KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakoh

§ 76lg 2 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-13-11076 Viru Maakohtu 12.

detsembri 2013. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.

§ 76

lg 6 ja § 751 lg 3 p 2 ning lg 4 alusel kohaldada Andrei Oskolkovi suhtes elektroonilist valvet tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest. 4.

§ 76

lg 5 alusel määrata Andrei Oskolkovile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni

1. juunini
2. Samaks ajaks allutada Andrei Oskolkov käitumiskontrolli nõuetele.
3. Katseajal on Andrei Oskolkov kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1) elama alaliselt aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; lahkumiseks Eesti 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata Andrei Oskolkovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest või hiljem töösuhte lõppemisest; 4) mitte suhelda narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 5) osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis; 6) alluda elektroonilisele valvele. 7.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

1. Süüdimõistetu Andrei Oskolkovi määruskaebused rahuldada. ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus
2. Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a otsusega tunnistati Andrei Oskolkov süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 414 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus A.

Oskolkovile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges maakohus karistuse kandmise alguseks 27.

juuni

1. Vangistuse lõpptähtpäev on
2. juunil
3. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
5. juunil 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule dokumendid A. Oskolkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2

§ 76lg 4 alusel enne tähtaega tingimisi vangistusest vabastamise põhjendatust.

Maakohus luges positiivseks, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus ja ta on kinnipidamisasutuses hästi käitunud. Samas leidis kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks ennatlik. A. Oskolkovi varasem käitumine (sh narkokäitlemine pikema aja vältel) iseloomustab kinnipeetava elustiili, mis on pikema aja jooksul välja kujunenud ja samuti on tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Nimetatud asjaolud kujutavad endast suurt riski uute kuritegude toimepanemiseks.

1. Kohus võttis arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb
2. juunil 2019, s.o pisut vähem kui kahe aasta pärast. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Kohus hindas positiivselt süüdimõistetu pingutusi, kuid leidis, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.
3. Kohus märkis, et kuivõrd A. Oskolkov on kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei ole seaduskuulekale elule orienteeritud. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendavad ka narkosõltuvus, täitmata rahalised nõuded ja asjaolu, et kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tuttavad. Piisav ei ole ka elektroonilise järelevalve kohaldamine, kuna jalavõru abil võib kontrollida isiku liikumist, kuid mitte tema tegevusi. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas. Teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta A. Oskolkov karistuselt enne tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata.
4. Asjaolu, et A. Oskolkovi ema vajab abi, ei ole väga kaalukas asjaolu isiku vabastamise küsimuse lahendamisel. A. Oskolkovi mittevabastamine ei ohusta tema ema seisundit. Kohus nõustus, et süüdimõistetu tervis on probleemne, tal on diagnoositud mitmed haigused. Samas on süüdimõistetust tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks väga suur. Sisuliselt puuduvad tal sissetulekud (v.a pension), ta on olnud pikaajaliselt olnud seotud narkootiliste ainetega ja toime pannud ka vastava kuriteo. Vanglas tuleb isikut ravida samal alusel nagu vabaduses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused A. Oskolkov ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev.
6. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega A. Oskolkov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, vajadusel elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohtu määrus vastuoluline ega arvesta kõigi positiivsete asjaoludega. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-17 toodud tsiteering on vastuolus maakohtu järeldustega. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kriminaalhooldus A. Oskolkovi üle oleks kindlasti efektiivsem kui vangistuses viibimine. Narkoriske saab maandada sotsiaalprogrammidega. Määruskaebuse esitaja tõi välja A. Oskolkovit iseloomustavad positiivsed faktorid – A. Oskolkov on läbinud sotsiaalprogramme, distsiplinaarkaristused puuduvad, A. Oskolkovil on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht, toetav perekond. Kinnipeetaval on motivatsioon varasema käitumise muutmiseks 3

§ 76

lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, allutades ta

§ 76lg 6 alusel elektroonilise valve alla.

Maakohtu määrus tuleb tühistada. 15. A. Oskolkov on praeguseks ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast (vt käesoleva määruse punkt 1). Seega on formaalsed eeldused

§ 76lg 2 p 2 kohaldamiseks täidetud.

16.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Viru Maakohus põhjendas A. Oskolkovi tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist peamiselt sellega, et A. Oskolkov on olnud pikka aega seotud narkootiliste ainete käitlemisega, samuti on süüdlase tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikud. Seetõttu esineb maakohtu arvates suur risk uute kuritegude toimepanekuks ja seda ei saa efektiivselt maandada ka elektroonilise valve ega käitumiskontrolliga.
2. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse punktis 20 rõhutanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 4

§ 76lg 4 eelduste hindamisel A.

Oskolkovit positiivselt iseloomustavate faktoritena välja selle, et kinnipeetaval on tingimisi vangistusest vabanemisel olemas kindel eluja töökoht, lähedaste toetus ja ta on vangistuse jooksul hästi käitunud.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et A. Oskolkov on viibinud
2. augustist 2016 avavanglas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning talle on vangistuse jooksul võimaldatud ka neljal korral lühiajalisi väljasõite. Maakohus on põhjendamatult jätnud nendele faktidele tähenduse omistamata. Ringkonnakohtu hinnangul näitab avavanglas viibimine ning lühiajalistele väljasõitudele lubamine, et A. Oskolkov on vanglas käitunud pikema aja vältel eeskujulikult ja suutnud säilitada positiivseid peresuhteid. Samuti on ta end harinud (omandas vangistuses keevitaja eriala), osalenud tööhõives (OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused) ja õppinud riigikeelt (läbis riigikeele A1 ja A2 tasemed). Lisaks on ta lähedases suhtes oma ema ja tütrega ning seega on A. Oskolkovil vabanedes olemas tugivõrgustik, mis maandab riske.
3. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib seegi, et A. Oskolkov on ametnikega suheldes viisakas ja positiivse hoiakuga, õppides ilmutas ta õpingute vastu huvi ja täitis distsipliininõudeid. Seega ei ole nähtavat põhjust arvata, et kriminaalhooldus ei ole uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks piisav.
4. Maakohus on vaatamata hulgale faktoritele, mis räägivad isiku vabastamise kasuks, leidnud, et mõned negatiivsed asjaolud kaaluvad need üles. Kohus on omistanud suure tähtsuse isiku varasematele kuritegudele ja järeldanud sellest, et on suur risk uute kuritegude toimepanekuks.
5. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et karistusregistri andmete kohaselt on A. Oskolkovit karistatud küll 9 korral, kuid praegu on tal vaid üks kehtiv karistus. Karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on aga õiguslik tähendus üksnes karistusregistri seaduse § 5 lg-s 2 loetletud juhtudel. Seega olukorras, kus A. Oskolkovi karistatust puudutavaid andmeid on arhiveeritud, ei olnud lubatav ka nendele andmetele käesolevas asjas tehtud kohtumääruses tugineda (vt mutatis mutandis nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Maakohus märkis, et A. Oskolkovil on pikema aja jooksul välja kujunenud elustiil, tema tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud ning ta on olnud pikema aja jooksul seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Viru Maakohtu
6. detsembri 2013 otsusest nähtub, et A. Oskolkov käitles fentanüüli 3 kuu jooksul. Seda ei saa lugeda kõnealuses kontekstis pikaks ajaks. Seetõttu on alust arvata, et maakohus on tuginenud A. Oskolkovi käitumismustrite hindamisel lubamatult tema arhiveeritud karistustele.
7. Arusaamatu on maakohtu põhjendus, et „[k]uivõrd Andrei Oskolkov on kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seadusekuulekale elule orienteeritud.“ Esiteks ei nähtu maakohtu määruse tekstist, mis eelneb osundatud lausele, millist (ennetähtaegse vabastamise kahjuks rääkivate asjaolude) „kogumit“ kohus silmas pidas. Fakt, et isikut on kriminaalkorras karistatud, ei saa aga välistada tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest 5

§ 76kohaldada üksnes kriminaalkorras karistatud isikute suhtes.

1. Vabanemisjärgseid riske hinnates on A. Oskolkovi puhul negatiivseks teguriks narkosõltuvus ja kriminaalse taustaga tutvusringkond. A. Oskolkov on avaldanud, et soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Määruskaebuse kohaselt soovib ta osaleda anonüümsete narkomaanide kohtumistel ja läbida lisaks täiendavaid sotsiaalprogramme. Ka kõnealuses kontekstis on positiivne, et A. Oskolkov on paigutatud avavangla osakonda, mille eelduseks on narkosõltuvusega isiku allumine ravile (vt justiitsministri
2. märtsi
3. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3). Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Oskolkov aru saanud narkootikumide halvast mõjust ning on motiveeritud sõltuvusest vabanema. Narkootikumidest tulenevat riski on võimalik vähendada ka lisakohustuste määramisega, s.o keeluga mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning keeluga mitte suhelda narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Muu hulgas nende keeldude eiramisel võidakse A. Oskolkovi karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Samuti usub kolleegium, et täiendavate sotsiaalprogrammide määramine motiveerib A. Oskolkovi püsima seaduskuulekal teel.
4. A. Oskolkovi rahaliste kohustuste suurus (K-Raha andmetel 2247 eurot ja 33 senti) ületab küll tema vabanemisfondis olevat summat (1304 eurot), kuid see vahe (943 eurot 33 senti) pole väga suur. Oluline on rõhutada, et A. Oskolkovile on vabanemisel garanteeritud töökoht meistrina XXX OÜ-s. See vähendab kolleegiumi hinnangul arvestataval määral uute kuritegude toimepanemise riski. Juhuks, kui A. Oskolkov ei peaks siiski mingil põhjusel XXXX OÜ-s tööle asuma või kui tema töösuhe peaks enne katseaja möödumist lõppema, paneb ringkonnakohus süüdimõistetule kohustuse võtta end töökoha puudumise korral Töötukassas arvele.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud A. Oskolkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Siiski on järelevalve tõhustamiseks ja uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks vaja kohaldada elektroonilist valvet, milleks on A. Oskolkov andnud ka

§ 76lg 6 järgi vajaliku nõusoleku.

Elektrooniline valve koos kriminaalhooldusega suunab süüdimõistetut täiendavalt õiguskuulekale teele. Viimasele aitab kaasa ka A. Oskolkovi allutamine kriminaalhoolduse nõuetele

§ 75

lg 1 alusel ja täiendavate lisakohustuste määramine

§ 75lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 alusel.

Katseaja tähtpäev tuleneb

§ 76lg-st 5 ja selleks on praegusel juhul karistusaja lõpp, s.o 27.

juuni 2019. Käitumiskontrollile tuleb A. Oskolkov allutada

§ 76lg 5 alusel samuti nimetatud ajaks.

Käitumiskontrolli aja määramisel lähtub ringkonnakohus sellest, et see oleks piisavalt pikk, et soodustada õpitud oskuste kinnistumist järelevalve all. Katseaega tuleb juhindudes

§ 78p-st 2 arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Ehkki see ei ole määrav argument, arvestab ringkonnakohus A. Oskolkovi ennetähtaegse vabastamise kasuks otsustades sellegagi, et vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur.
2. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui määrus jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb A. Oskolkovi kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
3. Ringkonnakohus rõhutab, et kui A. Oskolkov ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 6