3-17-1502/8

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1502 Haldusasi Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt raha kandmisega kaebaja vabanemisfondi Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Abdulajevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Igor Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Igor Abdulajev esitas
5. juulil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel seoses raha kandmisega kaebaja vabanemisfondi. Lisaks taotleb kaebaja menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohtuotsuse tõlkimiseks ning vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
6. Tartu Halduskohus jättis
7. augusti
8. a määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebuse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu 250 eurot tasumiseks või riigilõivu tasumiseks vastavalt määruse põhjenduste punktile 8) aega 10 päeva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest. Kaebaja sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul ilmselgelt ei võimalda tasuda 250 euro suurust riigilõivu, kuid kohus leiab, et I. Abdulajevi kaebust ei saa pidada sedavõrd perspektiivikaks, et anda talle menetlusabi. Isikuarvele laekuvatest summadest tehtavad mahaarvamised on reguleeritud seaduse tasandil ning VangS § 44 lg 2 põhiseadusega vastuolu on õiguskantsleri poolt mitmel korral analüüsitud ning sellisel kaebusel puuduvad eduväljavaated. Halduskohus selgitas määruse p-s 8, et kui kaebaja peab nõutava riigilõivu tasumist liialt koormavaks, on tal võimalus oma nõude suurust muuta. Sellisel juhul on kaebajal võimalik tasuda riigilõivu 3% nõude suurusest, teatades sama tähtaja jooksul kohtule konkreetse summa, mille ulatuses ta kahju hüvitamist soovib.
9. I. Abdulajev esitas
10. augustil 2017 määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles palub arvestada tema „mittevaralise kahju suuruse summas 10 eurot kontole (~33 eurot) iga kuu jooksul kuni vähem kui 750 eurot praeguseni“.
11. Tartu Halduskohus võttis I. Abdulajevi määruskaebusena peakirjastatud dokumendi
12. augusti 2017 a. määrusega menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus tõlgendas kaebaja tahet selliselt, et kaebaja soovib dokumendis halduskohtu
13. augusti
14. a määruse resolutsiooni p-i 1, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, tühistamist.
15. Tartu Ringkonnakohus jättis
16. augusti
17. a määrusega Igor Abdulajevi määruskaebuse käiguta. Ringkonnakohus palus I. Abdulajevil teatada, kas ta soovis määruskaebusena pealkirjastatud dokumendis täpsustada enda mittevaralise kahju suurust või esitada määruskaebust Tartu Halduskohtu
18. augusti
19. a määruse vaidlustamiseks. Juhul kui kaebaja soovis esitada määruskaebust, tuleb kaebajal täpsustada ringkonnakohtule esitatud taotlust ning esitada nõuetekohaselt põhjendatud määruskaebus.
20. I. Abdulajev esitas
21. augustil 2017 ringkonnakohtule määruskaebuse täpsustuse, milles palub ringkonnakohtul rahuldada tema menetlusabi taotlus ise või saata asi otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja viitas Riigikohtu lahendile 3-3-1-35-15, millega Riigikohus kuulutas põhiseaduse vastaseks HKMS § 112 lg 1 p 1 osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi ning esitas enda vanglasisese isikukonto väljavõtte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (Tartu Halduskohtu
23. augusti 2017 määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses ega selle täienduses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda seisukohale, et tema esitatud kaebus on perspektiivne või milliste argumentide alusel saaks järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
24. Kuna kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
25. augusti 2017 määruse resolutsiooni p-i 1 peale on RLS § 22 lg 1 p 10 alusel riigilõivuvaba, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
26. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Halduskohus on käesolevalt õigesti tuvastanud, et kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks (Tartu Halduskohtu
27. augusti 2017 määruse p 4.3), kuid leidnud, et kaebuse eduväljavaated on äärmiselt vähesed (Tartu Halduskohtu
28. augusti 2017 määruse p 4.4, 4.5). Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu 2 kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm
29. maist 2011, nr 3-3-1-11-11, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise ja halduskohtu määruse tühistamise. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudub alus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus
31. augusti 2017 määrusega õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Einar Vene Tanel Saar 3