Obsah (5)

§ 227§ 66§ 68§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 25. august 2017 Väärteoasja number 4-17-3133 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär

§ 227lg 4 järgi Vaidlustatud kahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5.

juuni 2017 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik V.B., apellatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur. Esindaja Irina Reino Menetlusalune isik V.B. (isikukood: XXXX). Elukoht: xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 22. august 2017 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2017 otsus osas, milles kohus määras: ”

§ 66lg 1 alusel kanda 6 (kuus) päeva aresti hiljemalt 05.08.2017”.

1. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsus muutmata.
4. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus V.B. liiklusseaduse § 227 lg 4 sellega, et tema
6. juunil 2017, kell 17:34 Kreenholmi 45 Narva juures juhtis mootorsõidukit asula piires kiirusega 118 +/4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h, s.o mitte vähem kui 64 km/h võrra.
7. Viru Maakohtu
8. juuni
9. a otsusega tunnistati V.B. süüdi ning talle mõisteti LS § 227 lg 4 järgi arest 7 päeva. Karistuse alguseks loeti
10. juuni 2017 kell 17:50.

§ 68lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg 4.

juuni kell 17:50 kuni

1. juunini 2017, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuulub 6 päeva aresti, mis tuleb ära kanda hiljemalt
2. augustiks 2017 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva arestimajas. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. V.B. vabastati pärast 1 päeva aresti ärakandmist
3. juunil 2017 kell 17:
4. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti V.B. ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 kohaselt on V.B. kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest alates loovutama juhiloa Maanteeametile.
5. V.B. vaidlustab kohtuotsuse karistuse osas. Maakohus arvestas V.B. ile karistust mõistes

§ 56lg-s 1 sätestatut.

Kohus ei tuvastanud süüd raskendavaid asjaolusid, süüd kergendava asjaoluna arvestas kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti arvestas kohus isikut iseloomustavaid andmeid – s.o asjaolu, et V.B. on Ida-Virumaa XXX õpilane ja teda on varem väärteokorras karistatud. Kohus märkis, et süü suurust mõjutab oluliselt toimepandud tegu. V.B. ületas mootorsõidukit asula piires juhtides sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h võrra. Sõidukis viibisid V.B. i sõbrad, kelle elu ja tervise ta oma tegevusega ohtu seadis. Kohus arvestas sedagi, et tegu pandi toime ajal, mil Narva linnas liigub palju sõidukeid ja jalakäijaid. Tegemist on populaarse teeosaga. Rahatrahvi määramist kohus otstarbekaks ei pidanud, kuivõrd varasemad rahatrahvid on tasumata. Isiku süü suurust arvestades tuleb talle karistuseks määrata arest. Kergendavat asjaolu arvestades mõistis kohus V.B. ile karistuseks aresti tunduvalt alla keskmise määra. Kohus arvestas lisaks, et V.B. õpib Ida-Virumaa XXX ja juunis on tal eksamite aeg.

1. Lisakaristust mõistes arvestas kohus seda, et V.B. it on korduvalt karistatud väärteo korras, sh erinevate liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Rikkumised on süstemaatilised. Korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus toime uue samalaadse süüteo. Sõidki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eripreventiivseid eesmärke. Isik, kes vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult rikub liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tuleb liiklusest kõrvaldada. APELLATSIOON
2. Apellatsioonis taotleb V.B. tühistada Viru Maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas ning määrata trahv 300 trahviühikut. Alternatiivselt saata asi läbivaatamiseks I astme kohtusse. 5.1 Kohus jättis karistust mõistes arvestamata, et V.B. töötab töölepingu alusel ettevõttes XXX OÜ ning tema töö on seotud auto juhtimisega. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab V.B. töö ja sissetuleku. 5.2 Kohus jättis arvestamata sellegi, et V.B. il on raske krooniline haigestumine. Arstitõendite kohaselt on tervise jaoks eriti oluline stressiolukordade vältimine. V.B. tarvitab regulaarselt ravimeid ning tema jaoks on ette nähtud toidurežiim. V.B. peeti kinni 1 päevaks ning sel ajal ei tagatud talle ravimeid ega toidurežiimi ning aresti kandmine tõi kaasa suure stressi. Pärast aresti kandmist on apellandi analüüsid oluliselt halvenenud. Seega peaks karistuse mõistmisel arvestama, et aresti kandmine võib negatiivselt mõjuda apellandi tervisele. Arst on kategooriliselt vastu sellele, et V.B. kannab aresti. 2 5.3 Apellant leiab, et kohtuotsuses ei ole otseselt jälgitav, kas kohus on arvesse võtnud süüd kergendava asjaoluna süü tunnistamist. 5.4 Eelnevad rahatrahvid olid tasumata seoses majanduslike raskustega, ent nüüd on V.B. trahvid tasunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Ringkonnakohtus
4. augustil
5. a toimunud istungil jäi V.B. apellatsiooni juurde, kohtuvälise menetleja esindaja taotles jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
6. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt.
7. Viru Maakohus tuvastas, et V.B. pani toime õigusrikkumise, kui tema
8. juunil 2017, kell 17:34 Kreenholmi 45 Narva juures juhtis mootorsõidukit asula piires kiirusega 118 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h, s.o mitte vähem kui 64 km/h võrra. Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et V.B. on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluse pooled otsust vaidlustanud.
9. Vastavalt

§ 56lg 1 ls-le 1 on isiku karistamise aluseks tema süü.

Süü suurus oleneb süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest (

§ 57-58).

Isiku süü suuruse määramisel tuleb anda hinnang neile asjaoludele, mis on süüteoga seotud. Süüküsimuse hindamisel ei saa anda eetilist üldhinnangut isikule, s.o karistuse liigi ja määra valikul ei tohi konkreetse teo asemel asuda hindama süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti andma hinnangu teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne).

1. Antud juhul võib teo tehiolusid arvestades pidada V.B. i teosüüd suureks. Süütegu pandi toime intensiivse liiklusega alal, kellaajal, mil antud teelõigul liigub palju autosid ja jalakäijaid. V.B. i juhitud sõidukis oli mitu sõpra, kelle elu ning tervis olid seatud ohtu kui menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust enam kui 64 km/h võrra. Teo pani V.B. toime tahtlikult. Tegemist on kahtlemata taunitava ning raske teoga, seda enam, et tegu on algaja ja väheste kogemustega juhiga, kellel sõidukogemust süüteo toimepanemise ajal vaid 7 kuud (apellatsioonikohtu istungil avaldas V.B. , et sai juhiload
2. oktoobril 2016). Analüüsides isiku käitumist enne ja pärast tegu on märkimisväärne, et V.B. it on vaatamata algaja juhi staatusele korduvalt karistatud väärteokorras erinevate liiklusrikkumiste eest, sh mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga, vaid isiku käitumine näitab, et ta suhtub üleolevalt teistesse liiklejatesse ning talle eelnevalt mõistetud karistustesse. Ehkki V.B. peale maakohtu otsuse kuulutamist tasus ära kõik varasemad rahatrahvid, ei ole nende määramisega saavutatud karistusega eeldatavat toimet, mistõttu leiab ka ringkonnakohus, et vaid vabadusekaotuslik karistus aresti näol hoiab ära uute õigusrikkumiste toimepanemise. Ka praeguseks ajaks ärakantud 1-päevane arest ei ole avaldanud soovitud mõju V.B. ile. Kohtuistungil selgitas ta, et ka pärast käesoleva asja arutamist Viru Maakohtus
3. juunil
4. a, pani ta toime uue samalaadse liiklusrikkumise
5. juunil 2017, kui ületas lubatud sõidukiirust 30 km/h võrra (kohtuistungi protokoll, lk 2). Apellatsioonikohus kontrollis seda väidet ja selgus, et V.B. it karistati
6. juunil
7. a toime pandud LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 alusel rahatrahviga ja temalt võeti ära juhtimisõigus 1 kuuks. Kohtuvälise menetleja
8. juuli
9. a otsus jõustus
10. augustil
11. 3
12. Ringkonnakohus rõhutab, et süü suurus on siiski vaid üks osa karistuse mõistmise kaalutlusest, kuna karistuse mõistmise teise osa moodustab eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide püstitamine. Ka antud osas nähtub maakohtu otsusest, et kohus on arvestanud, et rahatrahve ei ole V.B. tasunud, mistõttu ei ole rahatrahvi mõistmine otstarbekas. [Vahemärkusena olgu lisatud, et ehkki maakohus on lahendi lk 5 kirjutanud, et varasemad arestid ei ole suutnud isikut seaduskuulekana käituma panna, siis ülejäänud lahendi sisust on aru saada, et maakohus peab silmas ikkagi rahatrahve. Ilmselt on viga olnud ekslik]. Ringkonnakohus nõustub kohtuga ja leiab samuti, et isikule, keda on korduvalt trahvitud liiklusrikkumiste eest, ent kes jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, ei ole otstarbekas rahatrahvi kohaldada, sest selle eripreventiivne toime on ammendunud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus liiklusrikkumiste tõttu satub igapäevaselt ohtu ja hukub inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.
13. Ehkki apellant leiab, et maakohtu otsusest ei selgu, kas kohus kergendavat asjaolu üldse arvestas, siis ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka selles osas maakohtule etteheiteid teha. Nimelt on kohus viidanud kohtupraktikale, milles väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa sanktsiooni keskmine määr. Seejärel arvestatakse süü suurust, kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ning saadaksegi süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Praegusel juhul on kohus V.B. i teosüüd pidanud keskmiseks ning karistuse mõistmisel tunduvalt alla keskmise määra ongi määravaks saanud karistust kergendav asjaolu, s.o süü tunnistamine (vt otsuse lk 5).
14. V.B. i apellatsiooni keskseks küsimuseks on tema tervislik seisund. Hinnates olemasolevaid tõendeid - mh isiku enda ütlusi, et ta võtab regulaarselt medikamente, käib tööl ja õpib ning arsti tõendeid isikul esineva haiguse ja ravisoovituste kohta, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul menetlusaluse isiku elu haiguse tõttu sedavõrd pärsitud, et ta ei saaks kanda mõistetud karistust. Kohtukolleegium selgitab, et vastavalt vangistusseaduse § 156 lg 5 alusel kehtestatud arestimaja sisekorraeeskirja § 31 lg 1 p-le 3, on kinnipeetul õigus saada arsti ettekirjutusel dieettoitu. § 30 lg 6 järgi ravimit, mida kinnipeetule on vaja manustada regulaarselt, hoitakse arestimaja juhi määratud ametniku valduses ning seda antakse isikule arsti ettekirjutuse kohaselt. Samuti on arestimajas tagatud kinnipeetu füüsilise seisundi pidev jälgimine ja vajadusel kontroll ning tagatud ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. Seega ei ole V.B. i tervislik seisund tema karistuse kandmisele takistuseks. Märkimist väärib, et maakohtu istungi protokollist puuduvad viited sellele, et V.B. oleks oma tervislikust seisundist maakohut teavitanud. Seega ei saa maakohtule ette heita ka tervisliku seisundi arvestamata jätmist karistuse mõistmisel. Ehkki vastavalt isiksuseomadustele võib kinnipidamine mõjuda erinevatele inimestele erinevalt, sh stressitekitavalt, ei saa see vabastada isikut karistuse kandmiselt. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt tekitavad V.B. ile stressi ka kool ja teated tema tervise kohta (protokolli lk 2). Seega ei saa stressi ja sellega seonduvalt haiguse ägenemist välistada ka väljaspool arestikambrit. Liiatigi on juba maakohus määranud aresti kandmisele ositi, mis peaks võrreldes aresti järjest ärakandmisega olema menetlusalusele isikule vähem stressi tekitav.
15. V.B. on vaidlustanud ka lisakaristuse kohaldamise. Põhjendusena märgib apellant, et kaotab juhilubade äravõtmise korral töökoha. Lisakaristuse kohaldamise eeldusena on seadusandja ette näinud süülise teo toimepanemise, millises osas ei ole otsust vaidlustatud. LS § 227 lg 5 p 3 alusel on õigus rikkumise puhul ära võtta juhtimisõigus. Lisakaristuse mõistmise vajaduse tingib preventiivsete eesmärkide täitmise vajadus.
16. Maakohus on õigustatult arvestanud eripreventiivsete eesmärkidega V.B. i karistamise eesmärkide saavutamiseks. Kohus leidis, et tegemist on isikuga, kes on juba korduvalt vaatamata 4 karistustele eiranud tahtlikult liiklusseaduse nõudeid. Seetõttu on ta ohtlik teistele liiklejatele ja tuleb liiklusest kõrvaldada. Selline seisukoht on kooskõlas ka ringkonnakohtu praktikaga. Apellatsioonikohus on leidnud, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine (TrtRKO 4-12-3203). Lisaks tuleb märkida, et kuna V.B. ilt on kohtuvälise menetleja
17. juuli
18. a otsusega juhtimisõigus ära võetud ning tema load on tunnistatud kehtetuks, siis arvestades uute esmaste juhilubade saamiseks seaduses sätestatud tingimusi, on praeguseks ajaks kaotanud apellatsiooni väited lisakaristuse osas ka oma aktuaalsuse.
19. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on õiguskorra tagamise huvides vajalik ja maakohtu otsuse muutmine põhikaristuse ja lisakaristuse osas ei ole põhjendatud ega võimalik.
20. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
21. juuni 2017 otsuse üksnes osas, milles kohus määras

§ 66lg 1 alusel, et V.B.

il tuleb kanda 6 (kuus) päeva aresti hiljemalt 5. augustiks 2017, sest edasikaebeõiguse rakendamise tõttu ei ole V.B. nimetatud päevaks aresti ära kandnud. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus otsuse muutmata. Apellatsioon aga jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5