Obsah (5)

§ 184§ 83§ 191§ 56§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 28. august 2017 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2675 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Karta

§ 184

lg 1 ja Natalja Vassiljeva süüdistatuna

§ 184

lg 1 - § 22 lg 3 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. mai 2017 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatava Pavel Korsunov lepinguline kaitsja Aleksei Smelov, Riigiprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas Prokurör Riigiprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas Süüdistatavad Pavel Korsunov (ik XXXX) Elukoht: XXX, ei tööta,varem kriminaalkorras karistamata. Natalja Vassiljeva (ik XXX). Elukoht: XXXX, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Aleksei Smelov RESOLUTSIOON
2. Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2017 otsus muutmata.
4. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
5. Mõista Eesti Vabariigilt Natalja Vassiljeva kasuks välja 480 eurot tema poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. mai
8. a otsusega mõisteti õigeks Natalja Vassiljeva

§ 184lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

2. Pavel Korsunov mõisteti süüdi

§ 184lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat.

Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja karistuse algusajaks loeti

1. oktoober
2. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

§ 83lg 1 alusel konfiskeeriti P.

Korsunovilt kuriteo toimepanemise vahendina sõiduk Škoda Yeti (reg nr XXX ).

§ 191alusel konfiskeeriti 71,45 kg narkootiline aine hašiš.

Samuti lahendati asitõenditega seotud küsimused. Menetluskuludena mõisteti P. Korsunovilt välja sundraha ja muud menetluskulud ning määrati, et P. Korsunov võib temalt välja mõistetud menetluskulud, s.o 4474, 78 eurot tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. P. Korsunov tunnistati

§ 184lg 1 järgi süüdi selles, et tema sai 3.

oktoobril

1. a täpselt tuvastamata isiku juhistel Tšehhi Vabariigist ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet hašišit kokku 71,45 kilogrammi, mis oli pakendatud 730 plaadiks. Narkootiline aine peideti P. Korsunovi kasutuses olevasse ja N. Vassiljevale kuuluvasse sõidukisse Škoda Yeti (reg nr XXX ), kuhu oli spetsiaalselt sisse ehitatud peidikud. Pärast narkootilise aine saamist vedas P. Korsunov koos N. Vassiljevaga tuvastamata isiku juhtistel Tšehhi Vabariigist Eesti Vabariiki sõidukisse Škoda Yeti (reg nr XXX ) peidetud narkootilist ainet hašišit. P. Korsunov juhtis autot ja N. Vassiljeva oli kaasreisijaks. Sõiduauto peeti pärast Läti Vabariigist Eesti Vabariiki sisenemist Valga linnas Tartu Maanteel kinni
2. oktoobril 2016 kella 23:43 ajal. Sõiduauto toimetati täiendavaks läbivaatuseks Luhamaa piiripunktis asuvasse tolliangaari. Läbivaatuse käitus avastati sõidukist spetsiaalselt ehitatud peidikutest 71,45 kg narkootilist ainet hašišit. Süüdistatav käitles narkootilist ainet koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 714 500 inimesele. N. Vassiljevat süüdistati

§ 184lg 1 –§ 22 lg 3 järgi selles, et tema osutas P.

Korsunovile vaimset ja ainelist kaasabi, et viimane saaks käidelda ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Nii andis N. Vassiljeva 2016 septembris ja oktoobris P. Korsunovi kasutusse enda sõiduki Škoda Yeti, millesse olid spetsiaalselt ehitatud peidikud. Lisaks nõustus N. Vassiljeva sõitma koos P. Korsunoviga Tšehhi Vabariiki ning 01.10.2016 umbes kella 18.00 paiku alustasid koos sõitu, väljudes Eesti Vabariigist 01.10.2016 kell 22.08 Valga piiripunkti kaudu. N. Vassiljeva roll oli kaasreisijana vähendada P. Korsunovi kinnipidamise ohtu, ent teisalt oli tema roll tugevdada P. Korsunovi sisemist veendumust ja enesekindlust, et narkootilise aine piiriülene vedu täide viia. MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID

1. P. Korsunovi süü on leidnud tõendamist. Kohus leidis P. Korsunovi ja N. Vassiljeva kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, veoki läbivaatusakti nr 16-12-5/00/6415, tunnistaja M. P ütlusi, asitõendina vaadeldud Luhamaa piiripunkti kontrollangaari turvakaamerate salvestisi, süüdistatavate N. Vassiljeva ja P. Korsunovi ütlusi ja sõnumeid ning Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi andmeid ning narkootilise aine ekspertiisiakti nr 16E-AN0285 sisu analüüsides, et
2. oktoobril
3. a hilisõhtul peeti Luhamaa piiripunktis kinni roolis olnud P. Korsunov ja kaasreisija N. Vassiljeva. Sõiduauto läbivaatusel avastati peidik, milles 80 pakki rohekaspruuni värvusega tahket ainet. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et aine kogukaaluga 71,45 kg on hašiš, mille THC sisaldus oli 9,5%. Hašiši käitlemine on NPALS § 3 lg 1 alusel keelatud ning P. Korsunovil ei ole ühtegi nimetatud sättes toodud seaduslikku alust narkootilise aine käitlemiseks. Tegemist on suure kogusega (EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi vastus enam levinud narkootiliste ainete keskmise ühekordse koguse ja kümnekordse koguse kohta).

§ 184

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või 2 psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootilise aine käitlemine on karistatav selle igasuguses avaldumisvormis.

1. P. Korsunovile etteheidetava teo kirjeldusest nähtuvalt vedas ta hašišit Tšehhi Vabariigist Eestisse vastavalt tuvastamata isiku juhistele. Asjaolu, et P. Korsunov vedas Tšehhi Vabariigist Praha lennujaamast, kus hašiš peale laaditi, Eestisse tema kasutuses olevas sõidukis suures koguses narkootilist ainet, on tõendatud tema enda ütlustega, tunnistaja M. P ütlustega ning sõiduki läbivaatuse aktiga.
2. P. Korsunov pani teo toime kavatsetult. Kohus luges eluliselt ebausutavaks P. Korsunovi ütlused, et tema tõi enda teada Tšehhist Eestisse salasigarette. Salasigarettide toomine olnuks oluliselt kasumlikum Venemaalt. P. Korsunov elab Narvas ning käis sageli Venemaal. Prahasse on Narvast ca 1750 km. P. Korsunovi väitel tasuti talle sõidukulud ca 800 eurot ning ta sai tasu 700 eurot. Narkootiline aine oli paigutatud auto põhja alla ehitatud peidikusse, kuhu aga sigarette väga suures koguses ei mahu. Sõiduki juhina teadis P. Korsunov, et sigarette ei olnud salongis ega pagasiruumis, mistõttu ei saanud neid olla suures koguses. Seega ei tasuks selline reis end ära, kuivõrd igasuguse salakaubaveo eesmärk on raha saamine. Ka kuritegude toimepanemise viis ja suur konspiratiivsus näitab, et tegemist ei olnud salasigarettide veoga. Eluliselt usutavaks ei pidanud kohus ka seda, et eelneva informatsioonita usaldati P. Korsunovile väga suur kogus hašišit, mille turuhind on üle miljoni euro. Ka asjaolu, et P. Korsunov muretses kinnipidamisel, et piirivalvuritel võivad olla koerad, kinnitab, et ta oli teadlik, et veab narkootilist ainet, sest koeri kasutatakse üldteada olevalt narkootilise aine leidmiseks.
3. N. Vassiljeva tegu narkootilise aine hašiši veole kaasaaitamises kohtu hinnangul tõendamist leidnud ei ole. Kohus tuvastas, et sõiduki tegelikuks omanikuks oli P. Korsunov, kelle valduses sõiduk ka oli, seega ei saanud N. Vassiljeva osutada P. Korsunovile kaasabi sellega, et andis talle nimetatud sõiduki kasutada.
4. Vaidlus puudub selles, et N. Vassiljeva sõitis koos P. Korsunoviga Prahasse ja oli sõidukis, millega toodi Eestisse
5. oktoobril 2016 suur kogus narkootilist ainet. N. Vassiljeva ja P. Korsunovi omavahelistest sõnumitest nähtub, et esimene on nõus Prahasse sõitma, ent samas ka seda, et ta heidab P. Korsunovile ette, et viimane ei räägi talle kõigest, valetab sõitude koha ega anna informatsiooni aja ega muu kohta. Kaasaaitamistegu saab toime panna tahtlikult ja see peab olema suunatud põhiteo täideviimisele. Praegusel juhul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et N. Vassiljeva oli teadlik, et P. Korsunov soovib Eestisse tuua narkootilisi aineid. Ta ei teadnud, et sõidukisse on ehitatud peidikud. N. Vassiljeva käitumine tekitab küll kahtlusi, et ta võis arvata, et P. Korsunov soovib tuua Eestisse midagi ebaseaduslikku, ent ei ole võimalik öelda, et ta teadis, et selleks on narkootikumid. Selleks, et inkrimineerida N. Vassiljevale süüdistuses kirjeldatud vaimne kaasaaitamistegu, oleks N. Vassiljeva pidanud vähemalt möönma, et see on tema sõidu eesmärk. Mida teadis P. Korsunov ja miks ta N. Vassiljeva kaasa võttis, ei ole N. Vassiljeva tahtluse hindamisel tähtsust.
6. P. Korsunovile karistuse mõistmisel arvestas kohus

§ 56sätestatud asjaolusid, karistusraame ning seda, et P.

Korsunovi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Raskendava asjaoluna arvestas kohus omakasu ajendit. Kohus leidis, et varem karistamata isiku puhul piisab mõjutamiseks väiksemast karistusest kui korduvalt karistatud süüdistatava puhul. Samas on P. Korsunovi süü suur arvestades, et tegemist on väga suure narkootilise aine kogusega. Eestisse toodud hašiši turuhinnaks oleks 1 gr kaupa müües enam kui 1 miljon eurot. Narkootilise aine vedu oli pikalt ette valmistatud, selleks kasutati sõidukit, millesse oli ehitatud salakauba veoks sisse ehitatud raskesti leitavad peidikud. 3 Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel tahtluse vormi. Seetõttu on karistus sanktsiooni keskmisest määrast veidi suurem. APELLATSIOONID 10. P. Korsunovi kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus ja mõista P. Korsunov talle esitatud süüdistuses

§ 184lg 1 järgi õigeks. Juhindudes Kr

MS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel hüvitada P. Korsunovile lepingulise kaitsja tasu ning jätta menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt taotletakse mõista P. Korsunovile kergem karistus, kui ringkonnakohus loeb süü tõendatuks. Apellatsiooni põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 10.1 Kohus on uurinud tõendeid ühekülgselt. Kohtuotsuses lk 7 viidatud P. Korsunovi sõnumid ei tõenda, et ta sai juhiseid narkootikumide veoks. Ta sai küll juhiseid, kuhu sõita ja auto jätta, ent nendes ei ole ainsatki viidet sellele, et tegemist oleks narkootikumide veoga. 10.2 Vaidlust ei ole selles, et eeluurimisel ja kohtumenetluses tuvastati, et P. Korsunovi juhitud sõidukis olid peidikud, millest leiti narkootilist ainet hašiš. Samas ei saa nõustuda maakohtuga, et P. Korsunov pani teo toime kavatsetult (vt otsuse lk 8). Ehkki vaidlust ei ole selles, et narkootilise aine vedu, s.o edasitoimetamine transpordivahendiga on sihipärane tegevus, kuid seda üksnes juhul, kui isik teab või vähemalt möönab, et tegeleb oma transpordivahendiga narkootilise aine edasitoimetamisega. Ent kui ta isegi ei tea ega mööna, et tema autos on narkootikumid, on alusetu kohtu seisukoht, et P. Korsunov pani teo toime kavatsetult. 10.3 Antud juhul on oluline see, mida P. Korsunovile öeldi Tšehhi ja tagasisõidu kohta, st milline oli P. Korsunovi ettekujutus teost. Ta ei peagi teadma, kas ja kuidas oleks kasumlikum sigarettide salakaubana Eestisse toomine, vaid tema jaoks oli tähtis, et tegemist on salasigarettide, mitte aga narkootikumidega, seega moonutas maakohus otsuse lk 8 fakte/süüdistatava ütlusi. 10.4 Kohtu osundused elulisele usutavusele on põhjendamatud ja otsitud. Kas asjaolu või sündmus on eluliselt usutav, sõltub elukogemusest. Ka asjaolu, et ta ei teadnud kes ja kuidas narkootikume autosse pani, viitab sellele, et tal ei olnud kogu infot selle tegevuse kohta. Sõnumite saatmine juhiseid andnud isikule tähendas antud juhul aga seda, et P. Korsunov oli kindel selles (nagu talle lubati), et midagi „halba“ ei juhtu. Mõistagi sai ta aru, et kuna autosse on peidetud sigaretid, siis on tegemist ebaseadusliku veoga, ent see ei tähenda, et ta oleks teadnud, et veab narkootilist ainet. Koeri kasutatakse ka tubaka, relva ja laskemoona, mitte ainult narkootiliste ainete leidmiseks. 10.5 P. Korsunovi süü ei ole leidnud tõendamist. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste hulka kuuluvate tegude suhtes. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. P. Korsunov ei teadnud, mida ta veab. Muud tõendid aga tõendavad üksnes seda, et P. Korsunov ja N. Vassiljeva omavahel suhtlesid ja reisile sõitsid. Viimase jaoks oli see puhkusereis. P. Korsunov on piirilinna elanik ning paljud tegelevad kasu saamise eesmärgil erinevate kaupade üle piiri toimetamisega. Sellises olukorras saaks eeldada üksnes seda, et P. Korsunovil või tekkida kahtlus, kas sigarettide vedamine sellisel viisil, nagu talle pakuti, on seaduslik või mitte. Äärmisel juhul saaks talle ette heita, et ta ei kontrollinud, mis kaubaga on tegemist. Kuna P. Korsunovi süü ei ole tõendamist leidnud, tuleks ta õigeks mõista. 10.6 Alternatiivselt tuleks P. Korsunovi karistust vähendada. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga. Kohus ja prokurör ei ole välja toonud ühtki veenvat 4 põhjust, miks tuleks P. Korsunovi karistada pika vangistusega. Apellant on seisukohal, et ka 1aastane vangistust mõjutaks süüdlast hoiduma kuritegude toimepanemisest, kuna tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes saab nüüd hästi aru, mida tähendab vangistus. Tähelepanuta ei saa jätta teo toimepanija isikut.

§ 73

ja 74 ei välista tingimuslikku vabastamist ka rasketa kuritegude puhul (vt ka RKKo 3-1-1-99-06, p 18). 11. Riigiprokuratuuri abiprokurör R. Aas taotleb Tartu Maakohtu otsuse osalist tühistamist. Tunnistada N. Vassiljeva süüdi

§ 184

lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 5 aasta pikkune vangistus.

§ 73lgte 1,2,3 sätteid kohaldades lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 kuud (6.

oktoober 2016 – 6. märts 2017) koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka (ja juba ärakantuks) ning ülejäänud 4 aasta 7 kuu pikkune ärakandmata karistus jätta 5 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Mõista N. Vassiljevalt välja ½ narkootilise aine ekspertiisi 16E-AN1075 maksumusest (1008 eurot) ehk 504 eurot; ½ sõiduauto Škoda Yeti (reg nr XXX) transpordi ja hoiustamiskulu maksumusest (1001,78 eurot) ehk 500, 89 eurot; N. Vassiljeva kaitsjale R. Napale kohtueelses menetluses maksud tasu 184,80 eurot ning sundraha summas 1175 eurot mõista N. Vassiljevalt välja. Mõista P. Korsunovilt välja ½ narkootilise aine ekspertiisi 16EAN1075 maksumusest (1008 eurot) ehk 504 eurot; ½ sõiduauto Škoda Yeti (reg nr XXX) transpordi ja hoiustamiskulu maksumusest (1001,78 eurot) ehk 500, 89 eurot; P. Korsunovi määratud kaitsjale K. Kutsarile makstud tasu kohtueelses menetluses summas 120 eurot. Samuti mõista P. Korsunovilt välja sundraha summas 1175 eurot, s.o kokku 2299,89 eurot. Apellatsiooni väited on kokkuvõtlikult järgmised. 11.1 N. Vassiljeva oli teadlik P. Korsunovi reisi tegelikust eesmärgist, s.o sellest, et P. Korsunov plaanis käidelda suurt kogust narkootilist ainet. Apellant leiab, et N. Vassiljeva ja P. Korsunovi sõnumivahetusest nähtub, et N. Vassiljeva oli teadlik P. Korsunovi pikaajalisest rahalisest kitsikusest, samuti oli ta teadlik, et P. Korsunov tegeleb piiriülese kaubandusega tulu teenimise eesmärgil. Sõnumivahetusest nähtub veel, et N. Vassiljeva näitas oma haigust hullemana, et saaks jääda haiguslehele. Apellandi hinnangul viitavad just sõnumid sellele, et N. Vassiljeva oli nõus osalema P. Korsunovi ebaseaduslikus tegevuses. Lisaks tunnistasid mõlemad süüdistatavad, et andsid valeütlusi kahtlustatavana ülekuulamisel, et käisid Riias ja Jurmalas puhkamas. Tunnistaja M . P andis ütlusi, et mobiiltelefon Cromax, milles oli sõnumivahetus P. Korsunovi ja tuvastamata isiku vahel, kes andis P. Korsunovile korraldusi narkootilise aine käitlemise osas, leiti N. Vassiljeva kotist. 11.2 Sellele, et N. Vassiljeva oli teadlik reisi eesmärgist, viitavad veel ajaolud, et ligikaudu kuu aega varem olid P. Korsunov ja N. Vassiljeva samuti Prahat külastanud. Selline kiire liikumine ei ole omane puhkusereisile, eriti olukorras, kus see toimub kahel korral ühekuuse ajavahemiku sees. Tavapäraseks ei saa pidada ligi nädalapikkust puhkusereisi, kui sihtkohas peatutakse ainult paar päeva. 11.3 Apellant juhib tähelepanu N. Vassiljeva ütlustele Praha lennujaamas sõiduauto parkimise asjaolude kohta. N. Vassiljeva pidas sõiduki asukoha muutumise osas usutavaks P. Korsunovi selgitusi, ent kohus neile tähelepanu ei pööranud. Apellandi hinnangul ei ole aga tavapärane, et isikud, kes on puhkusereisil, viivad sõiduki parklasse, mis nõuab täiendavat ajakulu ja seda olukorras, kus puhkusel viibitakse niikuinii minimaalselt. Seda enam, et sõiduki asukohta oli parkimise ajal muudetud, kuigi ainus võti oli N. Vassiljeva käes, kuid ta leppis P. Korsunovi eluliselt mitteusutava seletusega. 11.4 Kohus on vääralt hinnanud apellatsioonis välja toodud tõendeid ning see on viinud ebaõige järelduseni N. Vassiljeva suhtes. Nii on kohus jaatanud kahtlust, et P. Korsunov võis 5 tuua midagi ebaseaduslikku Eesti Vabariiki, edasiselt aga leidnud, et ei ole võimalik öelda, et N. Vassiljeva oli teadlik, et transporditavaks kaubaks oli narkootiline aine. 11.5 Lisaks sellele, et N. Vassiljeva oli teadlik P. Korsunovi raskest majanduslikust olukorrast ning sellest, et ta on vedanud üle piiri võltsitud kaubamärgiga riideid müümise eesmärgil, näitavad ka N. Vassiljeva reisieelne käitumine, käitumine reisil, reisi kestus ning käitumine kinnipidamisel ja selle järgselt, et ta oli teadlik P. Korsunovi plaanist, millele ta kaasa aitas. Just N. Vassiljeva kinnipidamisjärgsest käitumisest tuleneb asjaolu, et ta pelgalt ei teadnud P. Korsunovi ebaseaduslikust käitumisest, vaid aitas sellele kaasa, andes mh valeütlusi. 11.6 Praeguses asjas ei ole kirjalike ega isikuliste tõenditega fikseeritud N. Vassiljeva tahteavaldus, kus ta kinnitaks narkootilise aine veost. N. Vassiljeva käitumist hinnates võib öelda, et ta osutas P. Korsunovile just vaimset kaasabi, tugevdades P. Korsunovi sisemist veendumust ja enesekindlust, et narkootilise aine piiriülene vedu täide viia. 11.7 Karistuse mõistmisel tuleks arvestada

§-s 56 sätestatud asjaoludega, karistusraamide ning riigikohtu praktikaga. Raskendava asjaoluna tuleb arvestada süüteo toimepanemist omakasu eesmärgil. Kuigi N. Vassiljeva otsest varalist kasu ei saanud, tasus P. Korsunov tema reisi eest, mistõttu tegutses N. Vassiljeva omakasu eesmärgil. N. Vassiljeva oli kaasaaitaja raskele I astme kuriteole omakasu ajendil. Kuigi tal oli kindel töökoht ja regulaarne sissetulek, otsustas ta võtta riski ja osaleda kuriteo toimepanemisel. Tegemist ei olnud juhuslikku laadi toime pandud kuriteoga, vaid planeeritud ja teadva kuriteoga. Õiguskorra kaitsmise üldisemaid huvisid arvestades oleks sanktsiooni keskmisesse määra jääval karistusel positiivse üldpreventsiooni mõju. 11.8 Kuivõrd prokuratuur taotleb N. Vassiljeva süüditunnistamist, siis tuleb teha uus otsus ka menetluskulude ja sundraha osas prokuratuuri poolt taotletud viisil.

1. Kirjalikus seisukohas leiab N. Vassiljeva kaitsja, et maakohtu otsus tuleks jätta N. Vassiljevat puudutavas osas muutmata. Samuti taotleb ta hüvitada N. Vassiljeva lepingulisele kaitsjale makstud tasu ning jätta muud menetluskulud riigi kanda. 12.1 Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Abiprokuröri apellatsiooniväited on põhjendamatud – sõnumite sisu on kontekstist välja kistud ning meelevaldselt tõlgendatud. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et 2.-
2. septembrini
3. a külastas koos P. Korsunoviga Prahat N. Vassiljeva ning mis eesmärgil seda tehti. Seega ei saa automaatse numbrituvastamise süsteemi alusel teha sõidu osas mingeid järeldusi, sest tõendatud ei ole, et süüdistatavad üldse koos käisid kusagil või et nad tegelesid salakaubaveoga. Ükski tõend ei tõenda, et N. Vassiljeva oli teadlik, et P. Korsunov võis transportida narkootilisi aineid Tšehhi Vabariigist Eestisse. Prokuratuur ei ole tõendanud N. Vassiljeva tahtlust kuriteo toimepanemises. 12.2 Kaitsja leiab, et ei P. Korsunov ei olnud teadlik, mida ta veab ning ka N. Vassiljeva ei olnud teadlik, et aitab P. Korsunovi. Ühelgi istungil ei ole süüdistatav kinnitanud, et ta oli teadlik või pidas võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. Järelikult ei ole süüdistatavate ütlustega nende süü tõendatud. Ka ükski teine tõend ei kinnita, et P. Korsunov ja N. Vassiljeva olid teadlikud või vähemalt pidasid võimalikuks, et käitlevad narkootilist või psühhotroopset ainet. Ei ole tuvastatud, et isikud oleksid varem narkokuritegudega seotud. N. Vassiljeva ei teadnud enda ütluste kohaselt sedagi, kuidas hašiš välja näeb ning prokurör ei osundanud ühelegi tõendile, mis annaks aluse tuvastada, et süüdistatavad oleksid nende autost leitud narkootikumidega kokku puutunud. Prokuratuur ei ole esitanud veenvaid tõendeid süüdistatavate süüdiolekus. 6 12.3 Kuna prokuratuuri apellatsioon tuleks jätta rahuldamata, siis on põhjendamatu ka menetluskulude muutmine N. Vassiljevat puudutavas osas. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava P. Korsunovi kaitsja ja prokuratuuri apellatsioonid jäävad rahuldamata.
5. Taotluses süüdistatav P. Korsunov õigeks mõista toetub kaitsja soovile anda apellatsioonikohtul uus, maakohtust erinev hinnang kriminaalasjas kogutud tõenditele. Samalt positsioonilt lähtub ka prokuratuur taotledes õigeks mõistetud süüdistatava N. Vassiljeva süüdimõistmist.
6. Seoses sellega osundab kohtukolleegium esmalt kassatsioonikohtu seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu praktikas valitseb seisukoht, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-7705).
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava P. Korsunovi süü tõendatuses talle esitatud süüdistuses ning milline tõendikogum ei veennud maakohut süüdistatava N. Vassiljeva süü vaieldamatus tõendatuses. Ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonid ei sisalda endas niivõrd kaalukaid argumente, mis veenvalt kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi. Apellatsioonikohtul jääb seetõttu üle vaid nõustuda maakohtu otsustusega ja kõiki kohtu põhjendusi üle ei korda. Nimetatud põhimõttest lähtudes toob ringkonnakohus alljärgnevalt omapoolsed vastused apellatsioonide põhiväidetele, käsitledes esmalt P. Korsunovi kaitsja apellatsiooni ning seejärel prokuratuuri apellatsiooni.
8. P. Korsunovi kaitsja heidab maakohtule ette kriminaalmenetlusõiguse sätete olulist rikkumist. Apellandi hinnangul ei ole süüdimõistev kohtuotsus põhjendatud ning ei rajane kogutud tõenditel. Samuti on maakohus uurinud tõendeid ja asjaolusid ühekülgselt. Nimetatud rikkumise tulemina sai võimalikuks kaebaja arvates ka kohtu eksimus tõendite hindamisel, mis viis ebaõigete järeldusteni. 17.1 Ringkonnakohus ei tuvastanud antud kriminaalasja arutamisel olulisi menetlusõiguslikke minetusi, mis seejuures oleks kaasa toonud ebaõiged materiaalõiguslikud järelmid, s.t P. Korsunovi alusetu süüdimõistmise. Kaebaja väited menetlusõiguslike rikkumiste kohta on ebaveenvad, sest on selges vastuolus maakohtu otsusega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja argumentide paljasõnalisus tingitud pelgalt asjaolust, et maakohtu menetlus lõppes P. Korsunovi süüdmõistmisega.
9. Vaidlust ei ole selles, et 06.10.2016 hilisõhtul peeti Luhamaa piiripunktis kinni P. Korsunov, kes juhtis sõiduautot Škoda Yeti ning tema kaasreisijaks oli N. Vassiljeva. Sõiduauto läbivaatusel avastati sõiduki põhja ehitatud peidikud, milles oli 80 pakki rohekaspruuni 7 värvusega tahket ainet. Ekspertarvamusega on tõendatud 730 pruuni aineplaati kogukaaluga 71,45 kg on hašiš, milles THC sisaldus oli 9,5 %, s.o narkootiline aine. P. Korsunovil puudus narkootilise aine käitlemiseks seaduslik alus.
10. P. Korsunovi süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda hašiši veos Tšehhi Vabariigist Eestisse vastavalt tuvastamata isiku juhistele. Vaidlusteta leidis maakohus tuvastamist, et P. Korsunov vedas Praha lennujaamast, kus suures koguses narkootiline aine autosse paigutati, Eestisse tema kasutuses olevas sõidukis (süüdistatava ütlused, tunnistaja M. P ütlused, sõiduki läbivaatuse akt). Sellest tulenevalt kaebuses ei vaidlustata, et P. Korsunov täitis

§ 184lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

1. Apellatsioonis rõhutab kaitsja, et P. Korsunovi teadmisel vedas ta Tšehhist Eestisse salasigarette, narkootilisest ainest tal vähimgi teadmine puudus. Seega ei ole täidetud subjektiivne teokoosseis. 20.1 Esmalt vajab märkimist, et eelnimetatud versioon esitati juba maakohus, mistõttu ei ole maakohus sellest mööda vaadanud, vaid on kohtuotsuses vastava tõendite analüüsiga selle sisukohaselt ümber lükanud. Ringkonnakohus nõustub maakohuga. 20.2 Apellandi arvates ei tõenda sõnumid, millele maakohus viitas, et P. Korsunov sai juhiseid just nimelt narkootikumide veoks, sest nimetatud sõnumites ei ole narkootikumidele ühtegi viidet. Ka ringkonnakohus leiab, et kõik tõendid kogumis ( sh ka sõnumites sisalduv informatsioon) annavad selge veendumuse sellest, et süüdistatav sai kindlaks tegemata isikult käitumisjuhiseid nimelt narkootilise aine veoga seoses. Ringkonnakohus ei saa jätta märkimata, et toimepandud tegu ilmestab konspiratiivsus (vastavalt saadud juhistele auto jätmine Praha lennujaama), mis on omane just nimelt narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele aine suure väärtuse tõttu (antud juhul on käideldud hašiši väärtuseks hinnatud ca üle miljoni euro). Ebareaalne on ju ka eeldada, et üle miljoni euro väärtusega ebaseadusliku narkoäriga seotud isikud räägiksid otsesõnu, mis on nende on nende tegevuse sisuks. 20.3 Kaitsja arvates räägib süüdistatava teadmatuse kasuks ka asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistamata. Apellatsioonikohus ei pea eeltoodud argumenti P. Korsunovi süüd ümber lükkavaks. Pelgalt asjaolust, et isik ei ole varem kriminaalkorras karistatud ei saa järeldada tema eksimust tema poolt Eestisse toimetatu objektis. Ka ringkonnakohus peab eluliselt ebausutavaks, et P. Korsunovi arvates vedas ta Eestisse salasigarette. Olgu üle korratud, et süüdistatav elab Narvas ning seetõttu on Venemaalt sigarettide ebaseaduslik riiki toimetamine ilmselgelt vähem kulutusi nõudev ning seega tulusam kui teha seda Euroopast. Lisaks võttes arvesse sõiduauto all asuvate peidikute suurust, ei saa isegi varem kriminaalkorras karistamata isik arvata, et sinna võiks mahtuda tulutoov kogus sigarette. 20.4 Kaebaja arvates ei saa nõustuda kohtuga selleski, et kuna P. Korsunov muretses selle pärast, et piirivalvuritel võivad olla koerad, siis viitab see tema teadmisele sellest, et ta vedas autos narkootilist ainet. Maakohus tuvastas, et P. Korsunov saatis veose korraldajale sõnumi, milles ta avaldas kartust piirivalve poolt kontrolli teostamisel koerte olemasolu kohta (vt 1 kd, lk 92-103). Sõnumist 8 järeldas maakohus, et P. Korsunov tegelikult teadis, et veab sõiduautos narkootikume. Ka ringkonnakohtu jaoks on üldteada asjaolu, et piirikontrollis kasutatakse vastava ettevalmistusega koeri narkootiliste ainete leidmiseks, mistõttu maakohtu vastav argument tugevdab ka apellatsioonikohtu veendumust P. Korsunovi süü tõendatusest ka subjektiivse teokoosseisu täidetuse aspektist.
2. Kaebaja esitas alternatiivse taotluse P. Korsunovile kergema karistuse mõistmisest. Kaitsja rõhutab veekord, et P. Korsunov on varem karistamata isik ning kohus ja prokurör ei ole toonud ühtegi veenvat põhjust, miks P. Korsunovi tuleb karistada pika vangistusega. Kaebaja arvates piisaks P. Korsunovile karistuseks 1 aastasest vangistusest. 21.1 Ringkonnakohus ka selles osas kaebust ei rahulda ning leiab, et esitatud etteheited veenvate argumenti puudumisest kohtuotsuses ei vasta tõele. Maakohtu otsuse kohaselt on kohus

§-s 56 sätestatut silmas pidades igakülgselt kaalunud P. Korsunovi karistamist mõjutavaid asjaolusid (vt maakohtu otse lk 10-11). Erinevalt kaebuse esitajast maakohtu põhistused on ringkonnakohtu jaoks veenvad ning kuna kaalukaid vastuargumente P. Korsunovile mõistetud karistuse muutmiseks esitatud ei ole, jääb mõistetud 6-aastane vangistus muutmata.

1. Eeltoodut kokku võttes ning tuginedes maakohtu otsuse põhistustele jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse P. Korsunovi süüdimõistmises ja karistamises muutmata.
2. N. Vassiljevale esitati süüdistus narkootilise aine hašiši veole kaasaaitamises, mis seisnes selles, et ta andis P. Korsunovile kasutada oma nimele registreeritud sõiduauto Škoda Yeti, millesse oli ehitatud peidikud. Lisaks nõustus ta sõitma koos P. Korsunoviga Tšehhi Vabariiki eesmärgiga vähendada P. Korsunovi kinnipidamise ohtu ning tugevdada tema sisemist veendumust ja enesekindlust, et narkootilise aine piiriülene vedu viia täide.
3. Nagu eelnevalt märgitud, mõistis maakohus N. Vassiljeva õigeks, ning kohtu põhjenduste lühikokkuvõte on toodud käesoleva lahendi p-des 7,
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega N. Vassiljeva süü tõendamatusest ning seetõttu neid siinkohal täiel määral üle ei korda, vaid toob alljärgnevalt omapoolsed vastused prokuratuuri põhiväidetele.
6. Vaidlust ei ole selles, et N. Vassiljeva sõitis koos P. Korsunoviga Prahasse ja oli sõidukis, millega 06.10.2016 toimetati Eestisse suures koguses hašišit. Käesoleval juhul on põhivaidlusküsimuseks, kas N. Vassiljeva oli teadlik P. Korsunovi reisi eesmärgist- tuua suures koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult Tšehhist Eestisse.
7. Prokuratuur ei nõustu kohtu põhistustega ning toob omapoolselt välja rea väiteid, mis kogumis peaks ringkonnakohut veenma vastupidises, s.t N. Vassiljeva teadmisest P. Korsunovi reisi tegelikust eesmärgist. 27.1 Esmalt osundab prokuratuur asjaolule, et N. Vassiljeva oli teadlik P. Korsunovi materiaalsest kitsikusest (probleemid pankadega, tegeles mh võltsitud kaubamärgiga rõivaste impordiga Venemaalt Eestisse). See oli ka üheks põhjuseks, miks ta soostus sõiduauto enda nimele registreerima. Ringkonnakohtu jaoks nimetatud argument ei võimalda väita, et N. Vassiljeva oli teadlik P. Korsunovi eesmärgist sõita Tšehhi narkootilise aine Eestisse toimetamiseks. Sellist kaugeleulatuvat järeldust teha on selgelt meelevaldne ning tuleneb n.ö tagantjärele teadmisest. 9 Mis puudutab süüdistuse osa, et N. Vassiljeva osutas P. Korsunovile kuriteo toimepanemiseks ainelist kaasabi andes talle kasutada oma nimele sõiduauto, millesse oli ehitatud peidikud, tuleb vastata järgnevat. Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et mootorsõiduk Škoda Yeti on registreeritud N. Vassiljeva nimele 31.08.2016 ning vastutavaks kasutajaks on P. Korsunov. Lisaks tuleb lugeda tõendatuks, et nimetatud sõiduki tegelikult ostis P. Korsunov ja N. Vassiljeval endal juhtimisõigus puudub. Nimetatud asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid kogutud ei ole. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et sõidukit kasutas pidevalt P. Korsunov. Seega pelgalt asjaolust, et Škoda Yeti on registreeritud N. Vassiljeva nimele ei järeldu, et N. Vassiljeva on selle faktiline omanik mistõttu ei saa ka väita, et N. Vassiljeva andis P. Korsunovile temale kuuluva sõiduki, osutades sellega ainelist kaasaabi narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele. Samuti ei ole mitte ühegi tõendiga tõendatud, et N. Vassiljeva teadis, et sõidukisse on ehitatud peidikud. 27.2 Järgmise argumendina toob prokuratuur välja asjaolu, et N. Vassiljeva lõi tööandjale ebaõige ettekujutuse oma terviseseisundist, saamaks haiguslehte, kasutades töölt äraolekut aga P. Korsunoviga Tšehhi Vabariiki sõitmiseks. Seejuures osundatakse N. Vassiljeva ja P. Korsunovi vahelisele sõnumivahetusele, mis annavad kaebaja hinnangul selgelt mõista, et N. Vassiljeva oli nõus osalema P. Korsunovi ebaseaduslikus tegevuses. N. Vassiljeva süüdistuse tõendatuse üle otsustamisel analüüsis maakohus muuhulgas ka prokuratuuri poolt kohtule esitatud sõnumivahetusi N. Vassiljeva ja P. Korsunovi vahel (1 kd, lk 104-121). Maakohus järeldas põhjendatult, et N. Vassiljeva nõustus P. Korsunoviga Prahasse sõitma ja võtab endale haiguslehe. Samas on maakohus omaltpoolt põhjendatult välja toonud ka selle, et vestluste kohaselt tegi N. Vassiljeva P. Korsunovile etteheiteid, et viimane ei räägi talle kõigest, valetab sõitude kohta. Ringkonnakohus leiab, et vaadates N. Vassiljeva ja P. Korsunovi sõnumivahetusi tervikuna, ei saa kuidagi väita, et sõnumitest järelduks N. Vassiljeva selge teadmine eesseisvast narkoveost Tšehhist Eestisse. Lisada võib sedagi, et kuigi N. Vassiljeva andis tööandjale sisuliselt valeinfortmatsiooni oma terviseseisundi kohta saamaks haiguslehte, saab sellest järeldada vaid N. Vassiljeva soovi sõita P. Korsunoviga Tšehhi, ei enamat. 27.3 Kaebuses osundatakse veel ka asjaolule, et Luhamaa piiripunktis kinnipidamise järel leiti N. Vassiljeva käekotist telefon, milles oli sõnumivahetus P. Korsunovi ja narkoveoga seoses korraldusi andnud tuvastamata isiku vahel. Nimetatud telefoni osas oli aga tunnistaja M. Paolill andnud varasemalt korralduse panna see nähtavale kohale. Peale selle andsid süüdistatavad, sh ka N. Vassiljeva kahtlustatavana valeütlusi selle kohta, et nad tulid mitte Tšehhi Vabariigist vaid käisid Jurmalas puhkamas. Ringkonnakohus ei soostu kaebajaga, et nimetatud asjaolud on piisavad N. Vassiljeva süüdimõistmiseks narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises. Need asjaolud võivad küll tekitada mõningaid küsitavusi, miks isik niiviisi käitub, kuid isiku süüdimõistmiseks narkokuriteos on nendes asjaoludes sisalduv informatsioon liialt üldine ning seega ebapiisav. 27.4 Kaebaja arvates ei ole puhkusereisile omane see, et nädalapikkuse reisi puhul peatutakse sihtkohas vaid paar päeva. Selline asjaolu samuti tekitab kahtlusi. Lisaks on kriminaalasjas tuvastatud, et auto pargiti Prahas üheks päevaks lennujaama parklasse ning selle asukoht autole järele minnes oli muutunud. Samas oli auto võti N. Vassiljeva käes. Ei saa pidada tavapäraseks auto parkimist parklasse, mis nõuab täiendavat ajakulu olukorras kui sihtkohas viibitakse minimaalselt ning tavapäratu on ka auto asukoha muutus, samas leppis aga N. Vassiljeva P. Korsunovi eluliselt mitteusutava selgitusega, miks asukoht on muutunud. 10 Ringkonnakohus möönab, et paaripäevast viibimist Prahas võib pidada väheseks, kuid nimetatud asjaolu ei ole siiski isiku kuritegelikule käitumisele selgelt viitav. Kogu reis kestis ju siiski nädal, mis iseenesest ei ole ju tavapäratu reisipikkus. Mis puudutab aga asjaolu, et auto pargiti üheks päevaks lennujaama parklasse ning selle asukoha muutuse kohta P. Korsunovi seletus N. Vassiljevale oli piisavalt usutav, tuleb märkida, et iseenesest juba asjaolu, et P. Korsunov pidi N. Vassiljevale esitama põhjenduse, miks auto asukoht oli parklas muutunud näitab, et N. Vassiljeva ei teadnudki, milline oli P. Korsunovi Prahasse sõidu eesmärk ning miks tegelikult oli auto üheks päevaks pargitud lennujaama parklasse.
8. Apellatsioonist nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et kõik eelnimetatud vasturääkivused ja ebakõlad kogumis annavad selge veendumuse, et N. Vassiljeva tuleb süüdi mõista. Eelnevalt tõi ringkonnakohus eraldi võetuna välja kaebuse argumendid, mis saaksid olla süüdistuse kohaselt N. Vassiljeva süüdimõistmise aluseks ning leidis, et need on liialt kaudsed, et nende alusel süüdistatav süüdi mõista raskes narkokuriteos. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kõiki eelnimetatud prokuratuuri argumente kogumisse võtta, saab vaid maakohtuga ühinevalt nentida, et nendes sisalduv teave tekitab kahtlusi, et N. Vassiljeva võis arvata, et P. Korsunov soovib Eestisse tuua midagi ebaseaduslikku, kuid samas ei ole võimalik kahtlusteta väita, et selleks on narkootiline aine.
9. Kõike kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Tartu Maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
10. Kuna ringkonnakohus P. Korsunovi kaitsja A. Smelovi apellatsiooni ei rahulda, jääb selles esitatud taotlus P. Korsunovile lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamisest rahuldamata. N. Vassiljeva kaitsjana esitas A. Smelov menetluskulude nimekirja, mille hüvitamist ta ringkonnakohtult taotleb. Ringkonnakohus rahuldab selle osaliselt, s.o prokuröri apellatsiooniga tutvumisega ning sellele vastuse koostamisega tekkinud kulude osas. Esitatud kulunimekirja kohaselt kulus N. Vassiljeva valitud kaitsjal prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kokku 4 tundi. Kaitsja palub N. Vassiljevale hüvitada 480 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tekkinud kulu mõistlikus suuruses ning tuleb süüdistatavale hüvitada. /Allkirjastatud digitaalselt/ 11