← Eesti

3-17-1075/19

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

  1. september 2017, Tartu 3-17-1075 Sven-Eerik Toomise kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 3500 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus Sven-Eerik Toomise määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sven-Eerik Toomis Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Sven-Eerik Toomise määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Kinnipeetav Sven-Eerik Toomis esitas
  7. mail 2017 (registreeritud
  8. mail 2017) Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 3500 eurot hüvitamiseks seoses perioodil
  9. mai 2016 kuni
  10. mai 2016 kartserikambris nr 86 ning kartseri jalutusboksides ebarahuldavates tingimustes viibimisega ja lavatsi kasutamise mittevõimaldamisega. Tallinna Vangla tagastas S.-E. Toomise kahju hüvitamise taotluse
  11. mai
  12. a kirjaga nr 5-37/17/76-2 põhjendusega, et Tallinna Vangla on juba
  13. juuli
  14. a otsusega nr 5-37/16/118-2 seisukoha andnud S.-E. Toomise mittevaralise kahju hüvitamise taotlusele seonduvalt perioodil
  15. mai 2016 kuni
  16. mai 2016 kartserikambris nr 86 ja kartseri jalutusboksides ebarahuldavates tingimustes viibimisega ning lavatsi kasutamise mittevõimaldamisega.
  17. S.-E. Toomis esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 3500 eurot väljamõistmiseks. Kaebuses kinnitab kaebaja, et jääb selle juurde, mida taotles Tallinna Vanglale esitatud hüvitise nõudes.
  18. Tartu Halduskohus luges
  19. juuni
  20. a määrusega S.-E. Toomise kaebuse kohtule esitatuks kaebetähtaega ületades ning lõpetas asja menetluse. Halduskohtu põhjendused on järgmised. 3.1 Tallinna Vangla tagastas õiguspäraselt
  21. mai
  22. a kirjaga kaebajale tema
  23. mai
  24. a hüvitise nõude. Kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks tuleb lugeda
  25. juuli
  26. a otsust, mille kaebaja sai allkirja vastu kätte
  27. juulil
  28. 3.2 Hüvitamiskaebuse halduskohtule oleks pidanud esitama hiljemalt
  29. augustil
  30. Kaebaja esitaski
  31. juulil 2016 Tallinna Halduskohtu hüvitamiskaebuse samadel asjaoludel, kuid halduskohus tagastas nimetatud kaebuse haldusasjas nr 3-16-1521, kuna kaebuse esitamisel ei tasutud nõutavat riigilõivu. 3.3 Uue hüvitamiskaebuse esitas kaebaja halduskohtule ligi üheksa kuud pärast HKMS § 47 lõikes 2 sätestatud 30-päevast menetlustähtaega ning üle viie kuu pärast haldusasja nr 3-16-1521 raames kaebuse tagastamise määruse jõustumist. 3.4 Kaebaja on kaebuses välja toonud oma teadmatuse ja maksejõuetuse teatud hetkeni, kuid need ei saanud olla mõjuvateks põhjusteks, mis võiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise tingida. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu, kuna ta on siiani
  32. aastal esitanud halduskohtule kümme kaebust. Nimetatud asjaolude tõttu ei ole vajalik anda kaebajale tähtaega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuna vastav taotlus jääks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  33. Kaebaja esitas halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  34. juuni
  35. a määrusele. Kaebajale jääb selgusetuks, millist tähtaega ta ületas, kui ta esitas uuesti Tallinna Vanglale hüvitise nõude ning see hüvitise nõue pole veel kohtu menetluses olnud. Viimati esitatud hüvitise nõudes on summa teine ja lisatud asjaolu, et kaebaja oli psühholoogiliselt haige kui ta kartserisse pandi ja tal esineb ka teisi terviseprobleeme. Seega pole tegemist sama hüvitise nõudega, mis eelmisel korral. Kaebaja sai aru, et tal on õigus uuesti kohtu poole pöörduda ja ta pole ühtegi tähtaega tahtlikult mööda lasknud. Uute asjaolude esinemise tõttu tuleb hüvitise nõue menetlusse võtta.
  36. Tallinna Vangla leidis vastuses määruskaebusele, et kaebaja
  37. mail
  38. a esitatud hüvitise nõue ei ole uus, kuna nii
  39. mail 2016 kui ka
  40. mail 2017 esitatud hüvitise nõuded kordavad samu argumente ning kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist sama ajaperioodi eest ja kartserihoone tingimustega seoses. Kaebaja ei toonud
  41. mai
  42. a hüvitise nõudes välja ühtegi uut argumenti. Tegemist on sama hüvitise nõude teistkordse esitamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  43. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  44. Tartu Halduskohus lõpetas haldusasjas menetluse, kuna leidis, et kaebus esitati halduskohtule selleks ettenähtud tähtaega ületades ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Asja materjalidest on tuvastatav, et kaebaja esitas samadel asjaoludel hüvitise nõude Tallinna Vanglale nii mais 2016 kui ka mais
  45. 2016 esitatud hüvitise nõudele vastas Tallinna Vangla
  46. juuli
  47. a otsusega, vabandades kaebaja ees, kuna kartserikambris viibides ei võimaldatud isikul lavatsi kasutamist ja jättes kahju hüvitamise taotluse muus osas rahuldamata. Mais 2017 esitatud hüvitise nõude tagastas Tallinna Vangla kaebajale, leides, et on vastavate taotluste kohta oma seisukoha juba andnud. Tallinna Halduskohus on
  48. detsembri
  49. a määruses kaebaja mais 2016 esitatud hüvitamisnõude põhjendustega 2 seotud hüvitamiskaebust tagastades nentinud, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuid kohtusse pöördumisel tuleb arvestada seaduses sätestatud korda, sh tähtaegu. Antud juhul esitas kaebaja halduskohtule hüvitamisnõude samade asjaolude kohta uuesti alles
  50. mail
  51. Samas ei ole kaebaja välja toonud põhjuseid, mis tingisid kaebuse esitamise tähtaja tuntava ületamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja viited enda teadmatusele ja maksejõuetusele ei saa olla mõjuvateks põhjusteks, mis võivad kaebuse esitamise tähtaja ennistamise tingida. Seega oli põhjendatud ka halduskohtu poolt kaebajale täiendava tähtaja mitteandmine kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuna vastav taotlus oleks jäänud ilmselgelt rahuldamata. Kaebaja on määruskaebuses viidanud, et uuteks asjaoludeks, mille tõttu oleks Tallinna Vangla pidanud mais 2017 esitatud hüvitise nõude lahendamiseks haldusmenetluse uuendama, on tema ebastabiilne psüühiline tervis kartseris viibimise ajal ja hüvitamisnõude summa muutumine. Haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punkt 2 alusel saab haldusorgan haldusmenetluse uuendada, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kaebaja nii psüühilise kui ka füüsilise tervise seisundit ning kahjunõude summa suurendamist saab pidada HMS § 44 lõike 1 punkt 2 alusel asjaoludeks, mis nõuavad haldusmenetluse uuendamist. Kaebaja tervislik seisund oli talle endale teada ka 2016 läbi viidud haldusmenetluse ajal ja ainult hüvitamisnõude summa suurendamist ei saa lugeda oluliseks asjaoluks menetluse uuendamise läbiviimiseks. Kuna HMS § 44 lõikes 1 sätestatud menetluse uuendamise aluseks olevaid asjaolusid ei esinenud, puudus Tallinna Vanglal kohustus uuendada haldusmenetlus kaebaja mais 2016 esitatud hüvitamisnõude osas.
  52. Eeltoodu tõttu oli õige ka halduskohtu poolt menetluse lõpetamine, kuna kaebus esitati kaebuse esitamise tähtaega põhjendamatult pikalt ületades ja puudusid alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kirjeldatud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  53. juuni
  54. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.