Tsiviilasi nr: 2-16-17576 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-17576 Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2017, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indr

§ 415lg 1 esimeses lauses nimetatud kaja rahuldamise alus.

Määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja kaja rahuldada.
2. Määruskaebuse kohaselt ei hinnanud kohus kõiki asja aluseks olevaid asjaolusid ning jättis kajas esitatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta. Kostja märkis kajas, et e-toimiku kaudu teavitatakse menetlusosalisi toimikusse lisatud materjalidest ning selgitas, et ei saanud kohtult teavet hageja poolt
3. mai 2017 kohtumääruses toodud tagatise andmise kohustuse täitmisest. Kostja rõhutab, et kohus lisas
4. mai 2017 määrusele jõustumismärke
5. juunil 2017 ning ka selle kohta ei saanud kostja e-toimiku vahendusel teavitust. Kostja ei saanud tavapäraselt e-toimiku vahendusel saadetud meeldetuletust vastusnõude tähtaja saabumise kohta.
6. Kostja arvates saab
7. detsembril 2016 esitatud taotlusest üheselt aru, et kostja ei nõustunud hageja faktiliste väidetega ja seetõttu ei saa lugeda, et kostja võttis need omaks. Seega ei ole täidetud tagaseljaotsuse tegemise

§ 407lg-s 1 toodud eeldus.

Menetluse edasine käik

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada ning saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 16.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 659 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 659

järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. 17.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea 3

§ 465

lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus.

§ 465

lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut tuleb järgida ka kaja lahendamise määruse tegemisel. Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu

1. detsember 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12914, p 11;
2. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15).
3. Praegusel juhul on maakohus teinud
4. juunil 2017 tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja kaja on maakohus lahendanud
5. augusti 2017 kohtumäärusega, milles on kohus

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes jätnud esitamata tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest (

§ 656

lg 1 p 5 koosmõjus

§-ga 659).

1. Kaja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh nõude veenvust (vt nt Riigikohtu
2. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Kohtu vastavad põhjendused peavad olema määrusest nähtavad ja vastama

§ 465lg 2 p-s 8 sätestatud tingimustele.

1. Ringkonnakohus lisab, et kaja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta põhjendatud seisukoht muu hulgas ka kostja väite osas, mille kohaselt on kostja esitanud esmased vastuväited hagile juba
2. detsembri 2016 menetlusdokumendis (tl-d 34–37). Sellest dokumendist (kostja menetluskulude tagatise taotlus) nähtub, et kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet. Kolleegiumi hinnangul ei välista üksnes asjaolu, et kostja seisukoht on esitatud menetluskulude tagatise taotluses, selle käsitlemist kostja vastusena

§ 394mõttes.

Menetlusdokumendi hindamisel tuleb lähtuda selle sisust (vt Riigikohtu

1. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-12, p 11).
2. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse kaja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule, ei ole ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud (

§ 417lg 4).

22. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus, ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (

§ 173lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv 4