2-16-12171/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12171 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi V.H. jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 0 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Swedbanki apellatsioonkaebus menetluskulude jaotuse ja J.H. vastu ühisvara Viru Maakohtu
2. jaanuar 2017 otsus vaidlustamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Swedbank AS (rk 10060701), esindaja Jüri Puust; Vastustaja (kostja I): V.H. (ik XXX); Vastustaja II (kostja II): J.H. (ik XXX); kostjate esindaja advokaat Deniss Matvejev esindajad RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. jaanuari 2017 otsus menetluskulude jaotuse osas (p 4) ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
5. Lugeda maakohtu otsuse resolutsiooni 4 p sõnastatuks järgmiselt: 1 „
6. Jätta menetluskulud V.H. ja J.H. kanda ning mõista nendelt solidaarselt Swedbank AS kasuks välja menetluskuludena 300 eurot, samuti viivise sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.“
7. Apellatsioonkaebus rahuldada.
8. Apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jätta kostjate kanda. Menetluskulude rahalist suurus jätta kindlaksmääramata kuna kulusid menetlusega ei kaasnenud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
9. Swedbank AS (hageja) esitas hagi V.H. (kostja I) ja J.H. (kostja II) vastu hagi ühisvara jagamiseks ja palus jagada kostjate ühisvarasse kuuluvad äriühingud A. OÜ, OÜ K, OÜ A kostjate vahel võrdsetes osades müügiga avaliku enampakkumise teel.
10. 05.09.2016 vastuses tunnistasid kostjad hagi OÜ A. osas, mis on kostjate ühisvara. Ülejäänud osas kostjad hagi ei tunnista, kuna OÜ K ja OÜ A osad on kostja II lahusvara.
11. hageja loobus 17.10.2016 hagist OÜ K ja OÜ A osas ning palus kohtul selles osas menetlus lõpetada. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda, sest kostjad ei esitanud varem ühisvara kohta tõendeid. MAAKOHTU LAHEND
12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, jagas kostjate ühisvarasse kuuluva äriühingu OÜ A. kostjate vahel võrdsetes osades müügiga avaliku enampakkumise teel; võttis vastu hageja osalise hagist loobumise OÜ K ja OÜ A osas ja lõpetas nende suhtes menetluse. TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 6 alusel jättis maakohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud kostjate kanda ja mõista kostjatelt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot, lisaks mõista kostjatelt välja seadusjärgne viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 2
14. on maakohus ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Tegu ei olnud hagi osalise rahuldamisega, vaid hagi osalise õigeksvõtu ning osalise hagist loobumisega;
15. ei ole tegemist hagi osalise rahuldamisega, sest hageja loobus hagist kostja poolt esitatud asjaolude tõttu. Sisuliselt rahuldas kostja hageja nõude, sest esitas lõpuks dokumendid, mis tõendasid asjaolusid, mis olid vastupidised hageja võimalikule eeldusele vara kuuluvusest ühisvarasse;
16. kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud ja kostjad on andnud põhjuse hagi esitamiseks, on ebaõige jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 5 ja lg 6 alusel. Kostjad võtsid ühe ettevõtte osas hagi õigeks. Käesolevas asjas ei saanud hageja kontrollida kostjate poolt esitatud asjaolusid. Kohtutäitur pöördus kostjate poole ning kostjatel oli võimalik esitada nii hagejale kui ka kohtutäiturile tõendid selle kohta, et kaks ettevõtet on ühe kostja lahusvara. Hagejal ei olnud võimalik seda kontrollida ja hageja lähtus ühisvara eeldusest ning kostjatelt oleks võinud eeldada heauskset käitumist juba enne kohtumenetlust;
17. ei saanud võlalusaldaja kuidagi enne kohtumenetlust ilma kostjate poolt esitatud tõenditeta (ühisvara jagamise leping ning kinkeleping) lõplikult teada, kas asjad on lahusvaras või mitte ning see järeldus oli võimalik ainult kohtumenetluses, mille alusel hageja hagist ka osaliselt loobus (RK lahend nr 3-2-1-95-15 p 18).
18. Vastustajad apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas menetlusõiguse rikkumise tõttu ning ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja 300 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
20. Maakohus on menetluskulude jaotamisel teinud eksitavalt viited TsMS § 163 lg-le 1 ja § 168 lg-le
21. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagi rahuldati osaliselt. Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagist loobumise avalduse ühisvara jagamise varaesemete osas, mis ei olnud abikaasade ühisvara. Maakohus võttis loobumise vastu. Ülejäänud vara osas maakohus rahuldas hagi. Ringkonnakohus leiab, et sellisel juhul ei rahuldatud hagi mitte osaliselt vaid täies ulatuses ja viide sellele, et kohus võib hagi osalisel rahuldamisel jätta menetluskulud poolte endi kanda (§ 163 lg 1) on ebaõige. Ringkonnakohus märgib, et maakohus viitas põhjendamatult hagist loobumise menetluskulude jaotamisel ka TsMS § 168 lg-le 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtub, et 25.11.2015 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus kostja I osas. Kostja I otsust täitma ei asunud ja hageja pöördus 31.12.2015 otsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kohtutäitur pöördus päringuga kostja II poole, et saada tema nõusolek ühisvara jagamiseks. Kostja II sai päringu 08.04.2016 kätte, kuid ei vastanud sellele. Hageja pöördus ühisvara jagamisega kohtusse 10.08.
22. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole käesoleval juhul pöördunud hageja kohtusse olukorras, kus kostjad ei ole selleks põhjust andnud. Kostjatel oli pea aasta aega, et hagejale või kohtutäiturile teada anda, milline on nende vararežiim, milliseid kokkuleppeid nad on sõlminud ja kostjal II oli võimalus päringule vastusena anda nõusolek kas ühisvara realiseerimiseks või vara jagamiseks. Kostjad seda enne hagi esitamist ei teinud. 3 Kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostjad tõid pärast hagi esitamist esile asjaolud, mida üksnes nemad teadsid ja mis välistasid hagi rahuldamise, tuleb menetluskulude jaotamisel järgida menetluskulude jaotamise üldiseid põhimõtteid ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda.
23. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuna jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus tühistas jaotuse ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva otsusega on TsMS § 174 lg 1 alusel põhjendatud menetluskulud kostjatelt ka välja mõista. Apellandi taotluse kohaselt tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel vastustajate kanda. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna apellandil kulusid ei olnud. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi