Obsah (7)

§ 112§ 111§ 2§ 47§ 121§ 13§ 182

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus mõistis kaebaja eesmärki kohtusse pöördumisel selliselt, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks on saavutada hüvitise väljamõistmine Viru Vangla õigusvastase tegevuse eest, mitte eraldiseisvalt õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine. Kohus märkis, et vangla teatel ei ole kaebaja vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust, seega ei ole vangla saanud taotlust tagastada või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätta ning kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne kord hüvitamiskaebuse esitamisel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jättis kohus menetlusabi taotluse tähelepanuta.

1. A. Streltsov esitas 12.05.2017 määruskaebuse, milles ta palus end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid ning nõudis Tartu Halduskohtu 09.05.
2. a määruse tühistamist.
3. Tartu Halduskohus jättis 22.05.
4. a määrusega A. Streltsovi menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis A. Streltsovi määruskaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks 10 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kohtu väitel nähtub kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (12.01.-11.05.2017) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 16,07 eurot ((200,02-140,02-27,86)/4x2). Kohus arvestas seejuures, et kaebaja on vangla kaupluses teinud kulutusi 27,86 euro eest ning põhjendatud ei ole vältimatute kulutustena arvesse võtta maksimaalselt võimalikke kulutusi 94 euro ulatuses. Kohus leidis, et menetluskulud (kaebuselt riigilõiv 15 eurot) ei ületa A. Streltsovi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu esinevad asjaolud, mille puhul

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud. Kohus märkis, et isegi kui majanduslikud eeldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks oleks täidetud, ei saaks määruskaebust pidada perspektiivikaks

§ 111lg 1 mõttes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A. Streltsov esitas 03.06.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.
2. a määrus, vaadata tema kaebus läbi ja see rahuldada. A. Streltsovi väitel ei nõustu ta kohtuga, kes teeb talle etteheiteid, et ta kulutab oma raha vajalike kaupade peale. A. Streltsov nõuab halduskohtuniku kõrvaldamist ja viimase õigusvastase tegevusega tekitatud moraalse kahju eest Eesti Vabariigilt 15 000 euro välja mõistmist. A. Streltsov palub vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. A. Streltsov palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 22.05.
5. a määrus tühistada.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 22.05.

1. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Arvestades eeltoodut tuleb ringkonnakohtu hinnangul A. Streltsovi määruskaebuses esitatud nõuet käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.
2. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas.
3. Ringkonnakohus märgib, et

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

§ 111

lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas 2 menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (16.05.

1. a määrus nr 3-3-1-95-10, p 6; 22.06.
2. a määrus nr 3-3-1-20-10, p 15; 11.12.
3. a määrus nr 3-3-1-83-07, p 11). Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
4. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11).
5. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) ei ületa A. Streltsovi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu esinevad asjaolud, mille puhul

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud. Seejuures arvestas halduskohus, et kaebaja on vangla kaupluses teinud kulutusi 27,86 euro eest ning ei pidanud põhjendatuks vältimatute kulutustena arvesse võtta maksimaalselt võimalikke kulutusi 94 euro ulatuses. Ringkonnakohus eeltoodud halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu üldkogu on 12.04.

1. a otsuses nr 3-3-1-35-15 (p 51) sedastanud, et kinni peetavate isikute puhul võib eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Kinnipeetava vajadust teha kulutusi hügieenitarvetele tuleb eeldada. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu poolt igakuiste kulutuste puhul piirduda üksnes isikukonto väljavõttelt (tl 18-18p) nähtuvate kulutuste arvestamisega, vaid arvesse tuleb võtta eelviidatud Riigikohtu lahendis toodud ulatuses igakuised kulutused (s.o ca 5% ulatuses töötasu alammäärast), täpsemalt hindamata kulutuste tegelikku toimumist, vaid eeldades kinnipeetava vajadust teha kulutusi hügieenitarvetele.
2. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne halduskohtule menetlusabi taotluse esitamist (perioodil 12.01.-11.05.2017) olnud 200,02 eurot. Kaebaja sissetulekutest on seaduse alusel nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud mahaarvamisi summas 140,02 eurot. Kokku tuleb kaebaja sissetulekutest

§ 112lg 1 p 1 ja kohtupraktika (Riigikohtu 12.04.2016.

a otsus nr 3-3-1-35-15) järgi maha arvata 234,02 eurot (140,02+94, s.o igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast

1. a). Eeltoodust tulenevalt ületavad kaebaja sissetulekutest tehtavad mahaarvamised kaebaja sissetulekuid. Seega on kaebaja maksejõuetu isik. Eeltoodust tingituna muudab ringkonnakohus antud osas halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendusi.
2. Kuna menetlusabi andmise majanduslik eeldus on täidetud (kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei ületa riigilõivu), siis hindab ringkonnakohus järgnevalt, kas käesoleval juhul on piisav alus eeldada, et kavandatavas menetluses osalemine on edukas (Riigikohtu üldkogu 12.04.
3. a otsus nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu 15.06.
4. a määrus nr 3-3-1-36-16).

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS), mille § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleneb VangS-st kinnipeetavale vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude korral kohustusliku 3 kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Halduskohus on 09.05.2017. a määrusest nähtuvalt vangla esitatud andmetele tuginevalt kindlaks teinud, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust. Vaidlustatud määruses on halduskohus märkinud, et isegi kui majanduslikud eeldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks oleks täidetud, ei saaks määruskaebust pidada perspektiivikaks

§ 111lg 1 mõttes.

Halduskohtu põhjendused on küll äärmiselt lakoonilised, kuid ka ringkonnakohus asub eelnevat arvestades seisukohale, et määruskaebust ei saadaks edu, kuna kaebuse läbivaatamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Seega ei saa määruskaebust pidada perspektiivikaks, mistõttu ei ole põhjendatud anda kaebajale menetlusabi. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul kokkuvõttes õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. 12. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtuniku kõrvaldamist ning viimase tegevusega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt 15 000 eurot väljamõistmist. Eeltoodud kohtuniku kõrvaldamise taotlust võib ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kohtuniku taandamise taotlusena.

§ 13lg 1 kohaselt kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 23–30. TsMS § 24 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist ning lg 2 kohaselt kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 24 lg 3 kohaselt taandamise alust tuleb avalduses põhistada. Seega TsMS §-s 24 sätestatut arvestades tuleb kaebaja taotlus lahendada halduskohtul. Ringkonnakohus edastab eelnevat arvestades kaebaja taotluse lahendamiseks halduskohtule. Ühtlasi jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kaebaja taotluse Eesti Vabariigilt halduskohtuniku õigusvastase tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju, 15 000 euro, väljamõistmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist käesoleva määruskaebuse esemega seonduva taotlusega.

§ 182

lg 3 järgi koostoimes § 203 lg-ga 2 ei ole lubatav esitada määruskaebuses nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Täidetud peavad olema RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldused.

1. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.
2. a määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Kaebaja taotlus kohtuniku taandamiseks tuleb edastada lahendamiseks halduskohtule. Kaebaja taotlus Eesti Vabariigilt 15 000 euro väljamõistmiseks jääb läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel