Obsah (5)

§ 175§ 657§ 662§ 172§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-06-15067 Tsiviilasi Madi

§ 175lg 1).

Usaldusisik on avaldanud, et alates

1. a oktoobrist võlgnik usaldusisikule oma töötasu arestitavat osa üle andnud ei ole. 11.05.2016 aruande esitamise seisuga ei olnud võlgnik vastanud usaldusisiku korduvatele päringutele ega esitanud andmeid oma tegevuse kohta. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta ei tööta alates 01.05.
2. Eeltoodust tulenevalt ei andnud võlgnik usaldusisikule töötasu mittearestitavat osa üle ka ajal, mil ta töötasu sai. Võlgnik on avaldanud, et lahkus töölt omal algatusel. Kohus nõustub võlausaldaja AS Swedbank esindajaga, et selline tegevus ei ole aktsepteeritav, kui võlgnikul ei ole uut töökohta, kus tal oleks võimalik teenida mõistlikku tasu. Kohus on korduvalt andnud võlgnikule täiendavaid tähtaegu selle summa tasumiseks. Võlgnik on kohtuistungitel korduvalt palunud võimalust tasuda usaldusisikule summa, mis on jäänud varem üle andmata. Maakohtu määruse tegemise seisuga ei ole võlgnik lubadusi täitnud. Kohus leidis, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173-s nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve saada oma nõuded rahuldatud. Seetõttu leidis kohus, et käesoleva kohustusest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja isiku kohustustest vabastamisest tuleb keelduda. Samal seisukohal on olnud ka usaldusisik ja võlausaldajad (v.a OÜ Nutshell Invest). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Võlgnik Madis Helm (määruskaebuse esitaja) esitas 16.06.2017 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja võlgnik võlgnevustest vabastada. Määruskaebuse kohaselt töötas võlgnik aastatel 2012-2015 ning tasus läbi usaldusisiku võlgnikele 20 476,59 eurot, mis on 4 % kogu võlgnevustest. Vastavalt usaldusisiku kogemustele ja kinnitusele on nimetatud summa ja protsent keskmisest võlgnikelt vabastamise menetluses laekuvast oluliselt suurem.
4. a alguses oli võlgnik sunnitud lahkuma oma ametikohalt, kuna vahetus juht, kes ei pidanud võlgniku ametikohta vajalikuks. Kogu pankrotimenetlus on kestnud 10 aastat alates augustist 2006 ja võlgnik leiab, et on oma kohustusi täitnud piisava hoolsuse ja korrektsusega. Maakohus seda oma määruses ei arvestanud. Maakohus ei ole määruses arvestanud PankrS § 175 lg-ga 11, mille kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
5. Usaldusisik Martin Krupp on seisukohal, et määruskaebus on alusetu ning määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust Viru Maakohtu 01.06.2017.a. kohtumääruse tühistamiseks. 4 Usaldusisik leidis, et maakohus on tuvastanud võlgniku poolt PankrS § 173 toodud kohustuste rikkumise ning PankrS § 175 lg 2 kohaselt on nimetatud asjaolud võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks. Oluline on märkida ka asjaolu, et kohus on andnud võlgnikule korduvaid tähtaegasid summade tasumiseks, kuid võlgnik ei ole antud lubadusi täitnud. Võlausaldaja Swedbank AS esitas 19.07.2017 seisukoha, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus tühistamata. Menetluskulud palub Swedbank AS jätta võlgniku kanda. Võlausaldaja AS Espak Tartu esitas 21.07.2017 seisukoha, milles palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja Tallinna Teede Aktsiaselts on seisukohal, et Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning Madis Helmi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik oleks pidanud pärast Keskkonnaagentuurist töölt lahkumist aktiivselt tööd otsima. On väheusutav, et vastutustundlik ja hoolas võlgnik, kes pealegi kasvatab kolme last, ei leia pooleteist aasta jooksul tööd. Võlausaldaja Jüri Allikalt’i Õigusbüroo OÜ esitas seisukoha, mille kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esiletoodu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samadele seisukohtadele asus ka võlausaldaja Anri Juhtimisteenuse UÜ. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi, kuid jätta resolutsioon muutmata (

§ 657lg 1 p 21 ja § 659). 12. Maakohus on lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse Pankr

S § 175 lg 2 p 2 alusel seetõttu, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on 05.10.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 p-s 13 märkinud, et PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).

1. Võlgniku kohustused on sätestatud PankrS §-s 173 lõigetes 1-
2. PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste, sh tulu üleandmise kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 2 p 2). Sätte kohaldamisel tuleb kohtul tuvastada, kas võlgnik rikkus sättes loetletud kohustusi süüliselt, sh tuvastada süü vorm. Kohtul tuleb oma seisukohta põhjendada, tuues mh välja asjaolud, millest süü järeldub. Maakohus on PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel jätnud süü vormi osas seisukoha võtmata, mistõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi vastavas ulatuses täiendada. Küll aga on maakohus toonud välja asjaolud, millest süü olemasolu ja olemus järeldub.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maakohus on märkinud, et võlgnik ei ole alates
4. a oktoobrist oma töötasu arestitavat osa usaldusisikule üle andnud. Samuti ei olnud võlgnik 11.05.2016 aruande esitamise seisuga vastanud 5 usaldusisiku korduvatele päringutele ega esitanud andmeid oma tegevuse kohta. Istungil selgitas võlgnik, et lahkust töölt alates 01.05.2016 omal algatusel. Samuti ei täitnud võlgnik oma korduvaid lubadusi võlgnevused tasuda.
5. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei täitnud eelkõige PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustust loovutada oma töösuhtest saadud tulu usaldusisikule ning pidi seega olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Võlgniku tegevus on ringkonnakohtu hinnangul seetõttu kvalifitseeritav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 mõttes ning seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 3 sätestatud kohustust süüliselt. Samuti on võlgnik asja materjalidest nähtuvalt rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida, ning lõikes 2 sätestatud kohustust teatada kohtule ja usaldusisikule viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on ka nimetatud rikkumised pandud toime raske hooletuse vormis. Kuna eelnevalt oli võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, siis pidi ta olema teadlik, et sissetuleku varjamine, usaldusisikule vastamata jätmine ning töösuhte omaalgatuslik lõpetamine ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluses aktsepteeritav käitumine. Seega on maakohus õiguspäraselt keeldunud PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgniku kohustustest vabastamast. 16.

§ 662

lg 2 p 1 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb. Võlgnik ei ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis viitaks maakohtu poolt materiaalõigusvõi menetlusõigusnormi rikkumisele. Võlgnik on üksnes viidanud, et maakohus ei ole arvestanud PankrS § 175 lg-ga 11. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku sellekohane viide pole praegusel juhul asjakohane ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna käesolevas asjas on tuvastatud võlgniku süüline kohustuste rikkumine

§ 172

lg 2 kohaselt, siis vastavalt eespool viidatud Riigikohtu juhistele, on § 175 lg-s 2 tegemist absoluutse keeldumisalusega, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. 16. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Kai Kullerkupp 6