2-17-10666/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-10666 Tsiviilasi Andrei Rožini avaldus väljakuulutamiseks ScanBygg OÜ pankroti Deposiidi määramine pankrotimenetluse kulude katteks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Rožini määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Andrei Rožin (isikukood: XXX), esindaja Andrei Urbanik RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu muutmata. Maakohtu
4. septembri 2017 määrus
5. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6. Jätta määruskaebusega määruskaebuse esitaja kanda. seotud Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. menetluskulud ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Andrei Rožin (võlausaldaja) esitas oma endise tööandja ScanBygg OÜ (võlgnik) suhtes 12.07.2017 maakohtule pankrotiavalduse, mille kohaselt võlgneb võlgnik talle 6916,79 eurot. Maakohus võttis avalduse menetlusse, avaldust arutati maakohtu 30.08.2017 eelistungil, kus kohus selgitas, et pankrotimenetluse läbiviimiseks on vajalik tasuda deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja esindaja esitas vastuväited, mille kohaselt on pankrotimenetluse kulude töötaja kanda jätmine ebaõiglane. 1
8. Maakohus kohustas oma
9. septembri 2017 määrusega Andrei Rožinit tasuma menetluskulude (ajutise halduri kulude) katteks deposiidina 400 eurot. Kohus märkis, et kui avaldaja ei tasu kohtu määratud tähtpäevaks nimetatud rahasummat, jätab kohus ajutise pankrotihalduri nimetamata.
10. Võlausaldaja tasus kohtu määratud tähtajaks kohtu tagatiste kontole 400 eurot selgitusega „ajutise halduri tasu ja kulutused, tsiviilasi 2-17-10666“.
11. Maakohtu
12. septembri 2017 määrusega nimetas kohus ScanBygg OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Karin Antsovi.
13. Andrei Rožin (võlausaldaja) esitas
14. septembril 2017 määruskaebuse maakohtu
15. septembri 2017 määruse peale, millega kohustati avaldajat tasuma deposiiti 400 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud võlgniku varalist seisundit ning kohtumäärusest ei nähtu, mille põhjal jõudis kohus seisukohale, et pankrotivarast ei piisa ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tööandja maksejõuetusmenetluse finantseerimise kohustuse asetamine töötajale on vastuolus Eesti seaduste, põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega. Tallinna Ringkonnakohus on 26.05.2017 asjas nr 2-16-3381 asunud seisukohale, et pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi nõudmine töötajalt riivab viimase põhiseaduslikke õigusi. Kui selgub, et pankrotivara ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, peaks kohus kohustama tagatise tasumiseks võlgniku seaduslikke esindajaid. Kaebaja kui võlgniku endine töötaja esitas pankrotiavalduse vaid selleks, et oleks võimalik taotleda hüvitise väljamaksmist töötukassalt. Võlgniku juhatuse liikmed oleksid äriseadustiku § 180 lg 51 alusel pidanud ise esitama osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise halduri tasu ja kulutused on võimalik jätta PankrS § 23 lg 4 alusel riigi kanda summas 397 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu
17. septembri 2017 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et kehtiva töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) ja pankrotiseadusega on tekkinud problemaatiline olukord, kus töötajast võlausaldaja peab riigi poolt ettenähtud hüvitise saamiseks sellest märkimisväärse osa maksma ajutise halduri tasuks ja kulutuste katteks.
18. Ringkonnakohtu arvates puudub alus heita maakohtule ette diskretsiooni piiride ületamist. PankrS § 11 lg 1 kohaselt võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 10 lg 1 kohaselt tuleb võlausaldajal põhistada võlgnik maksejõuetus. Kohtule esitatud pankrotiavalduses on avaldaja ise viidanud asjaoludele, mille kohaselt võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, tema majandustegevus on lõppenud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik ScanBygg OÜ oleks vastanud pankrotiavaldusele, kuigi teda selleks maakohtu
19. juuli 2017 määrusega kohustati. Võlgniku varalise seisundi väljaselgitamine on PankrS § 22 järgi esmajoones ajutise halduri ülesandeks ning kohus ei pea enne ajutise halduri nimetamist asuma veel omalt poolt võlgniku 2 vara ja kohustuste kohta täiendavalt tõendeid koguma, hindamaks asjaolu, kas võlgnikul jätkub vara menetluskulude katteks või mitte.
20. Ringkonnakohus nõustub, et kohtul on kaalutlusõigus otsustamaks, kas töötajast võlausaldajalt pankrotimenetluse alustamisel deposiitmakse tegemist nõuda või mitte. Kohtul on võimalik menetleda töötaja poolt esitatud tööandja pankrotiavaldust ka ilma, et kohus nõuaks töötajalt PankrS § 11 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kindlaksmääratud rahasumma tasumist. Samas on kohtu kaalutlusõigus selles küsimuses olulisel määral piiratud, sest ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma töö eest tasu ning selleks vajalikku raha pole kehtivat seadust arvestades tihti võimalik saada muudest allikatest kui võlausaldajalt (vt ka Õiguskantsleri 20.07.2013 märgukiri nr 6-1/121322/1303275).
21. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-3381 käsitleb praegusega võrreldes oluliselt erinevat olukorda. Nimetatud tsiviilasjas ei tasunud töötaja kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud rahasummat. Pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise aja seisuga oli selgunud, et võlgnikul vara puudub. Kuna muudest vahenditest ei olnud võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta, oli võimalik jätta ajutise halduri tasu ja kulud TsMS § 150 lg 4 ja § 23 lg 4 koostoimes riigi kanda. Praegusel juhul ei ole võlausaldaja tuginenud sellele, et tema varaline seisund ei võimaldanud tal kohtu poolt määratud rahasummat ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti tasuda. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus arvestanud nii töötajast võlausaldaja nõude suurust (üle 6000 euro) kui ka asjaolu, et töötaja varaline seisund on tal võimaldanud palgata lepingulise esindaja. Seega ei ole alust heita maakohtule ette kaalutlusõiguse piiride ületamist.
22. Eelviidatud probleemide lahendamiseks on Justiitsministeerium
23. augustil 2017 algatanud seaduseelnõu pankrotiseaduse, krediidiasutuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmiseks. Seaduseelnõu on hetkel kooskõlastamise etapis. Pankrotiseaduse, krediidiasutuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse üheks peamiseks eesmärgiks kõrvaldada töötajatele seatud ebaproportsionaalsed piirangud hüvitise saamiseks ja tööandja maksejõuetuse korral. Seniks aga, kuni seaduse muudatused jõustuvad, tuleb kohtutel lähtuda kehtivatest seadustest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 3