KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

§-s 245 nimetatud kokkuleppe S. Kazanski süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi.

1. Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrusega anti S. Kazanski kokkuleppemenetluses kohtu alla. Maakohus sedastas, et kohtu alla andmise staadiumis taotlusi ei esitatud, ja määras, et kohtuistungile tuleb kutsuda süüdistatav S. Kazanski ning prokurör.
5. juulil 2017 toimunud kohtuistungile ilmusid prokurör ja süüdistatav. Kohtuistungi rakendamisel juhtis kohtunik S. Kazanski tähelepanu sellele, et viimane pole pidanud vajalikuks kaitsja osalemist kohtuistungil, ja küsis, kas süüdistatav jääb selle juurde. Süüdistatav vastas, et nad jõudsid kaitsjaga seisukohale, et ta sõidab istungile üksi, ehkki esialgu pidi kaitsja osalema ja sellest oli teavitatud ka prokuratuuri. Maakohus selgitas S. Kazanskile, et kui süüdistatav peab kokkuleppemenetluses vajalikuks kaitsja osalemist kohtuistungil, tuleb tal selleks esitada taotlus. Kuna süüdistatav pole seda teinud, ei kutsunud ka kohus kaitsjat kohtuistungile. Seepeale avaldas süüdistatav, et ta on nõus osalema kohtuistungil ilma kaitsjata. Kohtulikul arutamisel kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe, keegi teda selleks ei mõjutanud ja ta jääb kokkuleppe juurde.
6. Viru Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega tunnistati S. Kazanski KarS § 424 järgi süüdi, talle mõisteti kokkuleppekohane põhi- ja lisakaristus ning temalt mõisteti välja kokkuleppes nimetatud menetluskulu (sundraha). APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Kazanski kaitsja R. Vokk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtule.
10. Kaitsja hinnangul rikkus maakohus kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki
12. jao sätteid ja

§ 339

lg-t 1, kuna arutas kriminaalasja kaitsja osavõtuta.

§ 246lg 1 kohaselt kutsutakse kohtuistungile prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja.

Osutatud sättest järeldub, et kaitsja osavõtt kokkuleppemenetluses peetavast kohtuistungist on kohustuslik. Seega pole asjakohane maakohtu põhjendus, nagu poleks süüdistatav taotlenud kaitsja osavõttu kohtuistungist. 7. Samas avaldas süüdistatav apellandi väitel juba prokuratuuris kokkuleppe sõlmimise ajal soovi, et kaitsja R. Vokk osaleks ka kohtuistungil. Prokuratuur oli sellest teadlik. Eelduslikult pidi seda teadma ka maakohus, sest muidu poleks kaitsjale saadetud kohtuistungi kutset. Kaitsja ei saanud aga kohtuistungil osaleda, sest oli seotud teiste kohtumenetlustega, ja ta taotles kohtuistungi edasilükkamist. 8.

§ 339

lg 1 p 3 järgi on see, kui kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik, käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, mis toob

§ 338p 3 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. 9. Prokuratuur apellatsioonile ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2

§ 339lg 1 p 3 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

Kolleegium on seisukohal, et sellisele väitele tuginev apellatsioon on

§ 318

lg 4 esimese lause kohaselt lubatav ja ringkonnakohus saab selle sisuliselt läbi vaadata. Samas tuleb apellatsioon jätta õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. 11. Maakohtu istungi protokoll kinnitab apellatsioonis märgitut, mille kohaselt S. Kazanski kaitsja käesoleva kokkuleppeasja kohtulikul arutamisel ei osalenud (kriminaaltoimik (KrTo), tl 149). Järgnevalt annab kolleegium sellele asjaolule menetlusõigusliku hinnangu. 12.

§ 339

lg 1 p 3 sätestab, et kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline, kui kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik. Seda, millal on kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest kohustuslik, reguleerib eeskätt

§ 45. 13.

Käesolevas asjas ei ole tegemist ühegi

§ 45

lg-s 2 ette nähtud juhtumiga, mil kaitsja peab osa võtma kogu kriminaalmenetlusest – sh kohtumenetlusest. 14. Ehkki kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on

§ 45

lg 4 järgi üldreeglina kohustuslik ka

§ 45

lg-s 2 nimetamata juhtudel, näeb kõnealuse paragrahvi neljas lõige ette erandid, mil kaitsja kohtumenetluses osalema ei pea (need erandid ei laiene siiski

§ 45lg-s 2 loetletud olukordadele).

15.

§ 45

lg 4 p 1 järgi ei ole kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik kokkuleppemenetluses, sealhulgas

§-des 239–250 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas kokkuleppemenetluses, kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole esitanud taotlust kaitsja osalemiseks kohtumenetluses ning kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik. Seega

§ 45

lg-s 2 sätestatud aluste puudumisel on kaitsja osavõtt kokkuleppemenetluses lahendatava kriminaalasja kohtulikust arutamisest kohustuslik vaid järgmisel kahel juhul: 1) kui kahtlustatav süüdistatav on esitanud taotluse kaitsja osalemiseks kohtumenetluses või 2) kui kaitsja osalemine kohtumenetluses on menetleja hinnangul vajalik õigusemõistmise huvides. Eelmärgitu ei tähenda seda, nagu võiks kokkuleppemenetlus tervikuna toimuda kaitsja osavõtuta. Kaitsja osavõtt kokkuleppemenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest prokuratuuris on

§ 45lg 3, § 244 lg 1 ja § 245 lg 4 järgi alati kohustuslik.

16.

§ 45lg 4 p 1 eesmärk ja sisu on selle sätte praeguse (alates 16.

jaanuarist 2016 kehtiva) redaktsiooni kehtestanud seaduse (RT I, 06.01.2016, 5) eelnõu (80 SE – Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjas (eelnõu teise lugemise juurde) avatud järgmiselt: „Arvestades, et kokkuleppemenetluse kohtuistungil saab kohus üksnes sõlmitud kokkuleppe kinnitada või selle prokuratuuri tagasi saata ning kohtuistungil ei toimu asja sisulist arutamist, ei ole üldjuhul kaitsja osalemine kohtuistungil õigusemõistmise huvides vajalik. Sellest tulenevalt on ka põhjendatud muuta kaitsjast loobumisel põhinev süsteem taotluspõhiseks, mis tähendab, et üldreeglina kaitsja kokkuleppemenetluse istungil ei osale, välja arvatud juhul, kui kahtlustatav/süüdistatav on seda kokkuleppe sõlmimisel taotlenud või menetleja leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik. Kui kahtlustatav/süüdistatav on kaitsja osalemist kohtuistungil taotlenud, siis on kaitsja osalemine kohustuslik. […] [K]ui menetleja leiab, et õigusemõistmise huvides on kaitsja osalemine kohtumenetluses vajalik, siis ongi sellest tulenevalt kaitsja osalemine kohustuslik. Seega nt isegi kui süüdistatav on esitanud kaitsjast loobumise taotluse, aga prokuratuur või kohus leiab, et kaitsjast loobumine oleks vastuolus õigusemõistmise huvidega, siis on sellegipoolest kaitsja osalemine kohustuslik. Samuti jäävad kohustuslikuna kehtima kõik muud § 45 lg-tes 1–5 ettenähtud kaitsja kohustuslikkuse alused, st et kui näiteks kahtlustatav on alaealine, siis on kaitsja osalemine terves menetluses siiski kohustuslik.“ 3

§ 246

lg-st 1, mis sätestab, et (kokkuleppemenetluse) kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja kaitsja. Kolleegiumi hinnangul tuleb

§ 246

lg-t 1 tõlgendada koostoimes

§ 45

lg 4 p-ga 1 selliselt, et kaitsja kutsutakse kokkuleppemenetluses kohtuistungile üksnes juhul, kui süüdistatav on taotlenud kaitsja osavõttu kohtuistungist või kui menetleja peab seda õigusemõistmise huvides vajalikuks. Isegi kui näha

§ 246

lg 1 ja § 45 lg 4 p 1 vahel vastuolu, tuleb silmas pidada, et viimati nimetatud säte kehtestati ajaliselt hiljem. See tähendab, et tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori on

§ 45

lg 4 punktil 1 kui hilisemal seadusel prioriteet

§ 246lg 1 kui varasema seaduse ees.

18. Samas on kolleegium seisukohal, et tulenevalt

§ 8

p-dest 1–3 ja § 35 lg-st 2 koostoimes § 34 lg 1 p-ga 3 peab menetleja (

§ 16

lg 1) kaitseõiguse tagamiseks kindlustama süüdistatavale tõhusa võimaluse taotleda

§ 45

lg 4 p 1 kohaselt kaitsja osavõttu kokkuleppemenetluses toimuvast kohtulikust arutamisest. Selleks peab menetleja esiteks teavitama süüdistatavat sellest, et viimasel on õigus taotleda kaitsja osalemist kohtuistungil. Teiseks tuleb menetlejal omal algatusel välja selgitada, kas süüdistatav soovib kaitsja osavõttu kokkuleppe kohtulikust arutamisest või mitte. Osutatud teavitamis- ja väljaselgitamiskohustus laieneb nii prokuratuurile kokkuleppe sõlmimisel kui ka maakohtule kohtumenetluses (juhul, kui süüdistatav pole kohtueelses menetluses juba kaitsja osalemist taotlenud). Ühtlasi peab kõnealuse teavitamis- ja väljaselgitamiskohustuse täitmine olema kriminaalasja materjalide pinnalt kontrollitav, s.t menetleja peab selle fikseerima. 19. Käesolevas asjas osales S. Kazanski kaitsja kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris. Kriminaalasja materjalidest aga ei nähtu, kas prokuratuur selgitas S. Kazanskile tema õigust taotleda (nõuda) kaitsja osalemist ka kohtumenetluses.

§ 245

lg 1 p 61 järgi märgitakse kokkuleppes mh märkus selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Süüdistatava õigusena osutatud sätte mõttes on käsitatav ka tema

§ 45

lg 4 p-st 1 tulenev õigus taotleda (menetlejale siduvalt) kaitsja osalemist kohtumenetluses. Käesolevas asjas sõlmitud kokkuleppe tekstis kajastuv süüdistatava õiguste kirjeldus, mille tutvustamise kohta on süüdistatavalt võetud allkiri (KrTo, tl 133), ei sisalda – vähemalt mitte piisava selgusega – teavet

§ 45lg 4 p-st 1 tuleneva õiguse kohta.

Kokkuleppes viidatakse vaid üldiselt kahtlustatava õigusele kaitsja abile. See ei ole piisav, informeerimaks süüdistatavat, et tal on õigus nõuda kaitsja osalemist ka kokkuleppe kohtulikul arutamisel. Ühtlasi ei nähtu kriminaalasja materjalidest, kas S. Kazanski avaldas prokuratuuris soovi, et kaitsja osaleks ka kohtuistungil (nagu apellant seda väidab). Kuna

§ 45

lg 4 p-s 1 nimetatud taotluse võib süüdistatav esitada ka suulises vormis, peaks prokuratuur selle esitamise või esitamata jätmise fikseerima. Vastasel korral ei tea maakohus kokkuleppe kohtuliku arutamist ette valmistades, kas süüdistatav on juba prokuratuuris taotlenud kaitsja osavõttu kohtuistungist või mitte. 20. Eelmises punktis märgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et prokuratuur ei järginud S. Kazanskile

§ 45

lg 4 p-st 1 tuleneva õiguse selgitamisel seaduse nõudeid, samuti on ebaselge, kas S. Kazanski esitas prokuratuurile taotluse kaitsja osalemiseks kohtumenetluses või mitte. Samas on kolleegium seisukohal, et prokuratuuri osutatud minetused pole toonud kaasa S. Kazanski kaitseõiguse rikkumist ega anna alust väita, et maakohus rikkus käesolevat asja kaitsja osavõtuta arutades

§ 339lg 1 p 3 või lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

21. Nimelt nähtub maakohtu istungi protokollist, et kohus küsis kohtuistungi rakendamisel S. Kazanskilt, kas viimane jääb selle juurde, et ta ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil (KrTo, tl 149). Süüdistatav vastas, et nad tulid kaitsjaga seisukohale, et süüdistatav sõidab istungile üksi, 4

§ 45

lg 4 p-st 1 tulenevat õigust taotleda kaitsja osavõttu kokkuleppe kohtulikust arutamisest ja ühtlasi andis süüdistatavale ka võimaluse selline taotlus kohtule esitada. Süüdistatav avaldas aga selgesõnaliselt, et ta on nõus osalema istungil ilma kaitsjata, s.t loobus kaitsja osavõttu taotlemast. Sellega kõrvaldas kohus prokuratuuri vea, mis iseenesest võimaldanuks väita, et kuna S. Kazanskil puudus piisavalt tõhus võimalus

§ 45

lg 4 p-s 1 nimetatud taotlust esitada, polnud täidetud seadusest tulenevad tingimused kokkuleppe kohtulikuks arutamiseks kaitsja osavõtuta. Maakohtu toimimine tagas aga süüdistatavale piisavalt tõhusa võimaluse

§ 45lg 4 p-s 1 ette nähtud õiguse kasutamiseks.

1. Ühtlasi tähendab S. Kazanski maakohtus tehtud avaldus, mille kohaselt ta nõustus osalema istungil ilma kaitsjata, seda, et isegi, kui süüdistatav oli prokuratuuris kaitsja osavõttu taotlenud (nagu apellant väidab), loobus ta kohtus sellest taotlusest.
2. Järelikult oli maakohus

§ 45

lg 4 p 1 kohaselt õigustatud arutama kokkulepet kaitsja osavõtuta, välja arvatud juhul, kui kohus ise pidanuks kaitsja osalemist kohtuistungil õigusemõistmise huvides vajalikuks. Maakohus seda aga vajalikuks ei pidanud. Kolleegiumi hinnangul pole kriminaalasjas ka selliseid asjaolusid, mis lubaksid väita, et maakohus võis eksida

§ 45

lg 4 p-s 1 ette nähtud määratlemata õigusmõiste „õigusemõistmise huvides vajalik“ sisustamisel, kui ta leidis, et käesoleval juhul pole põhjust kaitsjat kohtumenetlusse kaasata. Ka apellatsioonis ei selgitata, millise negatiivse tagajärje kaitsja puudumine kohtuistungilt S. Kazanskile kaasa tõi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas maakohus süüdistatavale üksikasjalikult kokkuleppe sisu, kontrollis, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning kas selle sõlmimine on olnud süüdistatava vaba tahe, samuti võimaldas süüdistataval anda täiendavaid selgitusi. Süüdistatav kinnitas nii kokkuleppest arusaamist kui ka selle sõlmimise vabatahtlikkust ega pidanud vajalikuks midagi täiendavalt lisada. (KrTo, tl 149 pöördel) 25. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesoleval juhul olid täidetud kõik

§ 45

lg 4 p-st 1 tulenevad tingimused, arutamaks kokkulepet kohtus ilma kaitsja osavõtuta. Seega ei ole maakohus kriminaalmenetlusõigust rikkunud ja kohtuotsuse tühistamiseks alust ei ole. 26. Neil põhjustel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 18.

juuli

1. a otsuse muutmata ja S. Kazanski kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
2. Andmeid apellatsioonimenetluse kulude kohta pole ringkonnakohtule esitatud. Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 5