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga ja leiab, et maakohus on põhjendatult tulnud järeldusele, et J. Kuld-Kuninga puhul on otstarbekas ja võimalik
Mis puudutab J. Kuld-Kuninga tervislikku seisundit, siis see ei saa olla aluseks tema täielikule karistusest vabastamisele. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et tervislik seisund ei takistanud J. Kuld-Kuningal käitumast viisil, mis tingis tema süüdimõistmise. Tuginedes aga käesoleva otsuse p-s 6.4 esitatule L. Kajupanga suhtes ja arvestades kaalukamalt J. Kuld-Kuninga tervislikku seisundit kui seda on teinud maakohus oma otsuses, leiab kohtukolleegium, et otstarbekas ja võimalik on J. KuldKuningale mõistetud ja tema karistusest lähtuvalt maksimaalset (üks kolmandik mõistetud karistusest) kohesele kandmisele kuuluvat karistust lühendada. 8. Mis puutub prokuröri märkusse maakohtu otsuse resolutsiooni sattunud eksitava arvutusliku vea kohta J. Kuld-Kuningale mõistetud kandmisele kuuluva karistuse kestuses, siis kuivõrd kohtukolleegium kohtuotsuse süüdistatavatele mõistetud reaalselt ärakantava karistuse osas tühistab, ei ole otsuse resolutsiooni täpsustamine vajalik. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4, 342 rahuldab ringkonnakohus kaitsjate apellatsioonid osaliselt ja tühistab Harju Maakohtu 14.02.2006.a. otsuse osaliselt Jüri Kuld-Kuningale ja Lea Kajupangale mõistetud kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuses, mida ei pööratud
Malle Preimer Igor Amann 7 Jüri Paap
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.